Kaheteistkümnes kuni viieteistkümnes päev ehk reisi lõpp 17.09 - 20.09.2008

Viimastel päevadel läks nii kiireks, et reisi jooksul, enam blogi uuendada ei jõudnud. Nüüd kuid hiljem kodus üritan lühidalt kirja panna selle, mis siis viimastel päevadel juhtus ja sellega ka kreisitrip vol. 3 lõplikult lukku panna. Ei ole enam palju jäänud uute seikluste alguseni ja vanad võlad tuleb klaarida.
Kaheteistkümnes päev 17.09.2008
See päev algas Lagoses suht mõistlikul ajal. Tegime liivakalju peale ehitatud kohvikus hommikusöögi ja suundusime kohe autodega Sagrese poole. Esimest korda meie reisi jooksul oli õhutemperatuur langenud 20 kraadi juurde, mis tähendas, et palavusest oli saanud juba kerge jahedus. Sagresesse jõudsime, sõitsime kohaliku suurimat vaatamisväärsust - Vana merekindlust vaatama ja merest välja ulatuvatel kaljudel kõndima. Peale tunnist jalutuskäiku. Sõitsime Sagresest veel mõned kilomeetrid läände ja jõudsime Cabo Sao Vicentesse ehk siis Euroopa läänepoolseimasse punkti. See on üksik majakas kõrge kaljunuki otsas, kust avaneb äärmiselt kaunis vaade merele. Kohalikult turult sai osttud mõned suveniirid ja võtsimegi suuna juba põhja Lissaboni poole. Peale umbes saja kilomeetrist sõitu otsustasime teha kuskil suvalises tee äärses külas ranna peatuse. See rand oli imekaunis oma üli laia liivaranna ja meeletute lainetega. Ainus mis häiris oli jääkülm vesi, mis ei võimaldanud üle mõne minuti vees olla. Peale mõne tunnist rannas vedelemist, istusime uuesti autodesse ja suundusime edasi Portugali vallutama. Õhtu saabudes jõudsime väiksesse linna nimega Sines. Seal otsustasime, et edasise huvides loobume Lissaboni sõitmisest ja võtame Sinesist juba suuna tagasi Nice. Üritasime leida mingit lahedat söögi kohta, kus oleks võimalik ära proovida Portugali köök, kuid ei suutnud mingit lahti olevat restorani leida ja nii alustasime teed tühjade kõhtudega ja lootsime jälle mõne teeäärse bensuka resto peale. Sinesist näitas auto GPS Nice 1926km. Ees ootas meeletu sõitmine ja väga raske öö. Õhtul 11 ajal lahkusime juba Portugalist ja jõudsime tagasi Hispaaniasse.
Kolmeteistkümnes päev 18.09.2008
Öö möödus suhteliselt kiirelt, vähemalt nende jaoks kes magasid. Kuna teed olid suhteliselt tühjad sai öösel päris korraliku kiirust arendada, Madridist hetkega läbi kihutatud ja hommikul 7ks jõudsime tagasi Barcelonasse. Sealt oli meie sihtkohani jäänud kõigest 650km veel. Raskem osa oli juba läbi. Barcelonas sattusime küll hommikusse tipptundi, kuid see võttis tempo maha ainult ajutiselt, varsti olime jälle linnakärast eemal ja kilomeetrid möödusid taas tuhisedes. 10 ajal hommikul jäi selja taha juba ka Hispaania ja olime tagasi Prantsusmaal. Seal läks kõik probleemideta, kuni Nice hakkas juba peaaegu paistma. Siis hakkas välja paistma, et Ranto oli enamuse ööst sõitnud ja vajas kiirelt välja vahetamist. Nii tegime veel ühe kiire sunnitud peatuse ja olime juba Varsti Nices. Kella 2 paiku jõudsime juba meile tuttavaks saanud hotelli Magnan. Ilm oli kahe nädalaga ka Nices muutunud, kuumast päikesepaistest oli saanud pilvine ja suhteliselt jahe eestima suvine ilm. Lisaks ilmale ootas ees ka teine üllatus, Nimelt oli järsku autorendifirma Sixt mu krediitkaardi tühjaks teinud ja nii pidime minema hotellis puhkamise asemel õiglust taga nõudma. Peale tunde vaidlusi, sain nii palju selgeks, et keegi ei tea miks aga Sixt oli kogemata broneerinud 1800 eurot mu kaardilt ja tagasi oli see lootust saada alles järgmisel nädalal. Nii tuli viimaste arvete maksmisel appi paluda kõikvõimas Tann, kes reisi lõpu niiöelda päästis. Õhtul läksime kõik koos linna peale jalutama ja idapärast toitu nautima. Kuna eelmine öö oli veel kontides lõppes sel õhtul kõik suht vara ja tubadest kostus ainult tugevat norinat.
Neljateistkümnes päev 19.09.2008
Hommikul ärkasime suht hilja. Kuna ilm oli ikka suht pilvine, siis läksime niisama ikkagi randa mõneks tunniks istuma. Vapramad käisid ka vees, mis oli jätkuval ülimalt soe. Puhkasime lihtsalt ja hängisime niisama ning õhtu saabudes läksime taas linna. Jalutasime vanalinnas ja Nice jahisadama juures asuva mäe otsas asuvas pargis, kus avanesid linnale väga kaunid vaated. Peale jalutuskäiku suundusime vanalinna sööma. Olime juba reisi alguses kokkuleppinud, et viimasel õhtul sööme vanalinnas mõnes korralikus restoranis. Õhtusöök oli vähemalt minu jaoks väga maitsev. Sai söödud spagette mereandidega. Odav just ei olnud aga oli seda väärt ma arvan. Restoran ise oli korralik. Kuna osade poolt tellitud toitudega läks aega, toodi restorani poolt eelroog neile tasuta. Samuti oli Tannil pitsa põhi veits kõrbenud ja selle eest vabandati ning kuna tann uut pitsat ei soovinud sai selle ka tasuta. Peale õhtusööki jalutasime natuke veel õhtuses linnas ja suundusime siis tagasi hotelli. Hotellis läksid osad varem, teised hiljem magama ja nii lõppeski selle reisi viimane võõrsil olnud õhtu.
Viieteistkümnes päev 20.09.2008
Hommikul ärgates pakkisime asjad, käisime korra veel toidupoes varusi täiendamas ja chekkisime ennast hotellist välja. Kuna lennuki väljumiseni oli veel natuke aega, veetsime viimased 2 tundi rannas. Päike oli taas välja tulnud ja kohe oli taastunud ka see lõunamaine kuumus. tegime viimased ujumised ja viimased roosad veinid ja lõuna paiku istusime bussi ning sõitsime lennujaama. Lennujaamas läks kõik tõrgeteta ning kella 14 paiku tõusime õhku ning jätsime aknast välja vaadates Prantsusmaa lõunarannikuga hüvasti. Õhtul Riiga jõudes ootas meid seal külm ja vihmane ning väga pime ilm. Veel tunnike ootust, siis Tallinna lennule ja juba 50 minuti pärast lõppes me seekordne seiklus Tallinna lennujaamas. Ees ootas taas sügisene argipäev. Kaks nädalat meeletuid seiklusi oli saanud minevikuks, ees on ootamas uued. Jääge meiega.

