13 kuni 17 veebruar Santa Barbara, Los Angeles, San Diego, Suur Kanjon

Oleme jõudnud tänaseks juba Puerto Ricosse ja nagu karta oli, siis vahepeal läks tempo selliseks, et mingisugust kirjatööd ei jõudnud teha, üritan nüüd paari päevaga tõmmata tagasi joonele.  Üldse oli probleeme leida aega magamiseks ja mitte ainult aega. Inspiratsiooniks on läpaka kõrval järjekordne rummikoks, kohalik Puerto Rico rumm maitseb hästi, kuigi on kariibide kohta erakordselt kallis. Liiter 9 usd-i. Taustaks mängib mõned tunnid tagasi lõppenud Eesti Laul ja alustan siis eelnevate päevade kokkuvõtet. Millal see LIVE lendab oleneb sellest kauaks seda rummi jagub. Hetkel on kapis veel pool 1,75l pudelist J Nüüd aga lähme veel tagasi USA-sse.

Hommik Santa Barbaras algas tõdemusega, et Adele on ikka veel haige ja kuna see oli kestnud juba 5 päeva otsustasid Toits ja Ramune minna temaga arsti juurde kontrolli. Leidsin GPS-ga lähima haigla ja viisin nad sinna. Ise sõitsin tagasi hotelli ja veetsime paar tundi ülejäänud seltskonnaga basseini ääres. Ilm oli juba väga mõnusalt suvine. 11-ks olid asjad autodes, võtsime peale perekond Tuulikud koos heade uudistega, et midagi tõsist Adelel viga ei ole ja suundusime Santa Barbara linnaga tutvuma. Mulle see linn väga meeldis. Peatänav meenutas kuidagi suvist tipp aega Pänus Supeluse tänaval, ainult et tänavat ääristasid palmid ja poode ja baare oli kordades rohkem. Lisaks olid kaubamärgid veits tuntumad kui Karusselli pood. Samas ei saa öelda, et hinnad oleksid olnud hullud. Nägin täitsa okeid restorani kus pakuti buffe dinnerit 10 doltsiga ja enamus baarides olid vaadiõlled 3 usd-i pint. Lisaks oli Levise poes selline allahindlus, et Tiit sai endale uued teksad 9,95-ga. Enne linna tuuri jalutasime ka veits rannas ja kail ja kokkuvõtteks võibki öelda, et kogu linn jättis väga kauni ja laheda mulje ja sinna tuleks iga kell tagasi.

Santa Barbarast lahkudes võtsime suuna Los Angelesse ja kuigi päris esialgsetes kavades olime planeerinud veeta seal 2 ööd ja kolm päeva, siis enne reisi sai juba otsustatud, et vähendame oluliselt LA aega ja suundume hoopis lisaks ka San Diegosse. Põhjus oli see, et kõik kellega me rääkisime ütlesid, et LA pole miskit erilist, aga tagasi sõidu juurde. Plaan oli liikuda mjööda ajaloolist nr 1. Highwayd ja esialgu see isegi õnnestus, aga kui Malibuni oli jäänud 25 km oli järsku ees tee sulg ja politsei teatas, et tee on suletudja edasi kuidagi ei saa. Põhjuseks oli see, et enne meie Kaliforniasse saabumist olid olnud seal 5 päeva paduvihmad ja see oli tekitanud maalihked ja osa mingist mäeküljest koos teega oli minema uhtunud. Seega ootas meid ees 60 km ümbersõitu mööda kitsaid teid. Enne otsustasime aga teha ujumise pausi. Randa väga valida ei saanud, aga tegelikult polnud sel ka väga viga. Lained olid ikka metsikud, ainult kunagi Barbadosel olen vist suuremat lainemöllu saanud tunda. Vesi oli täitsa ok, eriti eestlase jaoks. Ujumas käisid muidugi ainult mehed ja mööndustega ka Desiree, nimelt tuigerdas ta mööda liiva ringi, kui järsku tuli suur laine ja ta vette pikali paiskas. Kuigi sel hetkel lõppes see suure nutuga võib ta suureks kasvades öelda, et ta on vähemalt Vaikses ookeanis vees käinud. Peale ujumist võtsid need kes roolis ei olnud autost enne varutud külmad õlled ja tuju oli mõnus. Minu jaoks üllatav oli, et isegi naised jõid õlut ja väitsid et maitseb. Mul oli ausalt öeldes päris kade meel, sest olin roolis, Ranto tundis ilmselt sama.

Peale keerutavat ja mägist ümbersõitu jõudsime Malibusse. Esimese asjana tegime õhtusöögi kohalikus seafoodi grilli putkas. Arvestades kui popp see oli, siis oli tegemist ilmselt kohaliku Räägupesaga. Peale maitsvat ja kosutavat friteeritud õhtusööki oli käes päikeseloojangu aeg ja nautisime seda Malibu rannal. Kahjuks olime ainult ühes kohas ja kuna kiiresti läks pimedaks, siis väga Malibust ülevaadet ei saanud. Edasi ootas meid siis see, millest kõik LA kohta kõige rohkem kuulnud on, ehk ummikud ja veelkord ummikud. Lootsime Malibust jõuda poole tunniga LA-sse kuid reaalselt võttis see 4 korda rohkem aega ja kuna meil öömaja polnud hakkasime sellega teglema. Kiresti sai LA-s selgeks, et hinnatase on suht ropp isegi kõige hullematel motellidel ja nii otsustasime sõita veits linnast välja ja seal oma õnne uuesti proovida. See väga midagi paremaks ei teinud, aga kuna autost oli tõsiselt kopp ees, siis olime nõus juba veits rohkem maksma. Ainus probleem oli see, et kohad, mis tänava ääres järjest tulid olid nii kohutavad, et sinna ei suutnud isegi parema tahtmise juures sisse kolida. Lõpuks leidsime Motel 6 ja kuigi toa hinnad olid ikka üle mõistuse sellise peldiku eest võtsime selle ära. Varsti sai selgeks, et minu Merikese ja Tiidu toa kõrval tegutses üks kohalik naissoost ettevõtja, kelle juures kliendid sellise tunni ajalise intervalliga vaheldusid. Vihjeks, et tegu ei olnud psühholoogiga. Kuna toaga oli veel probleeme olime sunnitud seda vahetama ja nii kolisime veits eemale tuppa. Ranto ja Merle toas elutses selline 3-5 cm prussakas, aga hoolimata kõigest jäime ellu ja saime oma 6 tundi magatud. Hommikul ärkasime vara ja 7-st sõitsime välja, et oma tihe LA programm läbi teha. Esimesena suundusime kuulsat Hollywoodi märki vaatama, kuna eeltöö oli korralik, siis leidsime selle ilusti üles ja saime oma kohustuslikud pildid tehtud. Seejärel suundusime Hollywoodi keskusesse, kus on maas tähekesed ja asub kuulus Dolby (endise nimega Kodak-i) teater, kus ka Oscari cala toimub. Patseerisime seal ringi otsisime oma lemmiknäitlejate tähekesi ja pidime tunnistama, et tegelikult on see päris lahe koht. Hollywoodist suundusime läbi Beverly Hillsi põhi tänavate (Rodeo Drive ja Melrose avenue) Santa Monica kaile ja Venice beachile. Väljas oli selline korralik 31 kraadi C plussi ja kuna oli laupäev, siis rahvast oli rannas murdu. Jalutasime tunnike kail ja suundusime siis randa. Kõik tuli Baywatchist väga tuttav ette. Mehed suundusid taas vette ja kuigi vesi oli veits külmem kui siiani ujudes olime tundnud, ei takistanud see meid suurtes lainetes hullamast. Ühel hetkel nägime kuidas vetelpäästja jooksis meist veits kaugemale ja kuidas sinna rahvas kogunes. Varsti olid kohal vilkuritega kollased baywatchi autod. Tiit läks ka vaatama mis toimub ja tuli tagasi sõnumiga, et seal oli uppumisohtu sattunud üks noormees ja kiirabi viis ta haiglasse. Kuna lisaks laupäevale oli ka sõbrapäev ja Ameerikas tähistatakse seda ikka kolosaalselt , siis lendas mere kohal pidevalt lennuk, kus olid abieluettepanekud, kui lihtsalt head soovid oma kallimale. Rannas vedelesime paar tundi ja siis suundusime juba veits LA-st välja outleti. Outlet oli suur, kuid arvan siiski et eelmise korra sawgrass Floridas oli suurem. Lisaks muidugi selliseid pakkumisi seal polnud ja kohati olid ausalt öeldes suht kirved hinnad, kuigi leidus ka mõningaid erandeid. Siiski 5  tundi möödus seal nagu silmapilk ja kella 9 ajal hakkasime liikuma San Diego poole. Plaan oli veits sõita ja siis motell võtta, aga me ei arvestanud ühe väikse detailiga, nimelt et oli sõbrapäev. Järjest linnu ja motelle motellide järel läbi käies selgus, et kõikides kohtades on kõik toad broneeritud. Me ei suutnud seda uskuda ja esialgu ei kaotanud lootust, kuid jõudes juba San Diegosse ja siis sealt uuesti välja sõites ja jätkuvalt motelle läbi käies ja nähes, et isegi iga viimane kui peldik on viimseni välja müüdud jõudis meile kohale, et ameeriklased on ikka hullud. No ma ei saa aru, miks on vaja sõbrapäeva puhul sõita kuhugi suvalisse eeslinna suvalisse peldik motelli, et sõbrapäeva tähistada. Proovisime kuni kella 2ni öösel ja ma arvan et peale umbes 50-60 motelli külastamist, milles üheski polnud ühtki vaba tuba andsime alla. Meile sai selgeks, et see öö tuleb üle elada autodes. 4 lapse ja situatsiooniga, kus kõik istmed on hõivatud tundus see päris suure katsumusena. Leidsime normaalse parkla ja sättisime asjad nii, et oleks nii mugav kui vähegi võimalik.

Üllatav oli hommikul ärgates see, et tegelikult sai täitsa enam vähem normaalselt magatud ja ikka mingi 4 tundi tuli täis. Tegime väikse värskenduse ja eine kohalikus bensiinijaamas ja suundusime tagasi San Diego loomaaia poole. 48usd-i pileti eest ja sisenesime ühte maailma kuulsaimasse loomaaeda. Pean ütlema, et öö jättis siiki sellele külastusele oma jälje, lapsed olid väsinud ja ka ise ei väga ei nautinud olukorda. Ainult perekond Tuulikud olid omas sõiduvees. Siiski pean ütlema, et lisaks sellele oli minu jaoks pettumust valmistav see, et see loomaaed oli suhteliselt väike ja paljusid loomi polnud näha. Pandade juurde oli 35 minutiline järjekord ja siis ainus mis nägin, oli kaugel puu otsas üks Panda tolmune tagumik. Siiski läks loomaaias kokku 6 tundi ehk terve päev. Olime otsustanud selleks ööks valida veits parema koha kui eelnev öö autos ja selleks, et mitte enam lolliks otsida läksime kohaliku McDonaldisse ja võtsime lahti kohalikud portaalid. Sealt nägime uskumatut pakkumist, et kohalik Sheraton on väga odava hinnaga. Lendasime kiirelt hotelli kohale ja tahtsime sama hinnaga tube saada, aga sealt öeldi, et nii ikka ei saa. Seega ei jäänud muud üle kui istusime kõrvale lobbysse maha, häkkisime nende internetti ja bronnisime endale toad ja läksime tagasi vastuvõttu. Plaan töötas ja varsti olime uhketes tubades. Kiirelt poe tiir ja algas super õhtu jookide ja küttega basseinides. Õhtu lõpetasime Tuulikute toas ja ajasime juttu ja jõime jooke, kuni rahvas üks haaval kustuma hakkas. Viimased ööd olid suhteliselt lühikeseks jäänud. Nende päevade kokkuvõtteks võib öelda, et LA üllatas meid positiivsemalt kui oodata oskasime ja negatiivselt üllatas ameeriklaste hullus sõbrapäeval motelli külastada.