Yheteistkymnes päev 16.09.2008

Hommik algas taaskord Tarifal ja suhteliselt hilja. 12ks ronisime oma asjadega välja ja pakkisime taaskord asjad autosse. Siis oli veel viimane tunnike k6igil aega, et käia teha viimased ostud Tarifalt ja syya hommikusöök. Kui see tehtud s6itsime edasi Boloniasse. See ei ole kaugel Tarifalt, kuid see pidi taaskord olema koht kus on mega liivarand ja suured lained, mis meile meeldivad. Boloniasse j6udes leidsime eest kyll liivaranna, kuid lainetest polnd ikka ei kippu ega k6ppu. See eest oli vesi nii selge, et sai snorgeldada ja vaadata peaaegu rannas ujuvaid kalaparvi ning otsida merep6hjast merekarpe. Osad ronisid ka rannast natuke eemal oleva suure liivamäe otsa. Taaskord peale paaritunnist rannas vedelemist s6itsime edasi. Seekord oli sihtpunktiks Sevilla - Hispaania kultuuri yks eredamaid pärle. Peale paaritunnist s6itu olimegi 6htul kuueks seal. Arhitektuur on Sevillas t6esti suursugune ja kaunis. Jalutasime linnapeal ringi ja vaatasime k6ik suuremad vaatamisväärsused yle. Kui see tehtud k6ik siis istusime taas autodesse ja v6tsime suuna Portugalile ja juba varsti olimegi uues riigis. Portugalis ootas meid ees kellakeeramine ja see andis meile ni vajaliku lisaaega. Meie sihtpunktiks oli Portugali ja ka Euroopa läänetipp Sagres, mis asub L6una-Portugalis. Kuid kuna see on suht väike linnake ei julgenud ööbimis koha leidmist sinna jätta ja seepärast ööbisime 30km enne Sagrest Lagoses. Ka selles linnakeses läks peale m6ningast otsingut meil 6nneks ja saime suhteliselt hea ööbimiskoha. Tegime väikse jalutuskäigu kohalikus rannas, mis oli lihtsalt super ilus. Kaljunukid ulatusid pikalt vette ja vesi oli uuristanud palju käike ja koopaid ning see k6ik kuuvalgel jättis väga v6imsa mulje. Kuna väsimus oli k6igil suur, siis kadusid varsti k6ik oma tubadesse magama.

Kymnes päev 15.09.2008

Ärkasime Tarifal suhteliselt hilja ja suundusime siis väikeste paaride v6i gruppide kaupa vastavalt äratuse ajale linna peale shoppama ja hommikust sööma. Meie Merikesega viskasime korraks pilgud peale m6nele lahedale poekesele( siin on k6ik poed surfivarustuse ja sellise elustiili suunitlusega ning myyvad sellist kraami) vaatasime hinnad yle, veendusime, et odavat siin midagi pol ening liikusime edasi Tarifa vanalinna. S6ime seal yhed maitsvad Baguettid ja jalutasime veel natuke linnas ringi ning k6ndisime siis juba randa. Olime esimesed, kes randa j6udsid, sest teised panid suuremat r6hku ostude sooritamisele jakuna valik selles linnakeses on meeletu v6ttis see looulikult k6vasti aega. L6puks kui k6ik rannas olid, siis vedelesime seal kohe korralikult ja lasime kuumal ja k6rvetaval Hispaania päikesel ennast pruunistada. Kuigi päike v6ttis hullusti, siis tegelikult temperatuur nii väga k6rge ei tundunudki, sest vee temperatuur on ookeanis ikkagi palju palju kylmem kui Vahemeres ja kannatab v6rdluse Eesti kehva suve veetemperatuuriga välja kyll. Lisaks lennutasime veel Martini Barcelonast ostetud lohet, käisime vees ja j6ime kohalikust rannabaarist ostetud kokteile ja 6lut. Neid kuulsaid surfilaineid mis siin pidid olema me kahjuks ei näinud, sets ilm oli selle koha kota tuulevaikne. Alles 6htul kuueks j6udime tagasi hostelisse, pesime soola oma kehadelt ja v6tsime suuna Tarifa vanalinna uuesti. Seal tegime väikse lyhituuri ja suundusime kohaliku restorani 6htust sööma. Telliti erinevaid sööke, kuid 6htu naelaks oli selles kohas kindlasti 6ige hispaania paella. See serveeriti suurel pannil värskete mareandide v6i lihaga ja oli t6eline maitseelamus. K6rvale sobis hästi ka kohalik roosa vein ja nii sai mööda veedetud kohe päris hea tykk aega. Sealt restoranist suundusime edasi otsima öölokaale, kuid sellist Eesti m6istes ööklubi ei leidnudki, kuid see eest leidsime kingapoe, mis oli 6htuks muudetud m6nusaks lounge-ks. Läksime sisse ja v6tsime kokteilid. Koht oli t6esti väga kihvt ja hubane. Palju inimesi polnud ja p6him6tteliselt oli see poeke meie päralt. Vahepeal käis rahvas ainult sees baarmani pildistamas. Meie teda ei tundnud, aga eks ta järelikult siis mingi kuulsus oli. Peale m6nda moijtot otsustasime edasi minna v6i siinkohal v6iks sobivam olla öelda, et tagasi minna, ehk siis läksime tagasi sinna restorani kus 6htust olime söönud. Päris k6ik sinna ei tulnud ja seega istusime sinna 5kesi l6puks lauda maha (Immu, mina, Merike, Toits ja Ramune) Rääkisime sama teenindajaga juttu, kes meid enne oli teenindanud ja kiitsime kohta ja sööki, ning tema rääkis, et see restoran on nende peres edasi käinud isalt pojale juba 116 aastat ja praegu kuulub see ta isale. Kuna enne olime seal vaatamata m6ningasele vastuseisule me lauas, jätnud Toitsiga ikkagi talle ka suhteliselt korraliku tipi, siis tyyp oli väga s6bralik. Tellisime uuesti paar veini. Meie yllatuseks t6i ta lisaks veinidele lauda ka k6igile yhe tequila shoti ja ytles, et see on kingituseks tema poolt meile. Olime v2ga tänulikud ning lasime sellel hea maitsta. Et asja veel lahedamaks teha, siis meie k6rvallauas istus mingi inglise naiste seltskond kellel yhel oli kaasas kontrabass ning yhel hetkel v6ttis ta selle välja ja hakkas muusikat mängima. Sel hetkel tundus k6ik vägasuper ja lahe olevat ja eks ta oli ka. L6puks enne kolme kui koht kinni pandi suundusime vaikselt hosteli poole, k6ik väga 6nnelikud ja r66msad ning natukene napsised. See eest tuli hostelis magus uni kohe.

Yheksas pev 14.09.2008

Hommik, algas Torremolinoses suhteliselt vara ja juba poole 10 ajal keerasime auto Marbella poole. Peale 40 minutilist s6itu olime Marbellas. Esimene mulje ei olnud midagi erilist, ei paistnud kuskilt välja ka seda meeletut rikkust. S6ime ja suundusime randa. Rannas saime esimese yllatuse, kui yks eesti neiu tuli tere ytlema ja teise shoki kui vett katsusime. Soe ja m6nus vesi oli asendunud jääkylma veega. Temperatuur oli ikka nii hull, et ei suutnud vees eriti olla. Kuna ka rand oli suhteliselt jama siis v6tsime oma kodinad ja s6itsime edasi. Sihtkohaks oli Puerto Banus, koht mille kohta öeldakse, et see on Hispaania St. Tropez. Selle koha päraston ilmselt ka Marbellast saanud rikkuse symbol, kuna asub Puerto Banus ainult 7km kaugusel Marbellast See pilt mis selles linnakeses avanes v6ttis jahmatama, galt poolt paistis välja rikkus ja glamuur. Selleks, et autoga Puerto Banuse rannarajooni saada, peab sul olema VIP kaart, muidu saadetakse sind s6na otseses m6ttes minema. Parkisime oma autod eemale ja jalutasime jahisadamas natuke ning läksime siis randa. Mina ja Tann otsisime yles veel ka kohaliku härjav6itlusareeni, et näha palju piletid maksavad 6htusele etendusele. Teised vedelesid kaunis rannas niikaua. Kui saime info kätte oli selge, et härjav6itlus j22b meil ikkagi nägemata, kuna piletid olid väga kallid ja keegi nende eest maksta ei tahtnud. Peale m6netunnist rannas vedelemisst v6tsime suuna Estepano-sse, kus asub Ranto ylemuse suvekodu ja viskasime korraks sellele pilgu peale ning kihutasime edasi Gibraltari suunas. Kuueks olimegi juba peale passikontroli juba tykikesel inglismaal. Otsustasime minna ikka sinna 426m k6rguse kalju otsa k6ik ja isegi tann yletas ennast ja tuli köisraudtee rongi, mis meid yles viis. Ylevalt avanes t6eliselt lummav vaade, Euroopa edelatipule, Aafrikale, Costa de Solile, Vahemerle ja Atlandi ookeanile. Lisaks elavad seal mäe otsas ainsana Euroopas vabas looduses ahvid. Neid oli k6ige lahedam isegi seal vaadelda ja katsuda. Edasi peale mäe otsas käiku s6itsime veel korraks Point of Europa-sse (Gibraltari l6unapoolseim tipp) ja siis läksime kohaliku söögikultuuriga tutvuma. Osad eelistasid Burger Kingi, teised läksid yhte vaba6hu restorani. Nii lahe oli kuulda enda ymber igal pool inglise keelt. Igal juhul 6htusöök kujunes siiani yheks parimaks reisi jooksul. Kui k6hud olid täis s6itsime edasi Tarifa suunas ning kuskil 23 paiku 6htul j6udsimegi sinna. Leidsime suhteliselt kiiresti soodsa hoseli ja pakkisime oma asjad lahti. Linn oli rahvast paksult täis ja k6ik paistsid suunduvat meie hosteli lähistele kuhugi. Läksime isegi asja uurima ja selgus, et tegu oli kohaliku fiesta viimase 6htuga, kus toimus suur suur rahvapidu. Pidu nägi välja nagu 6llesummeri ja tivoli tuuri vahepealne yritus paksus hispaania kultuuri kastmes. Igal juhul peale väikest jalutuskäiku peoplatsil ja rannas istusime maha yhte suurde peotelki ja lasime peol end kaasa viia. Kuna osad olid väsinud eelmistest 6htutest, sealhulgas ka mina siis meie peoseltskond vähenes järk järgult taaskord, kuid vapramad pidasid vist isegi poole 5-ni vastu. Tean, et nalja sai neil palju, aga nende tegemistest lähemalt ei oska kirjutada.

Kaheksas päev 13.09.2008

No nii, kui eelmised tekstid kirjutasin kiirteel s6ites, siis nyyd oleme Malaga ja Marbella vahel Torremolinoses. Linn on lahe ja eile sai päris kaua pidu pandud. Siin oli l6puks mul aega kirjutatud tekst yles laadida ja hiljem läbi lugeda. Andke andeks nende tohutute kirjavigade eest, aga see arvuti klavatuur on lihtsalt nii mitte tundlik, et jätab paljud tähed vahele, aga loodan, et saate aru. Eks hiljem Eestis parandan need ära. Eilsest päevast kokkuv6tet tehes teen selle lyhidalt ja rohkem peatun asjadel, mida siiani suht vähe olen puudutanud.
Eile peale ärkamist suundusime sööma rannapromenaadi äärsesse restorani ja l6puks kell 12 kolisime hotellist välja ja v6tsime suuna Malaga peale. Peale m6ningast s6itu, tegime rannas vedelesmise peatuse ja veetsime päeva kuumeima osa rannas. Rand kus olime oli t6eliselt lahe ja kaunis väike rannake, kuskil väikses linnakeses. Peale seda keerasime autod juba kiirteele ja kihutasime Malaga poole. Teele jäid k6rge mäed ja väiksed Hispaania linnakesed, olime vahepeal 1150m k6rgusel merepinast. Loodusvaated olid v6rratud, mis autoakendest avanesid. Poole 10-ks 6htul olime Malagal. Otsustasime, et ööbimiskoha otsime juba rohkem Marbella pool ja nii me siit Torremolinosest ennast leidsimegi. Tegime 6htul päris pikka linnatuuri ja käisime tutvumas kohaliku ööeluga. Lahe linnake oli jälle ja nalja sai päris palju 6htul. L6puks juba päris hilja öösel j6udsime tagasi hotelli ja jäime magama.
Aga nyyd sellest millest pole veel yldse kirjutanud, ehk siis sellest, et siinsed kuumad ja troopilised temperatuurid on meie seltskonna sees teinud t6sist laastamistööd ja Anneli, Argo on päris haiged vahepeal olnud. Eriti just nende kurgud. Lisaks on samad haigusnähud, kuid kergemalt esinenud Toitsil, Ramunel, Merikesel, Tannil. Ylejäänud on siiani terved nagu purikad.Ptui, ptui, ptui. Siis ilmast veel, et kuum ja päikseline on olnud siin p6him6tteliselt kogu aeg, ainult mägedes on vahepeal päris pilves olnud kuid rannaääres on ikka päike väljas, vihma pole siiski saanud. Temperatuurid on k6ikunud siin 23st kraadist öösiti kuni Barcelona 33 kraadini välja. K6ige kuumem päev oli ilmselt see, kui teele jäime, sest see oli ikka t6siselt tappev. Siin l6unas on juba natuke jahedam, kuid eestlaste jaoks siiski parajalt kuum. Igal juhul on k6ik 6nnelikud ja r66msad ja täna lähme nyyd Marbellat avastama, 6htuks peaks j6udma juba Tarifale. Siiski aususe huvids v6ib öelda, et vahepeal on olnud väsimuse märke just sellest, et nii suure seltskonnaga on alati raske leida yksmeelt, kuid 6nneks oleme alati kompromissi leidnud ja tylisi pole olnud. Nyyd lippan, adios amigos!

Seitsmes päev 12.09.2008

Hommik algas selle kohta, et magasime rannas isegi suhteliselt hilja. Saime k6ik yls l6puks alles kell 9. Pakkisime asjad, ujusime ja pesime endid ja suundusime tagasi Benidormi. Läksime linna sööma ja avastasime, et hinnad on meeletult odavad v6rreldes senikogetuga ja valik meeletult lai. S6ime suure Inglse hommikusöögi, mis koosnes 2st munast, peekonist, ubadest, tomatitest, röstsaiast ja vorstikestest, oli hiiglaslik ja maksis kokku 3€. Peale sööki suundusime veeparki. Sinna ei tulnud k6ik meist. Tann, Imre, Argo ja Anneli suundusid tagasi linna meeletult kaunile rannale. Need kes veeparki läksid olid oma otsusega rahul, meeletult k6rged, kiired ja adrenaliinipakkuvad liutorud, metsikud j6ed, basseinid, mullivannid jms. Oli väga m6nus ajaviide. Veetsime pargis 4 tundi ja ostsime ära minnes igayks endale mälestuseks m6istliku hinna eest kaunid fotod, mis seda seiklust meenutama jäävad. Sealt suundusime k6rval asunud troopika ja veeloomade parki. Kuigi seal oli nii meril6visi, kui ka pingviine, rääkimata ahvidest ja papagodest oli meie kylaskäigu p6hjuseks delfiinishow. See oli yks lahedamaid asju, mis ma elus näinud olen. Iga triki peale lihtsalt vangutasid ead ja m6tlesin, et see pole v6imalik, et neid loomi annab nii välja 6petada. Peale parki saime taas k6ik kokku ja suundusime uuesti samasse kohta sööma. Seekord maksime 3 käigulise 6htusöögi j joogi eest kokku 8,5 € ja lahkusime täissöönute, kuid 6nnelikena sellest linnast. Hoolimata sellest, mida kirjutas Argo tark raamat (Benidormist on saanud massiturismi k6ige hullemate liialdustega symbol. ) oli see siiani meie reisi yks suuremaid positiivseid yllatusi. Suundusime siis linnast väla ja hakkasime uusesti öömaja otsima, et mitte enam nii hilja peale jääda. 15km enne Alicantet leidsime väikse armsa linnakese, kus kohalike abiga saime yliodavalt hotellitoad. Pakkisime asjad lahti jasuundusime väheste eranditega veel lähedal asuvale rannapromenaadile jalutama ja sealse ööeluga tutvuma kohalikus pubis. Peale sydaööd hakkas rahvas vaikselt väsima ja vaikselt hotelli tagasi t6mbuma. Aeg oli kyps enda välja puhkamiseks.