Öö jäi taaskord lühikeseks, kuna eelmine õhtu võtmine läks üle öösse ja hommikul olime kokku leppinud, et naised ja lapsed jäävad lõunani hotelli mõnulema ja mehed sõidavad San Diego sadamasse, kus asub USS Midway lennukikandja, millest on tehtud võimas muuseum. Kihutasime siis kiirelt oma Chrysler 200-ga kohale ja suundusime laeva poole. Juba kaugelt jättis laev hiiglase mulje. Päris lähedale jõudes selgus kurb tõsiasi, et piletisaba on mingi 200m pikk, mis tekitas meid hirmu, et mismoodi me nüüd seal käidud saame ja normaalseks ajaks tagasi hotelli naisi peale võtma jõuame. Kuna mul eelmisest õhtust infot otsides jäi meelde, et seal saab ka e-pileteid osta ja piletisappa levis ka mingi tasuta internet, siis näitasime ameeriklastele kuidas E-Estonias asjad käivad. Tegime kiirelt telefonis piletiostu ja suundusime kõikidest ootajatest mööda sissepääsu juurde, kus oli silt e-tickets ja polnud ühtki inimest. Hetkega olime laevas. Peab ütlema, et lennukikandja jättis võimsa mulje ja ilmselt oli etteruttavalt öeldes selle reisi üks kõrghetki.  Üheks paremaks elamuseks oli sõita hävitaja simulaatoriga, mida pidid ise juhtima ja mis käitus ilmselt nagu reaalne lennuk, sest selle juhtimisega me rantoga väga hästi hakkama ei saanud. Sest rippusime enamus aega pea alaspidi ja tegime surmasõlmi üht ja teistpidi. G-dest jäi simulaatori puhul ainult puudu. Lisaks oli laev täis erineva ajajärgu USA hävitajaid ja igal pool olid vanad laeva veteranid, kes rääkisid oma lugusid ja seletasid, mis kuidas töötas. USS Midwayst võiks kirjutada lausa eraldi kirjandi, aga ruumi ja aja kokkuhoiu mõttes liigume edasi. Veetsime kokku laeval mingi 3h ja seda oli juba planeeritust rohkem, aga tegelt oleks võinud veel veeta. Igal juhul kihutasime siis peale külastust tagasi hotelli juurde võtsime peale naised ja lapsed ja alustasime teekonda Suure Kanjoni poole. Otsustasime, et tänu LA ummikutele ei lähe läbi LA, vaid sõidame San Diegost läände ja liigume põhja läbi Phoenixi. See tähendas tripi läbi Arizona kõrbete ja pikalt paraleelselt vahetult Mehhiko piiri kõrvalt. Distants oli küll 45 km pikem, aga võrreldes ummikutega lootsime võita. Mäed ja kõrb oli päris elamust pakkuv, ka Mehhiko piir ja sinna ehitatud ulmeline tara, mis jookseb tuhandeid kilomeetreid on päris võimas vaatepilt, aga müstilisem oli see, et terve kõrb oli täis üksikult seisvaid matkaautosid kus keegi pesitses, kas ajutiselt või päriselt sellest aru ei saanud. Miks nad seal olid see jäi veel suuremaks müsteeriumiks. Mingi 100km enne Phoenixit tegime kuskil keset tühermaad mingis suvalises bensukas, mis oli 2km eemal suurest teest tankimise ja snäki peatuse ja no ma ei tea, mis kokkusattumus see on aga sellesse bensukasse tuli ka teine auto ja tuli välja, et ka seal on eestlased. Vestlesime veits ja suundusime jälle oma teed. Edasi oli veel 350 km ja siis jõudsime 23-ks umbes 100km kaugusele kanjonist. Leidsime kiirelt motelli ja esimest korda saime väga ok motelli väga mõistliku summa eest. Kiirelt asjad tubadesse ja kuna pidime 6-st hommikul edasi sõitma, siis läksime ka kohe magama.

Hommikul oli päris raske ärgata, aga sundisid ikka ennast voodist üles tõusma. Juba eelmine õhtu olime näinud, kuidas temperatuur mingi paari tunniga kukkus 21kraadist 2 kraadini, aga hommikul ootas ees tõeline üllatus. Väljas oli -6 kraadi. Asusime teele kanjoni poole ja asi läks järjest hullemaks, mingil hetkel jõudis termomeeter -9 kraadini. Õnneks tõusis varsti päike ja termomeeter hakkas taas tõusma. Peale tunniajalist sõitu hakkasid esimesed vaated paistma ja juba need võtsid ahhetama, aga tegelikult polnud meil veel aimugi mis meid ees ootas. 8-ks jõudsime Suure kanjoni rahvusparki ja alustasime oma vaatlusi Desert View pointist. See, mis seal avanes võttis karbi lahti. Oleme kõik näinud pilte ja kuulnud lugusid, aga seda asja oma silmaga nähes saad aru alles, mis mõõtmetes asi on ja kui võimas tegelikult asi välja paistab. Pildid ei suuda ilmselt kunagi seda edasi anda. Liikusime sealt edasi ja tegime igas kohas uusi ja uusi pilte. Varsti ronisid juba esimesed julged väikeste kalju nukkide peale, et saada paremaid pilte J. Jõudes Grand Canjon Village-sse parkisime autod ja suundusime kohaliku bussiga mingisse pointi, kus pidi algama üks lihtne 3,4km pikkune matkarada, mille plaanisime läbida. Kohale jõudes saime aru, et olime ise valesti aru saanud. Rada ei olnud lihtne ja läks ülevalt alla jõeni. Kõrguste vahe oli 1600m. Rada algas kohe sellise trepiga, et jalad hakkasid taas valutama juba alla minnes. Kõndisime mööda rada alla mingi 30 minutit ja jõudsime Ooh aah pointi. Seal saime aru, et tegelt polegi nagu kuhugi jõudnud ja nägime, kuhu ja kuidas rada edasi läheb. Sel hetkel sai selgeks, et rohkem edasi ei lähe ja ronime tagasi. See polnud kerge, üles jõudes olin täiesti läbi. Eks oma töö tegi mäestiku hõre õhk, aga suurema panuse andis ilmselt see, et tassisin mõlemas suunas Robinit süles ja kukil, kuna ta teatas, et ta on väsinud. Üles tagasi jõudes otsustasime, et oleme nüüd piisavalt kanjonit näinud ja alustame teekonda Las Vegasesse. Tundus, et kui korralikult gaasi vajutame, siis  jõuame enne päikeseloojangut ka Hooveri tammi ära näha. Lisaks ootas Las Vegases seltskonda ees väike üllatus. Nimelt olin eelmine õhtu meile bronninud ühe LV kunagise hiigelhotelli, mis mingil põhjusel oli just selleks ööks 76% alla hinnatud ja mahtus meie eelarvesse. Teised ei teadnud veel midagi me ööbimiskohast.

Siinkohal, aga jääb jutt pooleli ja jätkub järgmises postituses, sest kell hakkab juba päris hiliseks minema. Rummist küll jagu veel ei saanud kuid, kuna 6h pärast alustame matka vihmametsas, siis teen ka väikse uinaku enne.

09 kuni 12 veebruar. San Francisco ja Esimene päev autos.

Oleme jõudnud praeguseks Santa Barbarasse ja ööbime päris lahedas kohas nimega Sandman Inn. Siia internetti logides viskab esimese asjana ette nende FB lehekülja ja sealt vaatab kohe vastu info, et Kati on seda motelli Like-nud, seega kahtlustame, et ta on siin viibinud ja teab, et päris lahe koht on. Aga lähme siis tagasi selleni, mida Kati kõige rohekm ootas, ehk seda mida mul on öelda San Francisco kohta. Ette ruttavalt olegu veel öeldud, et tänase õhtuga ptui ptui ptui tundub, et koos tõelise suve saabumisega hakkavad ka mured kaduma.

Esimese asjana pean tõdema, et kahjuks läksid meil asjad seal ikka totaalselt untsu ja me ei saanud seda päriselt nautida. Olgu muidugi öeldud, et SFO on tõesti super ilus linn ja New Yorgiga võrreldes ikka öö ja päev, aga kahjuks me ei saanud võtta sellest maksimumi.

Seega, saabusime esmaspäeva õhtul SFO- sse ja veelkord pean ütlema, et JetBlu lennufirma oli ma arvan Emirates-i järel paremuselt teine, millega lennanud olen, aga see selleks. Saime ka teada, et Toits ja Ramune on oma lotovõidu elus kätte saanud, sest tänu lumetormile oli enamus lende Bostoni lennujaamas tühistatud, toimus umbes iga 10 lennu kohta üks ja tänu õnnele oli nende väljavalitute seas ka nende lend, nii et nad jõudsid ka ilusti kohale. Auto saime kätte kiirelt ja juba varsti olime oma hotellis või õigemini öeldes motellis ja selle receptionis seiklused algasid. Selgus, et mu krediitkaart ei tööta , kuigi teadsin et mul on pappi piisavalt. Kiire kõne Swedbanki ja selgus, et nad olid igaks juhuks mu krediitkaardi kinni pannud, kuna Alamo autorendi firma maksed tundusid neile liialt kahtlastena. Kõige hullem, keegi ei suvatsenud minu käest midagi küsida. Peale poole tunnist sebimist ja tõestamist, et mul on kõik kontrolli all sain krediitkaardi taas tööle ja saime tubadesse. Kuna ajavahe oli veel 3h edasi liikunud ja kohalik aeg näitas juba üle 23 vajusime kõik vooditesse.

Nagu eelnevas postituses kirjutasin, siis NY-s jäi mul ema haigeks ja pikk lennusõit tegi asja ainult hullemaks. Kahtlustasime angiini ja seepärast algas järgmine hommik mul teekonnaga apteeki, et talle antibiootikumid peale saada. Kahjuks siin USA-s asjad nii lihtsalt ei käi kui Tais, et iga nurga pealt värvilised tabletid välja kirjutatakse. Peale mõningast vaidlust apteekirga oli mul selge, et pean emaga minema mõne arsti juurde, kes retsepti välja kirjutaks. Ütleme nii, et mõtetumat 2 tundi annab otsida, milega oma esimese päeva esimest 2 tundi selles suurepärases linnas veeta.Käisime mingi suure haigla Emergency roomis. Selle kõrval on Mustamäe haigla EMO teenindus ikka väga viis pluss. 2 tunni lõpp tulemus oli see, et peale 3 –le erinevale internile või õele probleemi selgitamist, et tahame ainult retsepti ja et asi pole hull, vaatas lõpuks ema üle mingi arst kes 2-s sekundiks. Lihtsalt vaatas lambiga kurku ja teatas, et no mingit antibiootikumi pole vaja ja parim ravi on paistes kurgu peale jäätise söömine. Ühesõnaga, kindlustusel läheb ilmselt palju pappi, aga tulemus oli null.

Lisaks oli juba teist päeva väheke haige ka Adele, seega peale erinevate variantide läbimõtlemist sai otsustatud, et esimese päeva veedame SFO-s autoga ringi sõites. Mul ema enesetunne oli siiski nii kehv, et ta otsustas hotelli ennast ravima jääda, sest parem kaotada päev kui terve reis tuksi keerata. Õnneks saime Tiidult mingid antibiotsid ka peale, lihtsalt igaks juhuks. Kõigepealt tegime autodega tiiru SFO kitsastel ja väga järskudel tänavatel ja seejärel suundusime Golden Gate Bridge-le. Iga minutiga, mil me linna rohkem nägime, sai meile selgeks, et SFO on tõesti super koht. Loomulikult ei pidanud pettuma ka sillalt ja sillale avanevate vaadetega. Sealt suundusime Punaste puude metsa ja ka see oli tore ettevõtmine. Suurte ja iidste puude vahel jalutamine andis mõnele nii palju energiat, et jalad lausa tõusid õhku maapinnalt. Peale jalutuskäiku metsas suundusime tagasi motelli ja tegime väikse pausi, et peale lõunal jala minna jalutama Fisherman’s Warf-i ja Pier 39-le. Ma ei tea, kas see oli pikk jalutuskäik või oli see miski muu, kuid kogu seltskond oli kohale jõudes juba väga väsinud ja seetõttu miskit väga põnevat ei toimunud. Kohad iseenesest on muidugi lahedad. Lõpuks olime nii väsinud, et sõitsime tagasi motelli ühistranspordiga. Ka mu emal oli juba veits parem. Ilmselt Tiidu antibiootikumid olid hakanud mõjuma. Pidasime suuri plaane järgmiseks päevaks ja suht ruttu vajusid kõik magama. 10h ajavahe koduga annab ikka tugevalt tunda.

Järgmise päeva hommik aga algas ainult halbade uudistega. Esiteks oli ka Robin päris haigeks jäänud, teiseks oli Adelel asi hullemaks läinud ja ka Merikesel kurk valutas. Seega jäi suur osa seltskonnast end motelli ravima, samal ajal kui teised Alcatraziga tutvuma läksid. Pean ausalt ütlema, et jah see on laheda koha peal lahe asi, aga vähemalt mulle jättis kokkuvõttes suht mageda mulje. Patarei vangla on raudselt kordades hullem ja kõvemate lugudega koht. Ameeriklased on lihtsalt kõvad müügimehed, et sellest sellise atraktsiooni on suutnud välja võluda. Isegi üks üle 90 aastane eks vang oli veetud kohale, kes rääkis oma lugusid ja kellega sai pilti teha. Vangist oli saanud superstaar nagu ta isegi lõõpis. Samas õige ka kõik mis võimalik tulebki rahaks teha. Meil ei läinud seal saarel ja vanglas väga kaua ja juba lõunast olime tagasi motellis. Kuna üks osa soovis jälle lõuna pausi teha, et kõik saaks söödetud joodetud ja kammitud, ning kuna ka mu emal oli paremaks läinud olemine juba, siis otsustasin ta viia vaatama Golden Gate Bridge. Tegime kahekesi tunniga läbi kiirkorras umbes sama marsuudi mis päev varem, ainult ilma selle metsata ja vähemate peatustega. Tagasi jõudes läksime enamusega kambast Twin peaksi. Taaskord jäid koju Merike ja Ramune koos haigete lastega. Emps mul sai juba kaasa tulla. Mulle igal juhul Twin peaks meeldis ja vaade oli lahe. Auto suutsin ka parkida sellise koha peale, et mõlemale poole parkisid enda auto mingid noored kes tõmbasid ikka korraliku savu, nii et tossu pilv oli üleval. Loomulikult sõideti peale mõnusat kõssi rahulikult minema. Tagasi motelli jõudes lasime naised shoppama ja hotelli jäid mehed ja lapsed. Vaatasime taas veits NBA-d jõime õltsi ja mingi hetk jäime tukkuma. Nii see päev ka südaöö paiku õhtusse veeres.