Kuues päev 11.09.2008

Kuuenda päeva hommik algas samamoodi nagu eelminegi. Pakkisime asjad ja kell 10.30 olime juba autodes ja suund v6etud Alicante poole. Plaan oli esialgu super. S6ita m6ned tunnid ja siis veeta kuskil mereääres m6ned tunnid rannas a siis 6htul s6ita edasi Alicanteni ja otsida seal kämpingus koht. Algus läks täpselt plaanide kohaselt v6i isegi paremini. 100km Barcast on linn, nimega Tarragona ja seal oli yks väga kihvt 2000 aastat vana akvedukt kahe mäe vahel. Tegime selle juures peatuse ja imetlesime Vana Rooma Impeeriumi arhitektuuri. Sealt kihutasime probleemide vabalt veel 100km edasi ja siis tegime söögipausi. Kuna aeg oli kyps rannapeatuseks keerasime peale söögipausi kiirteelt maha ja p6him6tteliselt rand juba paistis kui tekisid probleemid, mis edasised plaanid totaalselt peapeale keeras. Nimelt meie suuremal autol läks rehv puruks. Kiirel uurimisel selgus, et autol tagavararatast polegi ja kaasa pandud paranduskomplekt on kasutu. Kuna Kataloonias oli nädalane Fiesta olid ka k6ik kohad kinni. Järgnes tundide pikkune telefonik6nede plejaad nii Prantsusmaa, kui Hispaania Sixt teninduspunktiga, et leida lahendus meie probleemile. Parim, mis nad l6puks välja suutsid orgunnida oli see, et nad saadaad puksiirauto meile Middle of nowere-i järgi, veavad selle minema ja yritavad meile Valenciasse uue auto sebida. Meil ei jäänud muud yle kui oodata. Et mitte k6igil päeva peki keerata viis tann ylejäänud rahva randa ja mina, Ranto ning Tann jäime siis ootesse. Yhel hetkel peatus meie lähedases bensukas yks puksiir ja läksin asja uurima. Käte ja jalgadega sain l6puks ära seletatud talle, meie mure ja tuli vaatas asja yle. Ytles, et no problemo, et käib linnas ära v6tab tööriistad ja tuleb tagasi ning paneb uue rehvi alla. Seda kas see oli siis rendifirma poolt saadetud puksiir v6i ei, me ei saanudki teada tol hetkel. Yhel hetkel lihtsalt keeras meie auto juurde järgmine puksiir ja välja hypanud Hispaanlane teatas selges inglise keeles, et tal on korraldus me auto minema vedada. 6nneks samal ajal tuli tagasi ka see esimene puksiir ja peale m6ningast läbirääkimist saime kokkuleppele, et autot ära ei veeta ja see esimene onkel teeb auto rehvi korda. Onkel keeras ratta alt 2ra ja teatas, et pean temaga kaasa s6itma. S6itsime siis lähimasse linna Michelini keskuse juurde, is muidugi oli kinni. Onkel tegi m6ned k6ned ja teatas, et sorry aga peame minema järgmisse linna 30km kaugusele, kuna seal pole Fiestat ja sealt saab ta rehvi kätte. No s6itsimegi siis sinna, kohale j6udes sai onkel k6ne ja keeras mulle midagi ytlemata otsa ringi. Ajas trve tee tagasis6ites hispaaniakeelset juttu ja seletas mulle oma elust. Imekombel sain isegi midagi aru. Igal juhul tee viis otse sama Michelini keskuse juurde, kuhu oli omanik kohale tulnud. See ahetas ise ylikonnas olles meil rehvi ära, pani alla täpselt samasuguse uhiuue Michelini. Arve kogu l6bu eest tuli päris soolane, kuid mul ei jäänud muud yle kui see ära maksta. Läksime tagasi auto juurde, pandi ratas alla, viimased viisakused ja v6isime oma s6itu jätkata. Seda kyll peaaegu 6 tundi hiljem. V6tsime ylejäänud rahva rannast peale ja andsime autodele säru. L6puks j6udsime sydaööks Benidorm-i. Koht kus asub suur suur veepark Agualandia ja kuhu plaanisime järgmisel päeval minna. Kaardipeal tundus asi väikse kylana, kuid kohale j6udes avastasime eest Hispaania Hong-Kongi v6i midagi sellist. Suhteliselt suur linn mägede vahel mere ääres, mis oli täis yksteise k6rval olevaid pilvel6hkujaid, kus oli meeletu ööelu ja linn, kus enamus nimesi olid purjus inglased. Pilt oli sedav6rd yllatav, et esimese hooga ei osanud kohe, midagi teha. Hakkasime kiirelt hotelle otsim kuid k6ik kohad olid täis öeldi meile ja nii ei jäänudki meil muud yle kui linnast uuesti välja s6ita. Kuna ka seal midagi ei leidnud suundusime l6puks yhte randa, kus julgemad ronisid rannaliivale magamiskottidesse magama ja teised mahutasid end autodesse. Magama saime l6puks kell pool neli öösel peale seda veel, kui politsei käis me tegevust jälgimas, kuid 6nneks ei ajanud meid minema.

Viies päev 10.09.2008

Nii hetkel oleme Hispaania mägedes ja s6idame Alicantest Malaga poole, seljataga on meeletult seiklusi täis päevad, mis on toonud nii r66mu kui ka keerulisemaid hetki. Kuna kogu aeg on meeletult kiire olnud ja pole j6udnud paar päeva ridagi kirjutada, siis lähen tagasi ajas sinna, kus seikluste kirjeldus katkes, ehk siis Barcelonasse ja viiendasse päeva.
Viienda päeva hommik, algas kuskil 9 ajal hommikul kui saime k6ik kokku hommikusöögilauas. Hommikusöök ei olnud just selline millega eestlased harjunud on. Nimelt ainult k6va oorikuga saiad ja v6i ja moos. Joogiks lahjendamata mehukati konsentraat, mida nad mahlaks kutsusid ja lahja kohvitasside pesuvesi, mida nad kohvks kutsusid. K6hud täis astusime peale 10-t hotellist välja plaaniga minna Barcelonaga tutvuma. Argo tark raamat Hispaania kohta ytles, et selleks parim viis on v6tta turistibuss ja sellega s6ita yhest kohast teise, vahepeal maha minnes ja asju lähemalt uurida. Kuna stardipunkt meie bussiliinil algas Kataloonia väljakult jalutasime 3km sinna jala. Sealt saimegi kohe bussile ja ronisime teisele korrusele värske 6hu ja päikse kätte. M6nes m6ttes oli see hea ja m6nus, teises m6ttes 33 kraadi Celsiust ja seisev 6hk ei ole just vihmas suvega harjunud eestlasele k6ige lahedam temperatuur, aga selle yle keegi ei virisenud. Käisime esimese peatusena maas Sagrada Familia kiriku juures, mida nad ikka veel ehitavad ei tea juba mitu sada aastat (alustati ehitamist aastal 1882). Sisse ei hakanud minema, sest selle eest tahtsid nad veel saada 10 euri ja see bussipilet (20€) oli piisav mida me maksta soovisime. Järgmisena käisime jalkahuviliste poiste pyha graali juures ehk siis Nou Campi staadioni juures. See Euroopa suurim jalgpallistaadion mahutab 100 000 inimest. Kuna ka sinna mineku eesttaheti raha, olid n6us 8,5€ väljaminekut tegema ainult mina, Toits ja Martin. Selle raha eest saime tutvuda staadioni yhe tribyyniga ja sealt avaneva vaatega ja FC Barcelona kuulsusrikka ajalooga nende muuseumis. N2gime oma silmaga ka ära Meistrite liiga vana karika, mis jäi selle viimasele v6itjale ja on leidnud auväärse koha selles muuseumis. Pärast seda s6itsime bussiga edasi Olympia parki. Seal juhtusime kokku teiste eestlastega, kellest yks oli meile Merlega tuttav isegi. Vahetasime paar s6na ja tann hoiatas neid lollusi teemast. Selleks jaks oli k6rvetav päike meid totaalselt ära väsitanud ja jalad ainult lohisesid meil järgi. Meie suureks 6nneks oli järgmine peatus rand. Enne tegime veel söömispausi ja siis ootas liivarand. Lained mis selles rannaseestleidsime v6ttis meie paljunäinud silmad suureks. Kuna see oli t6eliselt v6imas loodusj6ud läksid vette vaid osad. Igal jhuhul kogemus oli omapärane. Kui ikka järsku tuli laine ja paiskas su kymneid meetreid vahuvoos niimoodi edasi, et endal polnud 6rnaaimugi kus on p6hi ja kus on päästev 6hk. See,et asi oli naljast kaugel näitab see, et Immu leidis merep6hjast yles kivi mlle vastu ta lainega oma jala l6i ja see pärast seda verd jooksma hakkas. Kuna haav oli piisavalt suur ja sygav tuli tal suunduda tramapunkti rannas. &nneks liimiti haav kokku ja pidu v6is jätkuda. Rannast suundusime juba 6htusel ajal La Rambla-le, Barcelona p6hi kaubandustänavale ja otsisime suveniire ja muud tarviliku. Leidsime, mingite imeodavate hindaega spordipoe ja sealt tulid k6ik suurte ostudega välja. Peale seda oli kell juba nii palju, et ees ootas hiline 6htusöök tänavaäärses restoranis ja sealt tagasi jalutuskik hotelli. Täiendasime oma 6llevarusi ka veel tee peal ja j6udsime l6puks väga väsinutena 23 ajal hotelli. Kuna päev oli rahvaga omatöö teinud jäid k6ik väga vara magama ja midagi sel 6htul ei tehtudki ainult mina kirjutasin veits blogi, kuid kuna olin is eka väga väsinud ei j6udnud kaugele.

Neljas päev 09.09.2008

Järgmine hommik algas suhteliselt vara, kuid vähemalt minu jaoks väga raskelt. Need m6ned tunnid mis maganud olin ei olnud puhkamise m6ttes m6ju avaldanud. Igal juhul pakksime kiirelt asjad, koristasime majakesed ja kella 10 ajal s6itsime kämpingust minema. Käisime uuesti veelkord St. Tropezi linnapeal laiamas ja oma sente raiskamas ning rikkurite jahte vahtimas ning siis juba v6tsime suuna l6una paiku Barcelonasse.Esialgu kulges tee kitsana yle mägede ja v6ttis kohutavalt aega, et seda läbida, kuid hiljm kiirteel läks k6ik juba libedalt ainult maksma pidi kohutavalt palju neid idiootseid kiirteemakse. Läbisime ainult yhe väikse näksi ja söögi peatusega 400km ja j6udsime 6htul 5ks Sigean-i kus asub Aafrika loomade safari park. Olime v6tnud n6uks seda kylastada ja peale piletite ostmist (nägu 24 €) ja 6petuss6nade kuulamist suundusime oma autodega Safari pargi ringile. Pargis s6ites jalutasid vabalt me ymber, kaelkirjakud, kitsed, piisonid, karud, l6vid, sebrad ja veel palju teisi loomi. See vaatepilt oli päris v6imas mis sellises pargis tekkis ning lisaks muidugi ka kaunis. Päris lahe on vaadata vaid m6ne meetri kauguselt autost , kuidas L6vipere oma 6htupoolikut veedab ja lebotab kuuma päikese all. Peale Safari pargi oli seal ka traditsiooniline loomaaed ja jalutasime ka selle läbi. See oli nagu loomaaed ikka, kus palju v66rapäraseid ja huvitavaid loomi. Safari pargis hakkas rahvas l6puyks ka ärkama ja energia ning tuju hakkas järkjärgult t6usma taaskord, eks see Prantsuse Riviera oli oma töö teinud. Peale safari park oli veel 70km ja siis j6udsime l6puks Hispaaniasse. Tegime kohe esimeses puhkekohas tankimis ja söögi peatuse. Söök oli kyll peale päeva pikkust ootamist oodatud, kuid tekitas vaidlusi, kas see oli yldse söödav v6i mitte. Mina igal juhul väga ei kurtud oma lihavarda yle. Siis jäi veel 150 km ja olimegi l6puks 22 ajal Barcas. Chekkisime sisse ennast broneeritud noorte hostelisse. Siin selgus, et tubades ei tohi jooke ega sööke ei hoida ega tarvitada, aga kuna meie plaanidega see ei kattunud siis siinkohal mängisime t6elisis eestlasi ja lihtsalt ei teinud sellest keelust välja. Selle keelu peale tahaks yldse öelda, et ”Sellist jama on raske kommenteerida.” Kuna 6htul olid k6ik väsinud siis jäädi suht vara tuttu. Siinkohal muidugi meie ”Itimeeste” kolmik, kes otsustas pool ööd sellele pyhendada, et siinne paroolidega wifi v6rk lahti häkkida. Ette rutates v6ib öelda, et seekord hitte ei tulnud. Igal juhul oli seis l6puks selline, et naised magasid ilusti oma neljases toas ja mehed norskasid ja puuksutasid seitsmekesi teises toas. Hommik ei olnud kaugel…
Kuna, sellest neljanda päeva tegemistest kirjutan taaskord öösel siin viiemda päeva 6htul hotellitas ja k6ik ymberringi norskavad siis tahan ise ka tuttu ja meie tänased seiklused pyyan teieni tuua homme.

Kolmas päev 08.09.2008

Minu järjekordne ylevaade meie tegemistest tuleb siit Barcelona hostelsit. Kuna on hommik ja rahvas tahab linna minna, siis asun kohe asja kallale ja lähen tagasi kaks päeva Nice. Seal ärkasime esmaspäeva hommikul pakkisime asjad ja natuke peale 8-t suundsime St.Tropezi poole. Peale tunnist s6itu olime Cannes. Käisime Mac-s söömas kiirelt ja tutvusime filmifestivali paleega. Uurisime ka k6nniteekividesse vajutatud kuulsuste käejälgi ning lippasime randa. Ou jee, l6puks ometi liivarand. Ujusime, v6tsime päikest ja piilusime ymberringi inimesi. Vähemalt pooled naised ei kanna seal rinnahoidjaid, sellepärast on pilt mis rannas avaneb natuke v66ras eestlasele. Vedelesime m6ne aja rannas ja suundusime siis uuesti meie sihtpunkti poole. Peale 2 tunnist s6itu mööda imekauneid mägiteid ja rannaäärseid promenaade j6udsime l6puks St. Tropezi. Tegime suure poe tuuri ja kiirelt Kon Tiki käpingusse. Seal saime 3 majakest ja lippasime kiirelt randa veel. Peale m6ningast rannas ujumist suundusid enamus tervituskokteilile Tiki Clubi ja mina meie majakese kööki. Valmistasin meile k6igile spagheti bologneset. L6puks kui 6htusöök valmis sai istusime k6ik meie majakese verandale ja nautisime l6puks korraliku 6htusööki ja selle k6rvale roosat veini. Peale sööki suundusime linna. Vaatasime natuke jahte ja maju jalutasime jahisadamas ringi ja kolasime suveniiripoodides. Kuna on ikkagi sygis, siis oli linn suht tyhi, sellist möllu nagu 2 aastat tagasi augustis seal oli seekord ei olnud. Peale linnas jalutamist suundusime tagasi kämparite poole ja tee peal käisime ka viinamarja raksus. Korjasime kohe kilekotitäie viinamarju. Ohtul möllasime kämpingus ringi, käisime rannas ujmas ja suhtlesime teiste turistidega. Ykshaaval vajus rahvas l6puks magama ja nii see päev ka läbi taaskord sai.