Täna hommikul siis sai ärgatud tavapäraselt kell 6. Ikka ei saa kauem magada kuidagi. Hea muidugi asja juures on see, et päevad on oluliselt pikemad seetõttu, aga miinus see, et õhtul ei jõua midagi teha eriti ja käib jube tiksumine. Igal juhul juba 8.30 kütsime San Franciscost minema. Tegelt oli sellest äärmiselt kahju, sest väga paljud asjad mida tahtsime teha jäid tegemata, lihtsalt aeg polnud. SFO-s võiks veeta vabalt nädalaid ja ilmselt igav ei hakkaks. Kõik olid nõus, et selles linnas võiks elada ja siia tuleb igal juhul tagasi tulla. Aga see selleks, me kihutasime siis minema ja võtsime suuna lõunasse, kuulsale Big Sur-i rannikuteele ehk Highway number-1-le.SFO-st 220 kilomeetrit lõunasse ja imelised vaated algasid. Lisaks muutus totaalselt kliima. Kui Sfo-s oli temperatuur pigem kevadine kui suvine, siis Carmelis, mis on Big Suri põhjapoolsem alguspunkt oli juba meie mõistes suvi +25C. Hetkega vahetati pikad riided lühikeste vastu. Enne mägiteele asumist sai tehtud ka kohalike farmerite müügiputka juures peatus ja kohaliku toodangut soetatud. Parimateks eksemplariteks olid värskelt valminud maasikad ja mandariinid. Neil asjadel oli ikka päris maitse. Big Sur ise on umbes 150 km pikk ja kogu tee võtavad vaated ahhetama. Ma arvan, et seda mida seal silm seletab pole reaalselt isegi piltidega võimalik edasi anda. Tuleb ise ära vaadata. Meil võttis selle tee läbimine koos peatustega enam-vähem 4,5 tundi ja selle lõppu jõudes tegime korraliku söögi ja tugevamad premeerisid ennast esimese ujumisega Vaikses ookenis. Õhtusöök oli ka muidugi selline, et tule taevas appi. Ma ei tea kellele need portsud mõeldud on. Te oleks pidanud nägema millise eine Toits ja Ramune suutsid kahepeale kokku osta. Ilmselt söövad nüüd seda sööki jõuludeni. Ööbimiseks sõitsime Santa Barbarasse ja kuigi ööbimiskoha leidmisega oli kergeid raskusi, oleme nüüd väga mõnusas koha, millest ka alustasin. Siin on soojendusega bassein ja suur mullivann või noh tegelt ka rohkem ikka bassein. Tegime seal õhtul korralikud ujumised ja panime ka mõnusalt jooke. Kujunes lõpuks päris tore õhtu välja. Nüüdseks kõik magavad ja olen ise ka juba tunnike seda segast juttu siin kokku kirjutanud, kuid hakkan valmis saama. Vaatan, et arvuti kell näitab kodust aega 11.40, seega siin on siis 1.40. Loodan, et äkki hommikul suudan nüüd magada vähemalt 7-ni.

Seega selleks korraks siit kõik ja uued seiklused juba Santa Barbarast, Los Angelesest ja San Diegost.

Kristjan

P.S. Pilte saab vaadata minu FB-st ja Merikese ja Toitsi googli pildiblogidest.

06. kuni 09. veebruar. Seiklused New Yorgis

Nagu kombeks siis ei alusta mitte sealt, kus pooleli jäin, vaid uuest peatükist. Kuna tegevuskava on olnud ülimalt tihe, siis on olnud raske leida aega kirjutamiseks, nagu ma ka muidugi algusest peale kartsin. Ausalt öeldes pole leidnud aega isegi magamiseks. Nüüd oleme taas lennukis ja plaan veeta osa lennuajast, kirjutades meie viimastest seiklustest.

Viimane kord sai kirjutatud Atlandi kohal ja sealt jätkates võib öelda, et lend oli rahulik ja väga okei. Loomulikult 8 tundi kitsas lennukis on igal juhul piin vaata ükskõik mis küljest tahad, aga võib öelda, et see oli ilmselt nii hea kui üldse olla saab. Igal juhul kell 19.00 maandusime New Yorgis ja 19.35 jõudsime lõpuks ka gate’i. Kohustuslikud protseduurid, pagasi ootamine ja olimegi jälle Ameerikas. Saatsime Tuulikute family järgmise lennu peale, mis viis neid Bostonisse ja ise otsustasime sõita linna taaskord metrooga. Meile vähemalt tundus, et sellise mõtlemisega olime me ainukesed, arvestades palju inimesi läbib JFK-d oli see üsna märkimisväärne. Metroo sõit läbi Brooklyni oli üsna ütleme must, taaskord saime olla vahepeal ainsad valged rongis. Igal juhul peale vintsutusi jõudsime Manhattanile. Maa alt tänavale jõudes tabas meid mõnus taaskohtumise tunne ja peale väikest jalutuskäiku olime oma hotellis. Kuigi kõik olid väga väsinud ja lapsed tukkusid juba püsti seistes otsustasime ikkagi minna väiksele jalutuskäigule ja vaadata üle Times Square. Ütleme nii et see jalutuskäik meeldiv ei olnud, kuna vähemalt meie laps oli üli väsinud ja ta seda jalutuskäiku väga ei hinnanud. Tegime veel väiksed pitsad ja paar õlut ja südaööst vajusime hotellis unne. Enne veel teatasin Tiidule, et kui ta suudab magada kauem kui 6.30 teen terve järgmise päeva õlled välja. Mees oli väga enesekindel ja teatas, et tal on suur janu, aga ma ainult itsitasin vaikselt selle peale. Kell 5.14 ärkasin mina ja kuigi olin täiesti vaikselt voodis nägin kuidas 20 minutit hiljem olid silmad lahti ka Tiidul. Õlled jäid saamata. Tegime varajase hommikusöögi ja juba enne 9-t olime juba väljas. Kiire jalutuskäik läbi Times Square, Rockefeller keskuse, 5 avenüü ja Central parki Naturaalse ajaloo muuseumisse. Seal väsisid lapsed taaskord ära ja enamus seltskonnast läks tagasi hotelli puhkama. Mina ja Tiit jäime veel muuseumisse patseerima ja lõpuks jalutasime tagasi linna tuldud teed pidi ja külastasime 5nda avenüü poode. Kuna olin õhtul 9ks kokku leppinud Round Table 2 New Yorgi klubivendadega kohtumise ja kaasas olid mul ainult kaltsud, pidin suunduma veel peale kõike seda jalutuskäiku shoppingutuurile, et normaalsed riided õhtuks osta. Õnneks leidsin Levise poe kus olid mega allahindlused ja nii sai endale 14 doltsiga ostetud Levise teksased ja 20ga triiksärk ja komplekt oligi koos.

Lapsed olid nii väsinud, et selgus et päevasest unest saab ööuni, neid oli võimatu üles äratada, seega koos enam midagi ei teinud, mina tegin peale hotelli väikse tunnise puhkuse ja suundusin siis klubivendadega kohtuma. Pidime kokku saama kell 21 ja olin varakult kohal, aga antud aadressilt kuidagi ei leidnud selle nimega pubi nagu pidi olema. Peale kolmelt inimeselt abi küsimist selgus, et aadressi numbrid on vales järjekorras ja tegelt pean minema 50nda tänava asemel 22-sele. Hüppasin kiirelt taksosse ja kümneminutilise hilinemisega olin kohal. RT-2 NYCist tulid kohale Eric ja Carl ja istusime ühes väga lahedas Belgia õlle baaris. Vahepeal astus läbi korraks ka üks RT-1 old. Rääkisime endast, klubidest ja rüüpasime korralikult õlut. Ühel hetkel nägime, et baarmen kõvatab ja teeb meie kõrval mingitele vanematele daamidele põlevat shot-i Cointreu-ga. Selle peale muidugi oli vaja mul kommenteerida, et tean selle joogiga üht teist peo triki, mille peale oli vaja seda ka muidugi demostreerida. Te oleks pidanud nägema selle baarmeni nägu kui ma põlevale klaasile käe peale panin ja sellega vehkima hakkasin ja päris lolliks läks ta muidugi selle viimase ninaga seotud osa peale. Kes teab trikki see teab, millest räägin. Igal juhul pool baari vaatas pealt ja keegi küsis kohe, et kas sa oled hull või oled sa venelane 2 varianti on ainult, kui nii juua. Igal juhul mingi südaöö paiku lõpetasime seal ja kuna Eric tahtis koju minna, läksime Carl-ga edasi. Ta otsustas tutvustada mulle kohalike väljaskäimise kohti, mis asusid kuskil 10 tänava ümbruses. Esimesena läksime sisse mingisse McDonaldsi sarnasesse kiirsöögi restorani ja ma esmalt mõtlesin, et äkki tahab vetsu minna, aga ühes nurgas seisis mingi ukse ees suur must tüüp kellele Carl ütles midagi ja uks avanes meile. Sealt läks trepp teisele korrusele kus oli väga lahe loung-pubi, mis oli paksult rahvast täis. Olime mingi aeg seal tegime taas mõned joogid ja siis suundusime järgmisesse kohta. Nii jõudsime käia kokku kolmes kohas. See piirkond New Yorgist oli ülilahe, majad on u. 5 korruselised ja tänavad kitsad ja vaiksed. Iga maja all oli mingi lahe restoran või baar. Nägin täiesti teistsugust New Yorki, kui siiani olen näinud ja mulle tohutult meeldis see. Veits peale 2-te otsustasime lõpetada. Olin kohutavalt väsinud päevasest maratonist ja magamatusest. Nii jätsime Carliga jälle-nägemiseni, sest sai kokkulepitud, et näeme Augustis Visby-s. Istusin taksosse ja sõitsin hotelli, tuppa jõudes sain aru, et jooki oli võetud ikka korralikult. :)

Pühapäeva hommik algas ikkagi enne seitset juba ja 9st läksime taaskord välja. Seekord suundusime siis lõunasse WTC ja Wall street-i kanti. Sealt läksime seekord siis ka lähemalt uurima seda vabadusesammast. Eelmine õhtu andis korralikult tunda ja et mitte Toitsi mõne päeva tagust tunnet jagada valisin teise taktika ja alguses töötas see päris hästi. Kuna ilm oli suhteliselt jahe ja pilvine, siis väga kuskil pikalt ei peatunud. Ka vabadussamba sees käisime kiiruga ära ja juba sõitsimegi laevaga tagasi. Lõunat otsustasime minna sööma Chinatown-i ja sealt suundusime High Line parki. HLP oli koht, mis kutsus esile erinevaid emotsioone, kuna seal oli kohutavalt külm ja enamus olid niikuinii juba läbi külmunud, siis naised tahtsid kohe lahkuda ja nii tegimegi, et kõik peale minu , Ranto, Melissa ja Desiree istusid peale 200m lõigu läbimist taksosse ja sõitsid hotelli, meie otsustasime selle enamuses läbi jalutada. Kes ei tea, siis HLP on vanale õhku ehitatud Raudteele rajatud park. Mulle see väga meeldis, see on kokku viidud ümbritsevate majade arhitektuuriga ja iga element on väga läbimõeldult disainitud. Igal juhul üli lahe koht ja kujutan ette kui äge see veel suvel võib olla. Olles selle läbinud istusime ise ka taksosse ja sõitsime hotelli. Kuna mu enesetunne ei olnud enam kõige parem ja ka lapsed olid taas väsinud, otsustasime, et isad jäävad lastega (ei kehtinud Tiidu ja Merikese kohta) puhkama ja teised suunduvad shoppama ja õhtul saame linnas kokku ja suundume Empire State Buildingusse vaatama õhtust Manhattanit.

Sai siis paar tundi puhatud, mille hulka käis ka telekast LAL ja CAV-s mängu vaatamine, kuigi olin kohutavalt väsinud siis magama ikkagi ei jäänudki. Kui lõpuks läksin vaatama, mis Ranto teeb selgus, et ka ema oli mul hotelli jäänud, sest tundis ikka veel külma. Kiirelt sai asi selgeks, et külm on liiga teinud ja haigus on kallale tulnud. Nii sai otsustatud, et ta jääb hotelli ravima ennast kui me linnapeale läheme. Tema õnneks võib öelda, et millegist olulisest ta ka ilma ei jäänud lõppkokkuvõttes, sest ilm oli nii udune, et mingit vaadet ei olnudki ESB-st. Samas käisime ikkagi ära, sest pilet oli olemas ja raisku ka ei tahtnud lasta. Ilma ennustus aga järgmiseks päevaks oli veel hullem. Sel õhtul midagi ei teinudki ja läksime suhteliselt vara magama. Minu unevõlg hakkas juba kolosaalselt suureks minema.