Rootsi keelne vahepala vol.2

Sköna hälsningar från Barcelona!!! J Nu har vi kommit så långt att vi har lämnat Frankrike och fortsätter vår resa genom Spaniens små kuststäder. Vi kommer att stanna i Barcelona två dagar och upplevelser under den tiden kommer att beskrivas i nästa rapport. Nu ska vi däremot vända blicken tillbaka och fortsätta där vi slutade förra gången - sista natten i Nice. På måndag morgon fortsatte vi vår galna resa och lämnade Nice bakom oss. Vi tog bilarna och började åka mot vår andra och kanske viktigare destination i Frankrike – S:t Tropez. På vägen dit stannade vi i Cannes – staden som är känd för Cannes filmfestival – som egentligen ligger bara ca 25 km från Nice. Vi tog en kort promenad genom den lilla staden och kollade även auditoriumet där festivalen årligen hölls. Det var ca +30C och liten uppfräschning var en nödvändighet. Så, vilken tur att det fanns en vacker sandstrand med ljusblå vatten å ena sidan och en allé av palmer å andra sidan!! ;)
Nu var det dock dags att fortsätta mot S:t Tropez om vi ville hinna dit i lagom tid. Vägen dit var allt annat än tråkigt; utsikten över bergen och den kurviga vägen var en erfarenhet av sig själv. Självklart tog vi en kort stopp för vackra bilder över höjderna. Om ett par timmar var vi framme i S:t Tropez och checkade in oss i tre små stugor vid sandstranden lite utanför centrumet. Det hette Kon Tiki Campingplatsen och var en jätte liten by av små stugor. Ännu en gång slängde vi väskorna in i husen och nästan sprang till stranden för en skön bad och vila. Visste inte tidigare att paradisen verkligen finns! På kvällen blev det hemlagat – pasta Bolognese. Som reseledare tog min bror nämligen initiativet och ordnade en trevlig hemlagad middag åt oss ute på stugans veranda med välsmakande rosa vin vid sidan om. Vad mer kan man önska…
På kvällen tog vi en sväng i centrumet och beundrade över lyxjachter, som är en stor del av S:t Tropez. Eftersom det var redan mörkt, såg vi inte staden i sin helhet och bestämde oss att komma tillbaka dagen därpå innan vi skulle börja åka mot Barcelona. För vissa slutade kvällen kl 24.00 och för vissa kl 4.00 på natten; hursomhelst var alla nöjda och glada när det var dags att vakna igen. Idag har det inte varit så mycket annat än bilkörning så därför ska jag inte beskriva det mer. Lite upplevelser och bensträckning var vi dock i behov av så på vägen till Barcelona besökte vi safari djurpark där vi såg massa djur i sin egen miljö. Viktigt att uppmärksamma är av att alla vägar är omringad av ”vindruvbuskar”. Det lämnade vi inte bara så och smakade på dem självplockade bär. Vi hörs snart igen!

Till våra svenska åskådare :D(Rootsikeelne vahekokkuv6te vol1…)

Kuna meie blogi lugejate ring on läinud rahvusvaheliseks, siis on siinkohal meie järgmine sissekanne natukene teises keeles eestlastele. Te jätke see osa vahele.

Här kommer en liten sammanfattning över vad vi har hunnit med under de första två dagarna. Det bästa var ju värmen som slog oss när vi klev av planet… det var skönt att vara tillbaka i sommarvädret. Första doppet var avklarat redan 1,5 timme efter landningen. Vi bestämde oss att börja vår semester med bad och vila och därmed fort efter in-checkning till hotellet tog vi oss till det oerhört vackra stranden, som ligger kanske 100 m. från hotellet. Så ljusblått vatten har jag aldrig sett i mitt liv och vågorna kan inte heller underskattas. På kvällen följde vi ”Promenade des Anglais” till centrumet för att bekanta oss med det lokala nattlivet. Efter en lång promenad tog vi oss tillbaka till hotellet för att hinna vila ut för nästa dag. Utan ens att äta frukost tog vi oss snabbt till stranden igen för att inte missa en enda minut. Efter några timmar hade alla redan fått en lätt rödare ton på kroppen. Äntligen var det dags hämta bilarna och ta en sväng till Monaco. På vägen dit hördes endast ”vauuu” i bilarna … I Monaco promenerade vi på Formel 1 banan och såg bla lyxjachter, fina utsikter och den rikedom som folk hade lyckats skrapa ihop och mer än gärna ville skryta med. Vi besökte även världskända Monte Carlo Casino som blev även vårt sista stop i Monaco. Vi beundrade ännu en gång utsikten från bergen på vägen tillbaka till Nice. Vi åt middag i en liten Thai restaurang. Nu sitter vi på hotellet; tänker tillbaka på dagarna som varit och är förväntansfulla för kommande äventyr. Vi hör av oss snart igen!

Teine päev 07.09.2008

Nonii, taaskord on päev j6udnud öösse ja taaskord istume siin meie hotelli r6dul, joome roosat veini ja kirjutame blogi. Just l6petasime piltide vaaamise ja arutelu meie viimase päeva tegemistest, mis oli taaskord väga seiklusterohke. Kahjuks oli päev nii väsitav, et osa meie seltskonnast (loe Toits) läks täna väga vara kell (22.00) magama ja seega kujunes 6htu selliseks vaiksema poolseks. Igal juhul annan sellest k6igest Teile nyyd väikse ylevaate. Vähetähtis pole ka fakt, et selleks ajaks kui ma arvuti taas enda kätte sain on kell pool kolm saanud. Siiski on minuga siin veel Tann, Immunaator ja Rantonaator ning Martin. Aga lähme tagasi algusesse…
Hommik oli siiski suht varajane, kuna väljast kostus jube myra ja kell 8 tegime esimest korda silmad lahti. Pilt polnud väga lootustandev, sest ilm oli täitsa pilves. M6ned tunnid tegime veel und ja kell 11 kui randa suundusime oli ilm juba peaaegu täiesti selgeks t6mmanud. Vedelesime esimese osa päevast rannas, ujusime v6tsime päikest ja käisime vahelduva eduga söömas. Avastasime hirmuga, et toidupoed on siin avatud pyhapäeviti ainult poole yheni. See siiski meid tagasi ei hoidnud, sest varud on juba piisavad. Mina isiklikult käisin isegi rullidega uisutamas, olin ju see hull, kes jättis vajalikud asjad maha ja v6ttis uisud kaasa(aga eks ma olen ka ju elup6line suusataja) Pealel6unat suundusime lennujaama autode järgi ja saime oma rattad kätte. Taaskord oli yllatus meeldiv, sest Megane v6i Focuse asemel ootas meid uhiuus BMW 320d universaal, tume must ja läikiv ning pealekauba ka automaat kastiga. Teine masin on Ford S-max. Autodega s6itsime hotellini, pakkisime rahva peale ja suundusime Monacosse. Tee sinna on t6esti yks maailma ilusamaid vaateid pakkuv elamus. Monacos parkisime autod ja suundusime Vormel1 ringile. Jalutasime parkides ja mere ääres, Tunnelis ja jahisadamas. Imetlesime jahte, mis maksavad sama palju kui Tallinki uued laevad ning unistasime mis siis oleks kui meil nii palju raha oleks. Toits teatas k6igile, et ta pole mingi kehvik, aga see pole ka enam mingi uudis. Autodest ma siinkohal ei räägi taaskord, mis selles riigis ringi s6idavad. Peale jalutuskäiku suundusime Monte Carlo Casinosse. Mina ja Tann läksime sisse ka mängusaali. Vaatamata m6ningastele 6nnehetkedele jäime m6lemad seal oma sissepandud 10-st eurost ilma ja tulime 6nnelikena välja. Peale 3 tundi Monacot v6tsime suuna tagasi Nice. Käisime tagasi teel vaatamas päikeseloojangu järgset Nice ylevalt mägedest ja suundusime sööma. Parkimiskoha leidmine oli t6sine väljakutse kuid saime l6puks pargitud ja suundusime gurmeemaailma. Seekordne valik oli Thai restoran, mille toit maitses väga hästi. Tänane päev oli sellessuhtes eriline, et veini ei joonudki enne kui taaskord 6htul koju j6udsime. Selle eest oleme nyyd asja tagasi teinud. Käisime siin veel öösel ujumas ja nyyd oleme hotelli r6dul chillinud. Kuna tahaks ka seltskonnast osa v6tta siis selleks korraks l6petan. Ma isegi ei hakka seekord kirjavigu kontrollima nii et jääb nagu on. Homme oleme St.Tropezi rannsa majakestes palmide all ja seal internetti pole. Seega tuleb meie järgmine sissekanne Barcelonast teisipäeva 6htul. Kuuleme taas…