Tänane päev algas tavapäraselt enne seitset. No tee või tina, aga ei saa magada uni lihtsalt läheb hommikul vara ära ja midagi pole teha. Enne välja tsekkimist tegime veel viimase tiiru Times Square-l ja selle jalutuskäigu eredaimaks hetkeks võib lugeda seda, et kohtusin sela oma töökaaslasega. Lihtsalt jooksime tänavanurgal kokku, midagi eelnevalt kokku leppimata. Teadisn ju küll et ta siin on aga polnud plaanis spetsiaalselt kohtuda, aga näe linn on siiski piisavalt väike et kohtumata hakkama ei saa. Vahetasime veits muljeid ja suundusime jälle oma teed.  Lõunast chekkisime ennast hotellist välja ja suundusime taas lennujaama. Kõik sujus probleemideta ja ka lennuk väljus San Francisco poole õigeaegselt. Ülimalt positiivselt üllatas aga JetBlue lennufirma. Lennuk on uus ja ülimoodne. Kuigi 3+3 reaga on selles ikka iga tooli seljatoes telekas, kust saab vaadata tavalisi tv kanaleid. Vaatasin siin just kava ja varsti hakkab taas NBA mäng. Lisaks muidugi suurima üllatusena on see, et lennuajal on lennukis tasuta töötav WIFI ja saab rahulikult netis surfata oma nutiseadmete või arvutitega. Tilk tõrva meepotis on see, et söögi asemel on hunnik erinevaid krõpse, mida võib küll lennuki keskel asuvast kastist lõputult tasuta võtta ja ka alkohoolsed joogid maksavad. Mitte alkohoolsed on õnneks siiski ka täiesti tasuta. Kuna nüüd pool kuue tunnisest lennust on nüüdseks seljataga ja kohe hakkab NBA, siis tõmban otsad selleks korraks kokku. Järgmine reisikiri juba San Francisco seiklustest.

Kristjan

P.S. Palun vabandust kirjavigade pärast, ei jõua kõike üle kontrollida.

Suure Ameerika tripi algus 05 ja 06 veebruar.

Alustame siis seekord tõdemusega, et need esimesed read saavad kirjutatud nii, et pole veel kindel, et see ka blogisse jõuab, aga kui miskit põnevat kirjutada on, siis paneme selle siiski kirja. Hetkel on natuke vaba aega, kuna tõusime just Amsterdamist õhku ja järgmised 8h veedame siin suhteliselt mõnusas lennukis. Algselt oli plaanis seekord kirjaliku blogi mitte kirjutada, kuna arvan, et lastega juhtub kõigile põnevaid seiklusi vähem või pole need suurele ringile nii huvipakkuvad, lisaks on siin nii mõnedki pidamas pildiblogisid ja pildid pidid rääkima ju rohkem kui sõnad. Aga täna alustan blogiga siiski põhjusel, et juba eilne õhtu laevas näitas, et pulli saab küll ja sellist mille pilte ei kannata üles panna.

Selleks, et aimu saada mis üldse toimub lähme tagasi päris algusesse. Nimelt algas siis eile meil järjekordne USA trip ja seekord viib see meid New Yorki/Bostonisse ja sealt edasi Californiasse, Arizonasse ja Nevadasse, kust viimaseks nädalaks lendame Puerto Ricosse. Seltskond on aastatega paljunenud ehk vana seltskond on saanud lapsed ja nemad koos vanavanematega reisivad kaasa.

Nagu arvata võite alustasime Tallinnast ja juba traditsiooniliselt läksime lennujaama asemel sadamasse. Siis järgmine hommik lend Arlandalt Amsterdami ja sealt edasi New Yorki. Mingil põhjusel läheb alati enne reisi kiireks ja nii ka eile peale kergeid närvilisi viimaseid minuteid kodus saime lõpuks taksosse võtsime peale perekond Tuulik/Vananurmed, kohtusime sadamas Tiidu ja Imbiga ja suundusime laeva. Laevas sai kohe avatud esimene vahuveini pudel ja suht kohe järgi juba tavaline veinipudel. Mõlemad olid otsas juba enne kui laev väljus. Sellise tempo juures oli selge, et pulli hakkab saama. Üldiselt läks laevasõit samas taktis tavapärase meelelahutuse ehk bingo ja muu kräppiga, mida Tallinkil oli õnnestunud kuskilt odavalt sisse osta.

Meelolud olid head ja sai peetud järgneva kolmenädala plaane. Kuigi veini ja õlut ja Jägermeistrit voolas edasi, tundus et tuleb tavapärane õhtu. Peale 23 läksid naised ja lapsed magama ja jäime Toitsi ja Tiiduga vaatama veel Ukraina geide showd, kuidas muudmoodi nimetada tantsu  kus laval on ainult zeleed täis juustega mehed, kes ennast tantsunumbri lõpuks valgete alukate väele paljaks koorivad. Jubedust lisas see, et tundus et vähemalt ühel oli taga pool tekkinud ka väike triip. Samas eks saame aru Tallink on nüüd siis lõpuks oma juurte poole pöördunud.

Olime kolmekesi rahulikult istunud ja Toitsi jägermeistrit lahendanud ja tundus, et kõik on ok, aga ühel hetkel järsku Toits kargas püsti ja tahtis ka tantsuplatsile showmeeste sekka minna. Oli esimesi märke, et mehe samm pole enam kõige sirgem, mis üllatas, sest veel paar minutit tagasi tundus mees täiesti kainena, aga see oli alles algus. Mõne minutiga tõmbas mees ennast korralikult käima, võttis baarist kütust juurde ja juba me tormasime kolmekesi mööda laeva ringi ja otsisime Toitsile parimat pidu. Lõpuks kuna seda ei leidunud esitles Toits ilmselt oma elu kõvema tantsuetenduse. Selle sain ka videole, aga olen lubanud, et näitan seda ainult lähimatele sõpradele ja suure summa eest. Kuna mehe hoog oli oht järgmisele päevale võtsime Tiiduga jõu kokku ja vedasime mehe kajutisse. Veel voodis tuli mehe suust puhast filosoofilist kulda, aga kahjuks oli teksti sisu tavamõistusele liigkeeruline. Igal juhul oli tore õhtu olnud.

Tänane hommik muidugi algas tõdemusega, et igal teol on tagajärjed ja lühidalt võib öelda, et üks mees on täna väga palju kannatanud, aga sellest rohekm hetkel ei räägiks. Iseenesest algas tänane hommik mõnusa söögiga ja kõhu täis pugimisega ja juba olimegi Rootsis. Igal pool jäi nagu kiuste silma järgmisel nädalavahetusel algav ralli reklaamid ja ausalt öeldes jube kahju on, et sinna minna ei saa. Ainuke lootus on, et tänak ei jõua top 3 hulka, sest muidu peab keegi meile hakkama rämedalt välja käristama. Igaljuhul Ranto tellitud taksod ootasid meid ja juba poole tunniga olime Arlandal. Seal kohtusime veel Merle Ranto ja nende jubinatega ja varsti olimegi oma lendu ootamas. Kõik läks plaanipäraselt ja 1,5h lennu järel jõudsime ilusti Amsterdami. Ka siin läks kõik plaanipäraselt, ilm oli ilus päikesepaisteline ja õhus oli kevadet. Kerge tunnike ootamist, passikontroll ja kogu keha skäneering ja juba sai siis sisenetud maailma suuruselt teise reisilennukisse. Mälestused eelmisest korrast olid eredad, eriti õhku tõusust, aga seekod oli asi kuidagi palju sujuvam ja lihtsam ja sellist elamust ei tekkinud. Igal juhul nüüd siis oleme kuskil Atlandi ookeani kohal ja kogesime päris lahedat effekti, nimelt jõudis enne maandumist päike loojuda, aga nüüd tõuseb mingil põhjusel jälle kõrgemale. Selle pommuudisega selleks korraks lõpetame. New Yorgis üritan siis selle teksti ka üles laadida.

Parimat,

 

Kristjan

Koh Tao 2, p6genemine Ao Nangist ja seikluste algus Koh Lantal.

Nii, minu eelmine postitus l6ppes päris suurte lubadustega, aga kuna pean ytlema, et internetiga Koh Taol yldiselt ja ka meie resordis oli kehvasti, siis p6hiline probleem, miks kirjutada ei saanud seisnes selles. Viimane päev kyll leidis meie iti mees Ranto yles ruuteri ja tegi sellele ise restardi, peale mida hakkas nett korralikult tööle, aga siis oli juba hilja.
Igaljuhul lähen siis tagasi sinna,kus eelminekord pooleli jäin. Ehk, mis iganes päeva pärastl6unasse. Peale kuuma eest peidust välja tulemist käisin ja suplesin koos kïgi teistega basseinis ja peale seda läksin me hotelli rannas asuvasse telki Tai massasse.Ytleme ni, et ragistati ikka kondid lahti ja lihased m6nusaks. Sealt välja tulles, oli ylejäänud rahvas otsustanud, et minnakse tänavatele shoppama ja et sel¨htul suunduvad ranna pidudele naised. Shoppamine Tais on yks suur ekslemine igasugu träni poodide vahel, kusjuures kui hind ei petaks siis k6igest isegi aru ei saaks et see vuffel on.Nagu tavaliselt jäi meil 6htusöök hilja peale ja alles 23 paiku saabusime linna pealt hotelli. Seekord, siis panid mehed lapsed magama ja naised tegid kerge lisa soojenduse ja suundusid randa peole. Nagu Facebooki pildilt olete näinud läks neil seal l6busalt ja tegid meestele ära, sest saabusid koju alles 3.30paiku. Nagu arvata oli ja meie meeste poolne soovitus oli, et ärge oma raha jookidele raisake, siis läks neil suht hästi ja lööki oli korralikult. Ainus jama oli selles, et hommikuks oli meil kokku lepitud paaditrip ymber Tao ja selleks oli vaja juba ärgata  8 ajal. Kïkolid tublid ja eelmine öö väga välja ei paistnudki.
 Järgmisel hommikul suundusime siis longboatiga ymber Tao saare tripile, kus p6nevaim seiklus, mida ootasime oli haidega ujumine. Tao on igast kyljest vaadates väga ilus ja m6nus saar, meenutas mulle mingil määral St.Johni, USA neitsisaartel. Esimene peatus oli siis freedom beach, mis tundus, et valiti välja mitte sellepärast, et see antud kandis k6ige ilusam oli, vais sellepärast, et seal asus paadimehe s6bra resto ja meid yritati vägisi juba sööma suunata. Samas tegelikult rand sobis, vesi polnud kyll vïbolla kïge sinisem, kui ranna riba ulatus mingite m6nusalt varju pakuvate p66saste alla ja väheke kaugemal olid väga lahedad kaljud , snorgeldamiseks. Veetsime seal mingi poolteist tundi ja suundusime siis edasi Shark baysse. Seal tuli siis päeva tipp hetk, paadimees pani lestad jalga, t6mbas snorgeldamis maski pähe ja ytles, et kes julgeb ronigu kaasa. Mehed hyppasid yksteise järel, kes vähem kes rohkem värisedes yle parda. Vana ujus ees ja otsis haisi ja kui märkas siis kutsus kiiresti ja viis ykshaaval käest kinni hoides kaasa, etikka näeksime. Pean ytlema, et jah nägime t6esti haisid ja ujusime nendega koos väga lähestiku ja neid oli rohkem kui yks, kuid kartust ei tekkinud, sest vees sygaval tundusid nad ikka väga väikesed ja ma arvan, et tegelikult nad olidki v6ibolla ainult maksimum meetri pikkused ja inimese varju nähes ikka ujusid eest ära. Peale poole tunnist hai jahti hakkasid naised lastega paadis kärsituks muutuma, sest pidev k6ikumine paadis tegi neid merehaigeks. Sel polnud kindlasti midagi pistmist magamata ööga :) Igal juhjulkytsime sealt edasi ja jüdsime mingi aja pärast meie elukohast v6ttes saare vastas kaldale mingisse suht kenasse randa. Seal tegime l6una, ujusime, v6tsime veits varjus päikest ja nii paari tunni pärast suundusime edasi. Meie l6pp peatuseks sai saare loode ranniku läåhedal asuv kaksik saar, mille nimi on liiga keerulin, et meelde jätta, aga, mison paljude Tai reklaam piltide peal, sest seda yhendabpeenike valge liiva riba ja kahel pool on väga kaunis rand. Saarele pääs oli kyll keeruline, sest nad tahavad saada iga näo pealt 100bahti ja seet¨ttu peavad ka longboatid randuma kai ääres. Kuna kohti on vähe pargitakse åksteise k6rvale jaminnakse maale yle paatide. Kuna k6ik k6iguvad omas rytmis v6ite ette kujutada kui lihtne see oli koos syles olevate lastega. Igal juhul maale saime ja rand oli väga ilus, aga kuna j6udsime kohale juba suht hilja oli päike hakanud laskuma ja kaunist helesinist vette ei näinud. Lisaks oli aega nii vähe et l6una saare tipus olevale vaate kivi otsa ronimise v¨tsid ette ainult mina ja Tiit. Peale veits rohkem kui tunnikest lasime jalga ja suundusime tagasi oma randa. Tagasi j6udes käisime läbi basseinist ja suundusime tubadesse. Kuna päike laskus kiiresti ja otsustasime seekord varem sööma suunduda, siis tegime seekord kiiresti ja suundusime peatänavale sööma. Esimest korda hakkas rahval kergelt Tai maitsetest koppa ette viskama ja nii said tellitud, nii pitsad kui faijtad. Tagasi koju minnes olime j6udnud alles nyyd punkti, kus 6llest oli saanud siiber ja nii siis ostsimegi kohaliku rummi, jääd, cocat ja sprite  ja hakkasime korralikult kytma. Kuna Tiit oli väsinud ja läks vara magama,siis oli v6imalus jätta Robin temaga koos magama ja ise suunduda randa peole ja seda v6imalust me Merikesega ka kasutasime. Kuigi meile oli tundunud, et sel saarel pole nädalapäevadel vahet, siis rannas sain aru, et ikka on, v6rreldes esmaspäevase peoga, kui mehed väljas käisid oli, reede ikka teine muusika. Iga hotell ja baar oli ehitanud rannale oma klubi ja möll oli meeletu. Noored peo himulised. Koh Tao on teile, pole näinud elus lahedamais ranna pidusid, Nagu siin toimuvad. Nautisime pidu taas poole ööni ja see oli yle hulga aja väga m6nus pidu koos kahekesi.
  Viimane päev Taol olime otsustanud veeta taas meie hotelli rannas ja basseinis ja seda ka tegime.Lihtsalt puhkasim,e vedelesime, ujusime j6me 6lli ja käisime korda mööda massazis. Päeval, midagierilist ei juhtunud, kuid 6htuks oli meil kuri plaan, et seekord jätame k6ik oma lapsed Tiidu hoolde jalähme naudime täiega viimast öödTao rannal. M6te oli ju hea, aga tagasi löögid ei lasknud kaua ennast oodata. Esiteks soojenduseks rummi ostma minnes selgus, et kuna Tais on taas mingid kuradi segadused valitsusega v6i valimistega, siis on keelatud 24h kogu alko myyk. Peale juba peaaegu käega löömist siiski leidsid Tiit ja Merike linnast, mingi urka, kes ytlesid, et neid poliitika ei huvita ja valge inimese mure rummi, jää ja cocaca nad lahendavad ja nii saime korralikud varud, kui neil peaks siin Tais suuremaks mölluks minema. Linnast tagasi j6udes selgus aga uus tagasi löök. Merle ja Toits, kes olid juba varem kurtnud kergelt imeliku tunnet, olid alustanud v6idu toidu väljutamist  sealt, kus see sisenes. Kuna nad olid söönud 6htuks täpselt sama toitu mis mina, siis kartsin hullemat. Seet6ttu tegime Tiiduga profylaktiga m6ttes kiired rummid ja pean ette rutates ytlema, et vähemalt, see Pad Thai mind ei m6jutanud. Igal juhul tähendas see seda, et meie oorte 6htust asja ei saa. Siiski otsustasime Merikesega et siiski lähme uuesti kahekesiranda ämbrijooke nautima. Randa j6udes, aga saabus suurim tagasi löök, see kuramuse keeld m6jutas ka k6ike muud ja nii olid peaaegu k6ik kohad suletud. Julgemad n2itasid vaikuses jalgpalli ja myysid vett. No tere tulemast laupäeva 6htu. Nii ei olnudki pikka pidu ja suundusime magama, niikuinii oli vaja ärgata 5 ajal, sest hommikul kell 6 väljus meil juba laev.
 Pyhapäeva hommikul kell 5.30 tuli meile takso järele ja suundusime sadamasse. Algas me teekond Taolt Ao Nangi, Krabis. 3 tundi laevaga ja siis 3 tundi bussiga ja veits veel taksobusiiga ja olimegi veits enne 13-t Ao-Nangis, oma eelmisel 6htul bronnitud hotelli ees. Nagu kohapeal selgus, olime mingi jama korraldanud bookingus, nii et bronnitud päevad olid täitsa valed. 6nneks oli neil kohti ja kuna koht ise oli väga ok, siis tegime uue diili 3-ks ööks. Asjad sisse seades ja randa suundudes tabas meid shokk. Kurat m66n oli viinud vee mingi poole kilomeetri kaugusele, kui veeni j6udsid oli see täielik solk ja kogu ymbrus oli katastroof ¨6rreldes Tao harjumuspärase keskonnaga. Nii tegime välk koosoleku ja otsustasime, et kaome Ao Nangist nii kiiresti kui v6imalik. Rääkisime hotelli omanikuga asjad läbi, tyhistasime oma järgneva 2 öö broneeringu ja ostsime uued laevapiletid järgmiseks päevaks Koh Lantale.  Kuna Merle ja Toits ei tundnud ennast veel k6ige paremini ja Rantol oli ka suur väsimus siis 6htul Ao nagiga suundusid tutvuma ainult minu pere ja mr. Tiit. Kuigi linn isegi nägi pimedas parem välja, sest randa ei näinud, siis iga hetk selles linnas tähendas vaid yht. Siit tuleb kadud nii kiiresti kui v6imalik. Ilma naljata 90% vastu tulnud valgetest olid meie "kallid" idanaabrid, kes ajavad sydame pahaks, Lisaks oli hunnikutes koledaid meesnaisi, kes olid r6vedalt pealetykkivad. No andke andeks kui ma jalutan 2 aastasega, kes istub kärus, siis ma ei taha teie perversset showd vaadata eksole. Igal juhul ainus vist mis positiivne oli, et osad said meist veel ostetud igasugust träni. Tagasi hotelli j6udes selgus, et see kerge oksendamise probleem polnudki vist ainult pahas toidus, sest nyyd oli ka Ramune sellega nakatunud. Igal juhul uurisime 6htul 6llede seltsis maad Koh lanta kohta ja valisime välja åhe koha, mida soovisime yle vaadata. Broneeringuid otsustasime enam piltide p6hjal mitte teha.
 Hommik oli kuum, juba 9 ajal hommikusöögilauas näitas termomeeter 34 kraadi ja niiskus on kohutav, v6tad kuiva särgi ja paar minutit hiljem on tunne Nagu oleks sellega tulnud Viimsi SPA aurusaunast (v6rdlus on kohane sest see pole päris normaalne aurusaun). Igal juhul kella 10.30ks olime ilusti laevas ja s6it Lantale algas. Alles laevalt saime aimu, et kui päevad veeta paadiga Krabi lahes randades ringi s6ites, siis isegi on asi enam-vähem ilus, kui vee sogasus välja arvata, aga samas mingit kahetsust kyll ei tekkinud. olles kogenud Koh Taod ja vaadanud pilte ja kuulnud jutte Koh Phangnanist, siis see on ikka täiesti teine maailm kui Ao Nang, Krabis. Veits peale l6unat j6udsime siis Koh Lantale ja kuigi see tundus juba oluliselt parem kui Ao Nang, siis muidugi Taost jääb asi kaugele. Väga palju on prygi ja rämpsu ja lagunenud maju. Hakkasime alles hiljem m6tlema, et suure t6enäosusega on need meenutus 2005nda aasta tsynamist. Siin on igal sammul nyyd sildid mida teha kui maavärin tuleb ja viidad evakuatsiooni teedele. Igal juhul tagasi teemasse minnes, siis lasime sadamast leitud taksojuhtidel (siin ei mahtunud oma kambaga yhte taksosse ära, sest on rohekm jälle tava autosid) viia siis Lanta Palacisse, mille olime netist välja vaadanud. Teel muidugi takso juht hakkas oma brosyyre lehvitama ja rääkis kui k6vad kohad tal soovitada on. Igal juhul Lanta Palacisse kohale j6udes oli esimene mulje kuidagi trööstitu just ymbruse t6ttu ja peale tubade yle vaatamist olime siiski valmis vaatama taksojuhtide poolt soovitatut. Järgmises kohas sai ikkagi selgeks, et meile yritatakse normaalse asja eest oluliselt kallimalt peldikut pähe määrida ja nii lasime tagasi algsesse kohta end vedada. Siin v6tsime mereäärsed bungalowd ja saime kiiresti aru, et see oli 6ige valik. Ylejäänud päeva vedelesime rannas, käisime Toitsiga poes t6ime hunniku rummi ja ylejäänud 6htu oleme seda trimbanud. Nyyd k6ik ammu magavad ja ma v6tsin end kokku ja kirjutasin, siis valmis selle pika esse. Kahjuks Ranto arvutil ei ole k6iki eesti tähti, seega v6ib olla arusaamatusi. Siiski on siin k6vasti parem kirjutada kui tahvlil, mis mul kaasas on. Seal pika teksti kirjutamine on hullem kui gaasi maskiga lillede nuusutamine (kes saab aru see saab). Igal juhul ma nyyd lähen ka tuttu. Pilte yritan ka ykspäev panna, sest siin on meil internetiga k6ik hästi. Kui millestki eru ei saa, siis see on SangSomi syy, ma ei tea asjast midagi.

Tervitused Koh Taolt.

Nagu karta oli, siis meie vaikus on trkitanud pahameelt. Samas olen aus, võtsin arvuti kotist välja alles täna hommikul. Kuidagi jõle mõnus on olnud puhkus ja pole viitsinud end maailma asjadega kursis hoida jakahjuks ka olen oma lugejad jätnud info sulgu. Nagu pealkirjast lugeda, siis peesitame 4ndat päeva Koh Taol. Kuigi peale Bangkoki ja killukese Koh Samui pole jõudnud muud näha, siis Koh Tao tundub igal juhul külastamist väärt. Saarise ei ole kuigisuur, kuid möllu on selle eest korralikult. Igaõhtused rannapeod tuleshowdega, ämbri jookide ja koraliku mussoniga tähendavad et see saar on mõeldud noortele ja kui nüüd päris aus olla, siis ega väga vanemaid inimesi siin näinud ei olegi, vähemalt turistide osas, seega Tiit saab siin end suht nooruslikus seltskonnas tunda. Esimene õhtu, ehk esmaspäev, kui mehed võtsidette tutvumise ranna baaride eluga sai neljakesi end korralikult käima tõmmatud. 2l ämber rumm kolat maksis200bahti ehk u. 5 eurtsi ja 3 ämbrisse läks umbes 1 pudel 0,7st rummi. Ma tõesti ei mäleta palju me neid ämbreid 4 peale jõime aga kuskil 10 juures läks lugemine sassi. Asi igal juhul päädis sellega, et kõvemad mehed otsustasid osaleda taikate koraldatud tuleshowl ja hüppasid läbi põleva rõnga nagu tiigrid tsirkuses. Mõni isegi saltoga :). Teine hommik, ehk esimene pikk päev Taol oli küll eelnenud peo tõttu veits uimane, aga seda parandas juba hommikul kõrvale võetud külmad õlled. Chang on siin 6 kradi, kuigivarasemalt olen nagu 5st näinud, aga ega ma päris kindel ka pole. Igal juhul esimene täis pikk päev möödus me hotelli rannas, bassu ääres ja baaris. Võtsime asja väga rahulikult ja oli mõnus. Õhtuks küll said nii mõnedki aru, et tõesti siin võtab päike ka läbi varju, sest enda arvates keha väga päiksele ei näidanud, kuid õlad ja käed suutsid kõik ära põletada. Eile siis võtsime longboati ja läksime kogu kambaga sare põhja ossa randa, kuhu saab ainult paadiga. Kui alguses kohale jõudes tundus väga mõtetu koht ja mis kõige hullem ilma võimaluseta varjus olla, siis selle probleemi lahenedes tegelikult hakkas koht täitsa meeldima. Snorgeldamise jaoks oli igal juhul ideaalne ja kalu oli ümber ringi ikka hullu moodi, nii väikeseid kui suuri. Nii saigi päev seal veedetud. Mul isiklikult tuli poole päeva pealt sellest meeletust kuumusest nihuke väss peale, et sai seal isegi mõnitund und tehtud. Eks siiani oli selle meeletu trippimise ja ööeluga tutvumise tõttu ka seda unekest päris palju võlgu oldud. Ja see päevane kuumus on siin ikka jube, see küpsetab su nii ära, et täna olengi targem ja päevased kuumatunnid istun siin konditsioneritud toas. Muidugi, ega öö pole parem, siiani kõige väiksem temp mida olen näinud on öösel olnud 28 kraadi ja ma võin öelda, et see koos selle niiskusega tähendab seda, et riided sulavad ikka selga ära. Igal juhul eile siis hotelli tagasi jõudes otsustasime, et oleme oma praeguse hotelliga piisavalt rahul ja kuhugi mujale minema ei hakka, pole siin ri gi jalutades ka väga paremaid kohti näinud ja seega pikendasime oma ööbimist siin veel 3 päeva võrra. Ehk siis nüüd 30ndal peaksime hetkeseisuga välja kolima, aga eks vaatame kas mis ja kuhu. Esialgne plaan on minna edasi paariks päevaks Krabile ja siis Koh Lantale, aga siin erinevaid lugusid kuulates tundub juba Krabi vahele jätmine hea plaan. Lisaks on selline ühes kohas hängimine ja asjade rahulikult võtmine väga chill ja lastega reisides parim variant. Üldse mis lastesse puutub, siis kõik on väga tublid olnud ja tegelikult pole see nendega reisimine nii hull kui sai kardetud. Loomulikult tähendab see võibolla veits teistsugust päevaplaani ja seda et kogu kambaga õhtul rannapidudel ei hängi, aga tegelikult on asi väga ok. Homme plaanime minna laevatripile ümber saare ja saame külastada ka shark bayd, kus pidi saama snorgeldada kuni 3m haidega. Eks paistab kes meist vette julgeb minna. Et teid mitte päris ära hirmutada, siis ned pidid olema sellised haid, kes liha ei söö, no eks näis. Seega siis lühidalt hetkel kõik ja kui õhtul viitsimist on siis saadan ära ka teksti sellest, et kuidas me kohale jõudsime ja mis reisil põnevat juhtus. Ilusat kevadet teile.