Esimene päev - 06. september 2008

Tere kallid lugejad. Minu esimene sônavôtt tuleb siit Nice hotelli rôdult. Kell on eesti aja järgi 3 öösel kuid siin alles 2. tulime just linnast peolt ja nalja kui palju juba esimese päevaga selja taga. Aga nagu alati alustan siis algusest. Kell 7.35 saime siis Tallinnas esimese seltskonnaga kokku ja tsekkisime end lennule ning panime juba varsti Eestist minema. Sel hetkel tundus seal veel et tuleb ilu sügis päev, kuid teame vist k6ik mid järgnes. Olime peale lendu juba poole tunniga riias ja 10 minutit hiljem kohtusime ka meie seltskonna ”rootslastega”.. Riia lennujaamas tegime esimesed 6lled ja veinid ning siis oli taas aeg 3 tunniseks lennuks. Lennu lôpp faasis nägime isegi lumiseid alpi mägede tippe kui vaatamata sellele maandusime palmide rohkes Nice-s. Peale pagasi kätte saamist tahtsime taksod vôtta, et kiirelt hotelli saada ja kohe randa tormata, kuid selgus, et meid ei teenindatud, kuna ei olnud piisavalt rikkurid,no nagu Kreisiradio, et "Ma ei teeninda Teid...". Pidime seega bussiga hotelli sôitma. See siiski läks väga kiirelt ja peale m6ningast ootamist registreerimislauas olime oma toad kätte saanud. Osad meist said isegi täpselt sama toa mis 2 aastat tagasi.(vaadake pilte kuskilt alltpoolt, need on siin lehel täitsa olemas) Pärast seda tormasime kiirelt toidupoodi v6tsime esimesed 10 roosat veini ja m6ned pitsa6igud ning suundusime kohe randa. Ahjaa, siinkohal ilmselt vajaks märkimist, et temperatuur mis meid siin Nice-s vastu v6ttis oli 27C-d ning niiskus oli laes, mis eestlase jaoks tähendab väljakannatamatut kuumust. T6line troopika.Esimese 5 minutiga olid k6igil riided seljas märjad higist. Ja et rahvas ei arvaks, et me mingid rikkurid oleme siis teadmiseks, et meie lemmik roosa veini pudel maksab siin 1,18 eurot ehk umbes 19 eesti krooni. Igal juhul kui asjad käes suundusime randa ja jäime sinna 3 tunniks, esimesed päevitusrandid on juba k6igil tekkinud. Need lained selles helesinises vees ei ole kirjeldamiseks, neist näete hiljem pilte. Tulemus oli igal juhul rannas käigul see, et naised, kes lubasid mehi kantseldada vajasid hiljem ise kantseldamist. Rannast hotelli j6udes tegime kaks gruppi. ”mehed kes läksid jahile” ja ”naised kes jäid magama”.See tähendas nagu nimedki ytlevad, et mehed läksid uusi jooke ja sooja sööki tooma ja naised magasid oma esimest rannapäeva välja, siinkohal kyll yhe erandiga, nimelt Merike liitus meestega. Ostsime l6puks meie kodu poe odavast veinist tyhjaks ehk siis sai jälle kotti laotud 12 veini ja kaks campanget. Pärast seda läksime kohaliku pizza baari ja v6tsime ka 11 pizzat ehk k6igile yhe ning maandusime meie 6-nda korruse r6dul. Vot siin sai alles nalja, vatasime pilte, j6ime veini ja veetsime lihtsalt m6nusalt aega ja siis oligi aeg linna suunduda. Teekond sinna ja tagasi oli seikluste rohke kuid siinkohal jätaks m6ned asjad mis juhtusid ka seltsonna vahele. Ytleme nii, et lugu ”Sex on the Beach” on nii m6negi lemmik siin nyyd. Oli lihtsalt mida vaadata. Igal juhul öösel siia hotteli tagasi j6udes olid enamus nii väsinud, et vajusid kohe magama. Olengi siin viimasena r6dul juba tunnikese seda blogi kirjutanud, et Teieni need esimesed muljed tuua. Andke mulle andeks et see jutt nii konarli sai kuid see on ju jälle taaskord mu esimene kirjatöö yle aastase vaheaja järel ja luban ennast parandada. Igal juhul tänan ”Smirnoff Ice” -0,7l varianti, kes aitas mul yleval siin pysida. Nyyd kaon ka ise magama ja kohtume varsti. Bonjour…

Kreisitrip vol3. - eeltutvustus

Nii on aasta 2008 ja suvi eestimaal on lõppemas ning seltskond reisihuvilisi saab taaskord kokku ja asub erinevaid maid vallutama ja erinevaid kultuure tundma õppima. Kuna meie eelmised reisid on suurt vastukaja leidnud, siis on see aasta ka seltskond veelgi suurenenud, kuigi on ka eelmisest aastaga võrreldes neid kes ei tule. Reisi sihtpunktiks on kolm Lõuna-Eeuroopa riiki ja nende rannikud Prantsusmaa, Hispaania ja Portugal. Mõne koha kohta võib juba siit lehelt infot leida, sest seekord alustame sealt, mis oli 2 aastat tagasi esimese Kreisitripi üks kõrghetki.

Jääge meiega ja alates 6ndast septembrist hakkan siis siia lisama infot meie tegemiste kohta nii tihti kui saan.



Plaanidega tutvumiseks lisan siia esialgse reisikava



Reisikava:
6 september Laupäev
Seekord veel varem hommikul kui eelmine kord koguneb seltskond Tallinna lennujaama ja juba 8.55 tõuseb lennuk õhku ja suundub Riiga, kus peale ümberistumist suundume juba Nice (Nizza) poole. Peale lõunasel ajal kella poole kahe ajal peaksime olema juba päikselises ja kuumas Nice-s. Palmid, helesinine vahemeri ja roosad veinid, see peaks nii mõnelgi peale rasket töösuve silma märjaks võtma. Nice-s liituvad meiega ka kaks „rootslast“. Esimene õhtupoolik möödub ilmselt rannaga tutvudes ja hiljem kaunis Nice vanalinnas jalutades. ja muidugi peod, on ju laupäev seal põhiline peoõhtu.
7.september Pühapäev
Hommikul, ärkamine hotellis, hommikupoolik saab ilmselt mööda veedetud rannas vedeledes ja esimesi tõsiseid tutvumisi tehes sealsete päikesekiirtega. Pealelõunat on siis vastavalt meie soovidele, kas aeg võtta rendiautod ja sõita mõneks tunniks Monacoga tutvuma või võtta sama ots ette ühistranspordiga ehk siis bussiga. Õhtu tundideks tagasi Nice ja kas siis taaskord õhtune jalutuskäik linnas, pidu hotellis või siis võibolla mõni romantiline õhtusöök mõnes restoranis Öö siis taaskord samas hotellis.
8.september Esmaspäev
Hommikul siis autodesse ja suund mööda prantsuse päikeserannikut Nice-st St.Tropezi poole. Tee ei ole pikk, kuid see eest mägine ja kaunite vaadete rikas. Kindlasti teeme ka lühikese Vahepeatus Cannes. Mõned tunnid tutvumine linnaga või rannas vedelemist. Pealelõunal peaks jõudma juba St. Tropezi, seal sisseseadmine mõnes linnaäärses kämpingus ja edasi juba tutvuma maailma ühe luksuslikuma ja armsaima linnaga. Need jahid mis seal kaide ääres seisavad ei ole kohati väiksemad kui meie laevanduskunnide alused. Ööseks siis juba mõnusalt svipsis olles tagasi kämparisse.
9.september Teisipäev
Hommikune äratus ja väike värskendus soojas ja soolases Vahemeres. Asjad kokku ja autodesse. Ees ootab esimene tõsine sõidupäev - sõit St. Tropezist Barcelonasse. Teepeal võimalus külastada Marseille, Montpellier ja muid väiksemaid vahemere äärseid linnu või randu vastavalt koha ilule ja tekkinud vajadusele süüa või ujuda. Sõit on suhteliselt tõsine ja pikk sellepärast kulub enamus siiski sõitmisele. Distants muideks on umbes 600km. Hilisõhtuks peaks igal juhul jõudma juba Barcelonasse ja hotelli. Kel veel jõudu saab minna juba õhtuse Barcelonaga tutvuma.
10. september Kolmapäev
Ärkamine Barcelona kesklinnas hotellis ja tutvumine, selle kauni ja kultuuririkka Kataloonia pealinnaga. Ilmselt on võimalus kuskil ka ennast vahepeal palavuse käest Vahemere kosutavasse vette kasta.
11.september Neljapäev
Päeva esimesel poolel pakime taaskord asjad ja liigume edasi Barcelonast väljapoole. Kohapeal tuleb vastu võtta otsus, kas minna vaatama maailmakuulsat Montserrati mäge ja kloostrit või rõhuda rannamõnudele ja sõita mööda rannikut lõunapoole mööda Costa de Bravat, tehes pause mõnusates ja kaunites randades ja väikelinnades. Õhtuks peaks jõudma siis juba taas suuremasse linna Valenciasse. Valenciaga tutvumiseks kaua aega ei jää ja seda linna saame lähemalt uurida ilmselt ainult õhtu tundidel ja öösel. Igal juhul öö veedame ka selles linnas või selle lähiümbruses.
12 september Reede
Hommikul siis ärkamine ja väike ujumine ja mõnikümmend kilti sõitu väikesesse sadamalinna Deniasse. Seal pargime autod ja jätame need mõneks ajaks maha. Lähme sadamasse ja suundume ühele paraja suurusega reisilaevale, mis meid mõne tunniga peaks viima Euroopa pidude paradiisi Ibizale. Sel ajal peaks seal peod olema veel täies hoos ja linn pidutsejatest ja lahedatest inimestest tulvil. Õhtul väike tutvus siis Ibiza suurima linnaga ja siis kindlasti juba osavõtt mõnest peost mõnes kohalikus öölokaalis. Ööbimine taaskord hotellis.
13 september Laupäev
Hommikune pikk ärkamine peale väsitavat ööd hotellis, veel väike jalutuskäik linnapeal võibolla mõned suveniirid ja siis taas sadamasse ja juba mandri poole teele. Sel päeval saab esimene pool reisist läbi ja peaks olema juba kehad suht pruunikaks päevitatud, samas palju ootab veel ees ka. Igal juhul mandrile jõudes otsime üles sõbrad autod ja siis juba kibekiirelt mööda rannikut Alicantesse, mis on üks tuntumaid Hispaania kuurorte. Sinna jõudes oleme lõpuks jõudnud ka Hispaania päikeserannikule. Septembris peaks seal 30 krradised päevad veel täitsa tavalised olema ja ka Vahemere temperatuur palju alla sellele ei jää. Igal juhul Alicante lähedal otsiks mõne mereäärse kämpingu või odava kuurorti või apartmendi ja ööbima jääks siis sinna.
14 september Pühapäev
Ettepanek on, et hommikul ülivara või siis teine variant on isegi öösel sõita Alicantest Malagasse. See on kuskil 400km ots jälle, kuid oleks hea pühapäeva hommikupoole sinna jõuda. Malaga on üks Hispaania suuremaid kuurort linnu ja sinna võiks ka natukeseks ankrusse jääda.
15-17. september Esmaspäev - Kolmapäev
Seda aega ette planeerima ei hakkaks, vaid jätaks võimaluse kohapeal otsustamiseks, kas liigume iga päev natuke edasi Malagast Marbellasse, sealt Gibraltarile ja sealt edasi läbi Sevilla Portugali või vedeleme selle aja ühes kohas, kui leiame kohapealt mingi laheda elamiskoha. Igal juhul kui tahame kasvõi natuke Portugali ka näha peame jõudma 17 septembri päeval juba Atlandi ookeani äärde ja otsima koha mõnes kämpingus. Portugaliga jääb tutvus nii või naa suhteliselt lühikeseks.
18 september Neljapäev
Sel päeval saab siis nii öelda puhkamine läbi ja hommikupoole saab ujuda ilmselt viimast korda selleks korraks Atlandi ookeanis, lõuna paiku külastada mõned tunnid Lissaboni ja siis pealelõunat alustada meeletut teekonda tagasi Nice. Aega jääb natuke üle 30 tunni ja ees ootab 1900 km Hispaania ja Prantsusmaa kiirteid.
19 september Reede
Terve päev veel sõitu lühikeste peatustega ja arvestuste kohaselt peaks hilisõhtuks jõudma tagasi Nice. Seal on plaan ööbida veel hotellis. Kui tagasi jõuame normaalsel ajal ja rahval peale pikka sõitu veel jõudu on saab maha pidada ka ühe korraliku reisi lõpetamise peo ja meenutada parimaid hetki reisilt, ning võibolla ka kolada veits linna peal.
20 september Laupäev
Hommikul ärkamine Nice-s, viimased tunnid rannas veel ja viimased suplused soojas ja helesinises Vahemeres. Lõuna paiku peame jõudma juba lennujaama, mis rannast pole õnneks kuigi kaugel ja kell 14.10 tõuseb lennuk õhku ja algab meie kodutee. Õhtul kell 21.10 peaksime olema juba sügiseses ja pimedas Tallinnas. Sellega on see tripike taaskord läbi saanud.

Kokkuvõtteks.
Hetkel sai kokku kirjutatud, siis selline plaan, mis minu meelest on realistlik ja teostatav ning tagaks selle et näeksime võimalikult palju kohti. Samas miinuseks on, et ei saa kuskil väga kaua peatuda. Kes meie esimesel kreisitripil käis teab, et tegelikuses on selline liikumisviis täitsa teostatav ja omamoodi põnev, kuigi sellist vedelemist ja puhkamist nagu oli Miamis või Bahamal eelmine aasta ei ole. Nagu teada on maitsed erinevad ja sellepärast olen valmis tegema kompromisse, kui tuleb teistsuguseid ettepanekuid. Ainus koht kus näen et saaks aega võita on siis kui jätaks ära laevatripi Ibizale. See teeks reisi ka natuke odavamaks kindlasti ja annaks 2 lisapäeva kuskil rannas vedelemiseks.

Osalised
Suures osas samad, kes eelmisel aastal:
Kristjan
Merike
Taivo
Ramune
Martin
Merle
Ranto
Argo
Anneli
Immu
Tanel
Reijo jätab seekord tulemata.Kokku seekord siis 11 inimest. See esitab väljakutse korraldajatele, kuid jätab seltskonna suuruse siiski mõistlikesse piiridesse ja loodetavasti ka kokkuhoidvaks.