Avasõnad

Üle pika aja siis taas uus trip. Kuigi ka kreisi, siis selle sõna tähendus on ilmselgelt muutunud. Seltskond on eelnevatest tripidest peaaegu tuttav, lisandunud on Mr. Tiit ja jah muidugi palju pisikesi tegelasi, aga las nad jäävad. Kuna lisaks igasugustele muudele nüüd juba ajalooks saanud asjadele ja faktile, et paljud reisisellidest on juba jõudnud vahepeal 30+ klubisse ja mõned lähenevad sellele kiiresti, on tõsiasi see, et ei püüa seekord nagu varasemalt päris kõike kirjeldada ja seepärast ei võta eesmärgiks iga päev midagi kirja panna, samas kui peaks pööraseid seikluseid tekkima siis ikka operatiivselt info edastame. Lisaks on blogi juba ju täitsa eilne päev, nagu sõber Reijo mõni nädal meile Intsuga seletas on tänapäev Instagram ja muud popimad asjad, mille nime ma isegi ei mäleta.
Aga loodetavasti on see vanusega andeks antav, eriti arvestades, et 30 + klubisse kuulujad ei tohiks oma nägu üldse koduseinte vahelt välja pista http://naistekas.delfi.ee/persoon/lugejakiri/mida-teevad-ooklubides-inimesed-kellel-on-kodus-pere-ja-lapsed.d?id=68230569.
 Reisist ka. Minek siis Taisse, eestlaste suurde lemmikpaika, lõpuks. Lähme ja vaatame selle asja üle ja eks siis lõpuks on omal kogemus olemas kui odav või kui ilus seal on. Samas suurtest tõmbekeskustest püüame eemale hoida ja külastada väiksemaid ja hubasemaid saari, nii ida kui lääne raanikul. Kuidas kõik täpsemalt, siis seekord jooksvalt, sest tegelikult pole meil endalgi üle poole reisist veel paigas ja ometi juba 4 tunni pärast väljub D- terminalist laev.
Seega kel huvi on hoidke lehel silm peal. Sellist tulevärki nagu Taunz korraldas, muidugi ei suuda korrata, ei tegude aga veel vähem kirjutamise rohkuse poolest. Mul on tunne, et mees suutis 3 nädalaga raamatu valmis kirjutada.
Igal juhul päikselist kevadet kõigile!

Kolmapäev ja neljapäev – Rum that invented rum

Kolmapäev

Hommik oli suht pikaldane, ärkasime, käisime oma kommunaalbasseinis (suurem ühisbassein meie villa kõrval), tegime hommikusöögi ja suundusime kaunite randade otsingule. Võtsime suuna lõunasse Bridgetowni poole ja alustasime esimesena Sandy Lane bayst. Randa jõudes saime tõdeda, et ka Barbadosel leidub ikka helesinist vett ja kauneid randu. Võtsime koha sisse ja nautisime taaskord sooja merevett, valget liiva ja kuuma, kuuma päikest. Rannas nägime, et mingi 100m kaugusel tuuakse laevadega kokku meeletult rahvast ja kõik snorgeldavad seal. Kuna kohalikud püüdsid meile hirmsasti kalli raha eest pähe määrida kilpkonnadega snorgeldamist, siis taipasime, et seal need kilpkonnad ujuvadki. (Kuulsime kuidas mõni maksis 100m laeva sõidu eest 30 USD, et näha kilpkonni) Nagu eestlastele kohane, ei mingit maksmist, võtsime snorgeldamismaskid ja ujusime poistega kohale. Seal olidki väga suured kilpkonnad, kes ujusid rahva seas ringi. Nende all põhjas oli aga veel huvitavam vaatepilt, ehk suured raid chillisid mitmekaupa ringi. Kuna tegemist oli meie jaoks nii suurte kalade ja kilpkonnadega, siis oli vaatepilt suht võimas. Peale randa tagasijõudmist pakkisime asjad ja suundusime järgmisse kohta. Tüdrukutel jäid seekord kilpkonnad veel nägemata.

Järgmiseks rannaks oli Batts Rock bay, mis oli rohkem kohalike ranna moodi. Jah ilus sinine vesi oli taas olemas ja ka liivariba oli korralik, kuid vees olevad kivid ja suht gheto ümbrus ei tekitanud soovi seal väga kaua olla. Tegelikult on kohal potentsiaali, sest randa ehitatakse hetkel hotellikompleksi ning rannas olles on vaade merelt selline, et näha on vaid puidust seinad, mille taga ehitusmehed majandavad.

Edasi liikusime nii, et jõudsime juba Bridgetowni välja ja suundusime sealt läbi Carlisle baysse. Rand mis eel info järgi pidi olema väga kaunis. Kohale jõudes tegime kõigepealt taas peatuse jäätiseauto ees ja suundusime siis rannaribale. See beach on pigem suurlinna rand, kus lai rannariba, promenaad, palju rannabaare ja vees palju paate, mingil määral meenutas kuidagi isegi Pärnu randa, kuigi vesi oli loomulikult kordades sinisem ja veetemperatuur selline, millist ei tea isegi Pärnus parimatel päevadel olevat. Nägime taas kohta, kus turiste kilpkonnade näitamisega rahast tühjaks kooritakse ja käisime Merle ja Merikesega ka ikkagi tasuta kilpkonni vaatamas.

Tagasiteel käisime läbi Bridgetowni kalaturult, et endale õhtusöök osta ja sealne õhustik oli tõeliselt lahe. Suured, suured kalad, palju kalapuhastajaid ja muid asjapulki. Tellisime seekord 6 tükki Mahi-mahit ehk Delfiinikala ehk Doradot (guugeldage ise) ja meie silme all lõigati suurest kalast steakid ja fileeriti need. Umbes 3 kilo maksis 20 usdi, meie arvates hea diil. Ehk siis sama raha eest saab Rimi kalapäevadelt lõhet.

Koju jõudes avastasime, et meie grilligaas on otsas, seega pidime kala tegema ahjus, kuid hoolimata sellest tuli õhtusöök taevalik. See kala oli tõeliselt hea maitsega ja peale suure selgroo ja paari ühendusluu täiesti luutu lihav valge kala. Peale õhtusööki istusime taas koos laua taga ja seekord mängisime kaarte. Taaskord kehtis tõde, et kel ei vea loosiga, veab kaardimängus. Seekord suht varakult tiksusid kõik magama, päike oli päeval meid taaskord korralikult läbi küpsetanud ja ära väsitanud.

Text by Kristjan

Neljapäev

Kuna eelmisel õhtul oli näha, et päike oli ka kõige pruunimatele veelkord oma jälje jätnud, siis sai selgeks, et targem on neljapäeval oma käike rannaga mitte siduda.

Esimene peatuspaik oli kohaliku kuulsaima rummi Mount Gay Rum tehas. Tuuri jooksul räägiti meile veidi ettevõtte ajaloost ja tähtsamatest ninadest, näidati videot, nägime tsehhi, kus kõige olulisem kraam pudelitesse pannakse ja pakendatakse. Kuid kõige olulisem oli degusteerimine. Mount Gay toodab 5 erinevat rummi, millest kolme me saime maitsta. Kõige vanemat ja kallimat meile ei pakutud, kuid siiski oli peale kolme ja mõnel ka rohkem shoti enamusel juba kerge kilk peas, sellepärast jätkasime peale tuuri sama koha baaris, kus maitsesime väga häid troopilisi kokteile.

Järgmisena parkisime rendika juba pealinna Bridgetowni, kus igaüks sai omapäi 1,5 tunni jooksul pealinnameluga tutvuda. Ega seal suurt palju jalutada ei ole, mõned suuremad tax-free poed, turistipoed ning mingi hull müügitänav, kus müüakse a la Kadaka turu kraami. Igal võimalikul sammul pakutakse tänavatel valgetele taksot. Mõni naljahambam vend pakkus ei-öelnud mehele ka tema naise sõidutamist- if u know what i mean J

Bridgetownist keerasime nina põhja poole, et minna vaatama kiidetud/laidetud koopaid nimega Harrison’s Cave, kuid kahjuks olime veidi hiljaks jäänud ning see koht jäi meil nägemata. Ehk läheme mõnel järgmisel päeval.

Aga kuna saar ei ole väga suur, siis tõmbasime hoopis läänekaldale Bathsheba’sse, mis pidi olema Barbadose pildistatuim koht. Peale mägedest üles-alla õõtsumist, jõudsime tuulise Atlandi ookeani äärde, kus liivarannal on ookeani uhutud kivid, mis meenutavad seeni, et on alt kitsamad. Kes siia tulemas, siis sinna soovitan kindlasti minna.

Täna nägime tõesti veidi mägisemat maastikku, kui sel saarel siiani näinud olime. Jõhkrad üles-alla teed ning meie rendikäru mootor ja pidurid said ikka täiega kuuma. Rendikas on meil karm, siin väga levinud 8-kohaline Suzuki APV. See tundub väljast vaadates nagu kuubik kuhu mitte mingil juhul meie kamp sisse ei mahuks, kuid suhteliselt hästi mahume sinna seitsmekesi koos lastekäruga ära. Seega asi on ennast juba õigustanud. Mägistel teedel on tunda puudust neliveost, kuid siiani on kõik sujunud.

Järgmisena suundusime põhja kaudu kodupoole ning praktiliselt ongi ring saarele peale tehtud. Siiani oleme vaid kodus süüa teinud ning kuna eile sai meie grillil gaas otsa ja me ei viitsinud täna uut tooma minna, siis sai tehtud otsus välja sööma minna. Piirkond, kus meie maja asub, on restod ikka päris kallid- pearoad algavad umbes 35 USD-st. Seega läksime jälle Bridgetowni (ainult 14 km). Leidsime seal mererannas baari-restorani Blakey’s kus sõime steike, burgereid ja pastat ning loomulikult jõime kõrvale kohalikku kesvamäjukest Banks.

Hetkel istume poistega meie maja terrassil, naudime rummikokse fantastilist jahutavat kariibimere briisi, kuulame reggaet ning samuti õues vinguvaid vilistavaid konnasid. Nii uskumatu kui see ka pole, siis siin on põõsastes sõrmeküünesuurused konnad, kes mitte ei krooksu vaid vilistavad ja see hakkab ikka täitsa ajudele J

Üldist jama ka. Siin ja ka Antigual ei viks kohalikud tänaval tervitamiseks üles tervet käelaba vaid tõstavad üles kõigest nimetissõrme. Mulle selline variant meeldib, sest miks raisata energiat kõigi sõrmede tõstmisele kui piisab vaid ühest. Selle tagurpidiliiklusega hakkame ka juba vaikselt ära harjuma ning enam ei lähe ka suunatulekang kojameestega segamini. Kuid Merikesel võib järgmisel nädalal olla raskusi Jürilt kojusõitmisega J

Ei tea, kas olete juba aru saanud, aga rumm on siin võrreldes Eestiga ikka kuradi odav. Kohalik liitrine rumm maksab 7 USD. Täna vaatasin poes, et liitrine Captain Morgan Spiced ja liitrine Absolut maksavad 14 USD, seega arvutage ise. Täna rummitehases maitsesime ühte ülihead Extra Old rummi, mis on 7-13 aastat vana ja mis on nii maheda maitsega nagu vatt oleks suus J Seega, kui meil õnnestub suure koguse rummiga Tallinna lennujaamast välja astuda, siis pakun oma külalistele hea meelega seda head kraami. Unustage ära Bacardi ja muu sodi J

Homme on plaanis jälle rannagrill ;) Kohe hakkab teil uue kuu esimene tööpäev ning meie läheme magama, sest siin hakkas lund sadama- Aprilllllllll! Head lugemist!

Kirjatsura Taunz, Over!

Pühapäev, esmaspäev ja teisipäev - Goodbye Antigua, Welcome to Barbados

Oleme siis hetkel Barbadosel ja oma väga uhkes villas ning kuigi siin on internet vabalt saadaval, oleme blogi kirjutamise unarusse jätnud. Eks nüüd püüame siis järele tõmmata. Selleks, siis veel tagasi pühapäeva õhtusse. Peale blogi kirjutamist võtsime takso ja suundusime taas Shirleys Heightsi, kus siis toimus sel õhtul palju kiidetud BBQ pidu ja esinesid erinevad bändid. Nagu vist sai räägitud, siis Shirleys Heigts asub saare lõunakaldal English Harbori lähedal kõrgel mäe otsas ja siit avaneb kaunis vaade tervele saarele, eriti aga English harbourile. Tee sinna osutus äärmiselt piinarikkaks, sest teed on ikka jubedus kuubis siin ja taksojuht arvas, et ta on uus Loeb. Lisaks oli päevane paaditrip ja päike meid suht läbi käpsetanud. Ainult Taunzil oli energiat, et taksojuhi pidevaid seletusi ja näitamisi kuulata, kus tal järjekordne onupoeg elab. Kohale jõudsime täielikult läbi raputatutena lõpuks täpselt päikeseloojanguks ja rahvast oli väga palju. Seal saime ka eada, et siin kella ei keeratudki ning taipasime, et olime hommikul Hansu ukse taha sadanud tunnikese varem kokkulepitust, aga nagu näha polnud nad sellest suurt numbrit teinud. Meie aga võitsime järsku lisa tunni. Pidu oli väga kihvt, steel trummi bänd esines algul ja pärast mingi kohalik punt, kuid muusika oli kaasahaarav ja rahvas nautis kõik ümberringi kogu õhustiku. Natuke segas meid asjaolu, et olime päeval ikkagi nii ära põlenud, et keha oli igalt poolt tulikuum ja suht hell. Nautisime seal mõned tunnid kohalike sööke, jooke ja head mussi ja kella 21 ajal suundusime tagasi meie ööbimiskohta. Kohale jõudes postitasime veel valmis kirjutatud blogi postituse ja alustasime pakkimisega ning vajusime magusasse unne. Esmaspäev Hommik algas vara, juba 6 ajal. Kiire pakkimine, viimased koristused, golfikäru tagastus ja juba olimegi teel lennujaama. Seal läks kõik suht libedalt ja plaanipäraselt kell 9.35 olime juba õhus ja teel Barbadose poole. Antigua oli oma sügava jälje meisse suutnud jätta ja hoolimata oma olematutest teedest ning lagunenud majadest tahaks siia kindlasti tagasi tulla. Lennusõit läks väga kiirelt ja juba 30 minutit enne õiget aega olime Barbadosel. Juba õhust oli näha, et see saar on totaalselt teistsugune, kui see ksut olime startinud. Teed paistsid laiad ja korralikud ja majad uued ja hoolitsetud. Lennult maha astudes oli tunda ka seda, et õhk on Barbadosel veel kuumem. Kohustuslikud migratsiooni protseduurid said kiirelt läbitud ja olime peagi lennujaama ees. Tegime kõned oma Barbadose kaaslastele ja villa haldajale ja sõit taksoga villa poole võis alata. Ka see sõit kinnitas seda, mida oli põgus esmamulje õhust tekitanud, et see on ikka meile oluliselt tuttavama keskkonnaga saar, suured kaubakeskused, autopoed, lukskaubad, uhked majad jne. Peale 45 min. sõitu ja mõningast ekslemist villa otsingul jõudsime kohale ja suht kohe saabusid ka Merle, Ranto ja Melissa. Villa, kus me nüüd ööbime on väga kihvt, kaunid toad, mõnus väike aed ja loomulikult parim, oma väike bassein. Seadsime end vaikselt sisse, tegime juba esimesed ujumised basseinis ja otsustasime minna tsekkima siinseid randu ja tagasi tulles pood üles otsida, et söögi ja joogivarud soetada. Peale mõningast jalutuskäiku jõudsime randa. Peab ütlema, et see vesi ja rand oli väike pettumus. Kui Eestist oleks tulnud, siis ilmselt viskaks silda, aga Antigualt tulnuna tundus see vesi nagu Pirital ja rannariba oli äärmiselt kitsas ja merepõhi kivine. Vedelesime mõned tunnid vees ja rannas ja suundusime poodi otsima. Leidsime lõpuks selle mõne kilomeetri kauguselt. Kuna kõhud olid tühjad käisime kõigepealt kõrval asuvas KFC-s ja suundusime, siis shoppama. Jalutuskäik tagasi suurte kompsudega oli suht piinarikas, aga tublid nagu me oleme saime hakkama. Tagasi teel hakkas kujutage ette vihma sadama, õnneks siiski ainult tibutas ja pigem sooja dussi kui vihma. Majja tagasi jõudnuna, ujusime, tegime süüa, muljetasime oma eelmisest nädalast ja mängisisme taas oma lemmik täringumängu. Vaikselt vajusid kõik magama. Alustades muidugi kõigi silmaterast Melissast. Teisipäev Lõpuks sai jälle rahulikult välja magada, esimene meist otsustas siiski ärgata juba kell 4.45 aga õnneks tudis varsti edasi, nii et ta vanemad said veel mõned tunnid magada. Kuskil 10 ajal olid lõpuks kõik üleval ja tiksusid vaikselt basseini äärde. Peale mõningast vedelemist tegime hommikusöögi ja siis otsustasime, et kuna vahemaad on siin suured ja meie lähimad rannad meie jaoks ikka suht jamad siis rendime auto või noh mini bussi. Loosi tahtel said autojuhtideks seekord nais Adamsonid, ehk Merike ja Merle, mõne on loosiõnn kohe täitsa maha jätnud, aga see eest veab tal täringumängus. Kuna auto saamisega läks aega ja pidime ootama nii telefonikõnet kodusele telefonile ja hiljem ka auto kohale jõudmist, siis veetsime oma päeva basseini ääres, internetis Kalevi- Rocki mängu online ülekannet jälgides ja mõnusaid kokse juues. Isegi Melissale hakkas pärast mõningast harjumist bassu vesi meeldima. Lõpuks peale kõiki toiminguid ja netist ETV-st Eesti-Serbia esimese poolaja otseülekande vaatamist, suundusime paremaid randu otsima siit lähedalt, kuna kell oli kohaliku aja järgi juba üle kolme. Kahjuks peame tõdema, et randade leidmine osutus loodetust raskemaks ja põhjapool asi eilsest olukorrast paremaks ei lähe. Lõpuks olime natuke üle tunnikese ühes suht geto rannas ja ausalt öeldes hakkab tekkima juba kerge kahtlus, et kas Barbadosel normaalseid randu polegi. Merle ja Ranto küll kinnitavad, et see, kus nad esimene nädal olid, ehk lõuna kaldal on ilusaid kohti küll, aga meil hakkab usk kaduma. Homme siiski suundume juba varakult randade otsingule. Siiski aususe huvides olgu öeldud ega need on tegelikult siiski palmide ja kena liivaga rannad, aga ei anna lihtsalt eelmise nädala randadega võrrelda. Rannas saime hea uudise jalka kohta ja taaskord õnnitlused kõikidele fännidele, olime väga rõõmsad siin koos Teiega, särgi kandmine tasus taas ära. Peale rannaskäiku suundusime taas poodi. Tee peal tegime peatuse väiksel kala turul ja ostsime õhtuks 28 kohaliku doltsi eest (10€) 6 filee tükki mõõkkala fileed, kuigi pakuti ka mahi-mahit ja isegi hai liha. Peale poes käiku ja majja tagasi jõudmist on taas tavaline õhtu lauamängu bassu ujumise ja hea söögiga. Peab ütlema, et mõõkkala on kuramuse hea, eriti grillituna, sidrunimahla, valge pipra ja soola marinaadis. Homme plaanime juba minna Bridgetowni kalaturule midagi veel põnevamat hankima. Sellised me päevad siin on ja ausalt öeldes oli täna telekast ujukate väel jalgpalli vaadates, raske uskuda, et kuskil on selline ilm nagu telepilt näitas. Kuidagi ei tahaks enam lund näha. Nahk on ka nüüd kõigil pruun ja põlemise oht ilmselt möödas, seega homsest hakkame grillima. Kõigile tervitused ja uute kohtumisteni veel esialgu blogi vahendusel. P.S. Teie rõõmustamiseks on mõned rummid juba kotti pandud ja tagasi jõudes saame koos neid nautida, pidage niikaua vastu. Text by Kristjan

Nädalavahetuse eri.

Reede õhtu lõppes taas kohalikus kõrtsis, kus siiski väga pikaks mölluks ei läinud ja mingi poole 2st saime juba magama. Kui laupäeva õhtul taas Yatzyt mängisime ja veiseliha grillisime mõtlesime, et ega laupäevast polegi suurt kirjutada. Hommikul magasime suht kaua, siis logelesime niisama villas, hellitades lootust, et täna tuleb pilves päev. Siiski, kuigi hommikune taevas oli paljulubav olid lõunaks, kui randa suundusime, pilved juba piisavalt hajunud, et pidime taas puude alt varju otsima. Pärast mõnda tundi rannas, tulime tagasi majja, tegime soojaks eelmiste päevade toidu ülejäägid ja suundusime siis veel paariks tunniks basseini äärde vedelema. Ja oligi juba taas õhtu ja lauamängu aeg. Nagu kombeks on olnud, oli ka laupäeva õhtu vaja lõpetada peol. Seekord lisaks Dogwatch Tavernile ka minna Sugar Ridge´i, millest kohalikud meile juba päevi rääkinud on. Alustasime siiski Dogwatchist, kus sel õhtul oli barbeque party õhtu. Palmide all mängis live bänd, grilliti liha ja seekord oli lisaks kohalikele ka oluliselt rohkem külalisi näha, või nii me vähemalt arvasime. Suht kiirelt kui olime endale seisuplatsil kohad sisse võtnud tulid meie juurde me kõrval seisnud sakslased koos õlleämbriga (5 pudelit ämbritäie jää sees) ja kinkis selle niisama meile. Algul olime üllatunud, kuid ega siis õllele ju ei ka ei öelnud. Varsti olime sakslastega juba suures jutuhoos, kuskilt oli liitunud meiega suhtlemisse ka mingi ameeriklane ja pidu võttis alles tuure. Ma ei tea miks, aga sakslased olid otsustanud meile kõvasti välja käristada ja ega me neid ei takistanud. Kuskil 1 ajal lõppes BBQ pidu ära ja suundusime edasi Sugar Ridge´i. Ameeriklane loobus, kuid sakslased Hans ja Johnny olid meile teejuhiks. Sinna jõudes lehvitasid oma VIP kaarti ja nii suunati meid ülemisele korrusele Vipide peole, all pidi olema kohalike pidu. Otsustasime sel hetkel, et teeme siis seal ise esimese ringi rummikokse välja. Peale seda kui teenindaja raha küsis, sain kerge shoki, kolm rummikoksi ja kaks coca-colat maksis 48 USD-i, aga no mis parata, sel peol pidi olema suht tavaline külaline ka Abramovits isiklikult. Pidu oli aga lahe ja edasi jätkasid jookide ostmist juba ülilahked sakslased, nii me seal jutustasime, tantsisime ja rüüpasime kokse kuni kella 2-ni öösel, mil klubi suleti. Meie uutest sõpradest nii palju, et nad just kehva elu ei ela. Johnny on 42, oli Saksamaal tavaline palgatööline ja tuli naisega aasta tagasi Antiguale ja otsustas siia jäädagi. Nüüd on tal siin oma 2 äri- teeb 3 tundi päevas vahel tööd ja ütles, et ta on õppinud siin pühapäevi armastama. Hans on vanem sakslane, kes on viimased 20 aastat elanud rutiinis, et 4 kuud talvel Antigual , siis 3 kuud Saksamaal, siis 2 kuud Antigual ja siis 3 kuud kuskil maailmas ringi reisides. Tal on oma IT firma ja see toob pappi. Siin Antigual on tal oma luksuslik villa, paat ja kass ja talved on parim aeg aastast. Igal juhul peol jõudsime selleni, et me pole siin veel jõudnud paadiga sõitma minna ja Hans ütles, et see on kindlasti „must do“ asi ja pakkus, et lähme tema paadiga. Kui küsisime mis see maksab ütles ta, et teeme diili, teie toote joogid ja snäkid ja tema poolt on paat ja parimad ujumiskohad Antigual. Olime ofkoors nõus ja nii siis hakkasimegi vaikselt klubis otsi kokku tõmbama. Vahetult peale tulede põlemapanemist läks aga veel mölluks, kohalikud hakkasid kaklema turvadega ja asi läks ikka tuliseks. Võeti kasutusele nuiad, lõhkised pudelid ja rusikad. jalad ja muud kehaosad. Meid suunati sujuvalt eemale ja suht ruttu saadi asi siiski kontrolli alla. Sakslased rääkisid et see pole siiski väga tavaline siin, eriti veel selles kohas, kuid me ütlesime, et pole hullu Eestis juhtub seda pidevalt, eriti Amigos :) Igal juhul kui koju jõudsime märkasime, et kell on ka ise end juba edasi keeranud ja see tähendas, et enne paadi tripi saame veel vähem magada, uinusime kuskil 4 ajal. Hommik tuligi kuidagi ruttu ja hommikul läks suht kiireks. Olime kokku leppinud, et kella 11ks lähme Hansu juurde, et siis merele suunduda. Enne käisime poest läbi ja võtsime kasti Caribat (kohalik õlu), baguette-id ja mõned karastusjoogid ja täpselt kell 11.00 olime Hansu ukse taga. Kõigepealt kutsuti meid sisse ülilahedasse ja suhteliselt luksuslikku villasse. Seal tõstsime asjad paati ja valmistusime väljasõiduks. Muideks, paat ei olnud midagi muud kuid keskmise suurusega kiirkaater, valgete nahkdiivanite ja mõnusa varjualusega. Käisime veel tankimas, võtsime peale Johnny ja uskumatu päev võis alata. Seda merevärvi, randu ja tunnet, mis sõidu ajal valdas, on raske sõnadesse panna. Sõitsime veerand tunniga Carlisle beachi juurde, kus juba käinud olime, aga mitte otse randa vaid eemale merele mõnusasse lahesoppi. Nii kui ankur põhja lastud, hüppasime vette. Johnny, kel oli eilsest korralik pohmell kurtis, et vesi on täna räigelt külm. Kaatri termomeeter näitas tõesti „kõigest“ 26 kraadi. Igal juhul snorgeldasime, vedelesime nuudlitega vees ja päevitasime ning osad meist nautisid jääkülma õlut. Kady oli seal veel suht kurva näoga, sest eilne pidu tuikas veel ajukäärude vahel. Peale tunnikest seal suundusime edasi randa, kuhu saab ainult paadiga. See oli järjekorne lumivalge liiva ja helesinise veega rand. Peale meie oli sinna siiski suutnud tulla kuskilt üks kohalik koertega, aga kuna me olime vees ja ta kaugel rannas siis me vaevu märkasime teda, pealegi ta lahkus suht ruttu. Seal oli ka Johnny rahul vee temperatuuriga ja nii vedelesime ma arvan mingi tunnikese lihtsalt nuudliga vees ja jõime külma õlle. Paadi termomeeter näitas veetemperatuuriks 30,1 kraadi. „Pole paha“, tsiteerides klassikuid. Ka Kadyl oli pohmell üle läinud ja tuju laes. Mingi hetk hakkasin aru saama, et päike teeb juba tõsiselt liiga ja õnneks samal hetkel otsustasid ka meie giidid, et aeg on tagasi suunduda. Tagasiteel kihutasime veel mööda edelaranniku tuttavatest randadest ja millalgi nelja ajal olime tagasi Hansu juures. Seal veel loputasime end voolikuga puhtaks, vaatasime üle ta kassi ja ta pakkus 30 aasta vanust rummi, mida juuakse ilma peale võtmata ja mis Taunzi sõnul oli erakordselt mahe ja hea. Vahetasime Facebooki kontaktid ja jätsime viisakalt hüvasti. Kuna meil polnud midagi muud neile kinkida, siis andsime Taunzi kaasa toodud Saku Originaali neile kingituseks meiepoolse tänuna imelise pühapäeva eest! Uskumatu kokkusattumuste jadana olime osaks saanud tõelisest sõbralikkusest ja külalislahkusest. Sakslased on lahedad. Nüüd oleme tagasi majas ja käib ettevalmistus viimaseks õhtuks. Sellest juba hiljem. Kaunist töönädala algust Teile, loodame, et meie seiklused toovad ka Teie päeva natuke päikest! Text by Kristjan

Reede

Hola Amigos!

Rääkides veel eilsest, siis karaoke-õhtu jäi ära. Jäi ära vaid meiepoolselt, kuna osad meist olid peale õhtusööki päris väsinud ja läksid puhkama ning praktiliselt saigi sellest puhkamisest hommikuni magamine. Meie Kadyga chillisime siiski peale õhtusööki terrassil rummikokse nautides ning peale seda kärutasime oma käruga ka igaõhtusele ujumiskäigule ning läksime magama umbes 1 ajal.
Hommikul tavapärane peekon ja munad (ausalt, homme teeme putru) ning rendi-Corollaga suund lõunarannikule, et sealt siis vaikselt tagasi tulla ja erinevaid randasid avastada. Jälle loosiga roolis Merike :)
Autoga on siin huvitav sõita- esiteks vales suunas sõitmine ning teiseks ülikitsad ning väga auklikud teed. SaviEdgar viskaks neid teid nähes hundirattaid ja ütleks, et kas te tõesti arvate, et Tallinnas on halvad teed :) Lisaks aukudele on teeääres jalutavad kitsed, lehmad, hobused, kanad ning eeslid täiesti tavapärane vaatepilt. Teeäärsed majad on seinast seina. Enamus on väikesed huberikud, kuid samas on kõrval täiesti normaalne maja. Teel sõites lasevad tagumised autod pidevalt signaali. Eks põhiliselt sellepärast, et turistidele omaselt sõidame me tunduvalt aeglasemalt kui kohalikud. Ja suunatuled lähevad kojameestega samuti aeg-ajalt segamini.
Aga tagasi asja juurde. Esimene rand, kus oma rätikud maha seadsime oli Carlisle Beach. Selle saare mõistes täiesti tavaline mitte nii väga sinise merega kui meie enda elukoha lähedal olev põhjapoolne Jolly Beach. Peale seda liikusime jälle kodupoole ning olime tunnikese Turners Beachil ja sama kaua Darkwood Beachil. Nende kahe ranna vahepeal tekkis isu kohaliku söögi „roti“ järele. Tee ääres on paljudel omad grillid üleval ning müüvad sööki mööduvatele, kuid rotit pidime paarist kohast otsima. Kohas, kust oma rotid kätte saime, ütles tädi, et tal täna ei ole, aga kui me viitsime 20 mintsa oodata, siis ta teeb meile need. Aega meil oli ning grillitädi oligi lubatud aja toas ning tuli tagasi meiesoovitud kaubaga. Rannas suutsin mina meie roti otse liiva sisse kukutada ning umbes pool jäi tänu sellele söömata. Muidu on tegemist pannkoogilaadsesse asjandusse keeratud täidisega, mis koosneb kartulitest, karrist, sibulast ning meie rotide puhul krevettidest, kuid nende asemel saab ka muud täidist valida. Mina ostaksin seda veel, kuid kõigile see eine ei meeldinud. Kuna täna pidi toimuma meie aja järgi umbes 15.00 ajal Eesti-Uruguai jalkamäng, siis otsustas herr Kristjan rannast leitud palliga poseerida. Ühel hetkel võttis ta särgi seljast ning ütles, et tal on tunne, et Eesti lõi värava. Kodus oli Merikese telefoni tulnud tublilt Kairelt sõnum, et Eesti juhib 2:0 ning hiljem ka SMS, et Eesti võitiski sama seisuga. Kuigi oleme kaugel, kuid siiski aitas meie toetus lõpptulemusele kaasa. Heia Eesti!
Koju jõudes käisime pesemas, kreemitamas ning siis saime kõik aru, et tänane rannapäev on asja ette läinud- kõik on roosa, valge ja pruunilaigulised :) Kohad, kus oli pandud 30-faktoriga kreemi olid täiesti valged ning need, kus väiksema faktoriga või siis üldse mitte kreemi, olid päikesepuudutust väga korralikult tunda saanud. Päike on siin umbestäpselt täitsa laes ja peegli ees vaadates on näha nagu timukamaskiga oleks päikest võetud, sest lõua alla pole päike üldse jõudnud.
Peale kreemitamist läksime oma kohalikku randa romantikat tegema ning päikeseloojangut vaatame, kuid magasime selle maha, sest ma leidsin kivide vahel sibliva krabi ning seda oli ju vaja pulgaga välja ajada, et saaksime seda pildistada. Aga pole viga, päikeseloojanguid on meil ka Eestis kogu aeg. Lumekrabisid seal nii tihti ei näe :)
Hetk tagasi grillisime kana ja sõime seda loomulikult meie terrassil värske õhu käes. Kirjutan siin teile esseed ning mängime samal ajal jälle Yatzyt nagu ka üleeile. Täna plaanime 100% minna tuttavasse baari. Kohalikud juba poes täna küsisid, et kas oleme ikka tulijad. Hullud sõbrad on siin kõikjal.
Tulles tagasi veel üleeilsesse, siis sealt samast baarist oma golfikäruga tulles jäime me hullu vihmasaju kätte. Õnneks on siinne vihm maksimaalselt 15-mintsa pikk, kuid samas kui tuleb, siis ikka ämbriga.
Kui üks päev käisime tee ääres banaaniraksus (mis hiljem siiski söödamatuks osutusid), siis täna sai Kady kuskilt puu otsast väga magusa ja mahlase mango.
Nüüd on teie koht rõõmustamiseks- üks on kindel, enamus meist viidab homse päeva rannas palmide alt varju otsides. On küll meie viies rannapäev, kuid päike on siin kuradi tugev ja salakaval. Aga vahet pole, järgmisel nädalal saame Barbadosel end juba mõnusalt grillida :)
Aga raske on uskuda, et on juba reede- aeg on lennanud pelikanitiivul. Vahepeal saime meie Barbadose reisikaaslastelt SMSi, et neil on seal helesinine meri ja külm õlu- neist me tunneme tõesti puudust. Teile mõnusat kevadeootust koos lendavate katuste ja uute lumesadudega- olgu need 5. aprilliks Eesti laiuskraadilt kadunud :)

Neljapäev

Tänane hommik algas meil nagu ikka -2 Quick Starti rütmide saatel... hea äratus ;)
Eile otsustasime, et ei küta end taas rannas ja võtame hoopis rendiauto ja sõidame Antigua pealinna St. Johni. Jälle loosi tahtel mina roolis :D Läksime siis rendika büroosse ja saime suht kiirelt auto kätte... küll aga pidin ma tegema kohaliku ajutise juhiloa (ja mis otseloomulikult ei olnud tasuta vaid 20 dollarit). Juht istub siin paremal pool, mina aga hakkasin automaatselt vasakust uksest sisse minema... Ja liikluses annab pisut harjuda, et “valel pool” sõita :)
Peagi tuli välja, et lisaks antud kulutusele peame tegema veel ühe väljamineku, kuna autoga Jolly Harbour piirkonda sisenemine maksab järjekordse 10 dollarit. Oskavad ikka iga asja eest küsida! Ja no see bürokraatia, mis piirkonda sisenemise loa saamiseks tuli läbida... annab otsida selliseid kohti :D (siinkohal ka üks väga ameerikalik lollus – seina peal suurelt kiri ”Please keep feet off the wall” (ilmselt pole see seal iseenesest mõistetav).
St John oli värviline, rääbakas, must ja ega seal suurt midagi teha meil paraku ei olnudki. Käisime ühes suures kaubanduskompleksis ja kohalikul turul. Kuna oli äärmiselt palav, siis meil rohkemaks energiat ei jätkunud ja otsustasime edasi sõita saare idarannikule. Teel kohtasime ohtralt kitsesid, lehmasid ja ühe metsa vahel jalutas meile vastu eesel.Devil Bridge oli üks tänastest looduskaunistest kohtadest. Paar tundi veetsime ka rannas, kus poisid snorgeldamas käisid. Peale seda võtsime suuda English Harbouri, kus käisime Nelsons Dockyardis (rahvuslik muuseum, sadam, kindlus) ja Shirleys Heights (kuhu plaanime minna ka pühapäeval). Teel tagasi läbisime mitmeid külasid – tavaline pilt on see, et inimesed hängivad kas oma maja trepil või kuskil üheskoos istudes. Kuigi tegemist on kõige hullemate uberikega, tunduvad inimesed ülimalt mõnusad ja rahul oma eluoluga. Üks lemmik tegelane tänasest päevas on noormees eeslil, käes pudel rummi ja mõõk – ei tea, kas läks kosja? :D Sõitsime läbi ka vihmametsast.. saime sealt endale pisut banaane kaasa haaratud (paraku peavad need veel kaua päikese käes oma valmimist ootama).

Näljastena jõudsime tagasi villasse ja kohe läks pasta bolognese tegemiseks.. nüüd kõigile kõhud täis ja puhkame pisut, et õhtuks taas vormis olla ja DogWatchi karaoke õhtule minna (pidi kõva teema olema siin..)
Aga päikeselised tervitused kõigile töölkäijatele :)
Merike ja teised...

PS. Ringisõitmiseks meil GPSi pole- on vaid paberil kaart, kus on enamus teid peal ning täna saime sellega hakkama, kuigi viitaderohkusega see saar eriti ei hiilga.

Chill-relax

Hola amigos! :)

Täna oli meil 100% ranna ja basseini päev. Hommikul 11-st 17ni olime päikese käes ning veetsime aega täielikult mõnuledes: külmad õlled, rummikoksid, helesinine vesi, ere päike ning aina jumekamaks muutuvad kuumad kehad. Taunz ja Ants suutsid vahepeal all inclusive rannabaarist tasuta rummikoksid välja võluda, mehed kahemillised!

Enne koju tagasitulemist käisime veel poes vajaliku söögi/joogikraamil järel ning parklas läks äkki mul shoppinguks. Meie naaberautosse tuli tädi, kes teeb ise bikiinisid ja muidugi ei saanud ma sealt ära tulla ilma uute paaride ägedate bikiinideta. Samal ajal suutis aga härra Ants meie golfikabrioletiga sõita üle ujumismadratsite, tegijatel juhtub! :)

Pärast õhtusööki panime Merikesega 1,5 h-ks pea padjale ning uni tuli hea. Mehed samal ajal muidugi tegid niisama pulli ja käisid jällegi oma igaõhtust naked swimmi tegemas.
Varsti läheme jälle igaõhtusele õhtutuurile Dogwatch Tavern`i ja oma interneti leviala kohta.
Homme võtame rendika ning läheme pealinna ja teisi randasid avastama.

Elu siin saarel on ikka täielik paradiis. Kohalikud on ülisõbralikud ning rannad on piltilusad. Rohkem polegi hetkel elult midagi tahta!! Chill-relax!!!!

Ramunele infoks, kiisusid jalutab siin päris palju ringi ja täna nägime Juku kaksikvenda.

Merle, Ranto ja Melissa, kes samal ajal Barbadosel chillivad annavad oma tegemistest teada juba järgmisel nädalal. Lükka till!

Musid ja kallid kõigile :)

Kady & Co

PS! Meil hakkas praegu vihma sadama!