Nii hetkel oleme Hispaania mägedes ja s6idame Alicantest Malaga poole, seljataga on meeletult seiklusi täis päevad, mis on toonud nii r66mu kui ka keerulisemaid hetki. Kuna kogu aeg on meeletult kiire olnud ja pole j6udnud paar päeva ridagi kirjutada, siis lähen tagasi ajas sinna, kus seikluste kirjeldus katkes, ehk siis Barcelonasse ja viiendasse päeva.
Viienda päeva hommik, algas kuskil 9 ajal hommikul kui saime k6ik kokku hommikusöögilauas. Hommikusöök ei olnud just selline millega eestlased harjunud on. Nimelt ainult k6va oorikuga saiad ja v6i ja moos. Joogiks lahjendamata mehukati konsentraat, mida nad mahlaks kutsusid ja lahja kohvitasside pesuvesi, mida nad kohvks kutsusid. K6hud täis astusime peale 10-t hotellist välja plaaniga minna Barcelonaga tutvuma. Argo tark raamat Hispaania kohta ytles, et selleks parim viis on v6tta turistibuss ja sellega s6ita yhest kohast teise, vahepeal maha minnes ja asju lähemalt uurida. Kuna stardipunkt meie bussiliinil algas Kataloonia väljakult jalutasime 3km sinna jala. Sealt saimegi kohe bussile ja ronisime teisele korrusele värske 6hu ja päikse kätte. M6nes m6ttes oli see hea ja m6nus, teises m6ttes 33 kraadi Celsiust ja seisev 6hk ei ole just vihmas suvega harjunud eestlasele k6ige lahedam temperatuur, aga selle yle keegi ei virisenud. Käisime esimese peatusena maas Sagrada Familia kiriku juures, mida nad ikka veel ehitavad ei tea juba mitu sada aastat (alustati ehitamist aastal 1882). Sisse ei hakanud minema, sest selle eest tahtsid nad veel saada 10 euri ja see bussipilet (20€) oli piisav mida me maksta soovisime. Järgmisena käisime jalkahuviliste poiste pyha graali juures ehk siis Nou Campi staadioni juures. See Euroopa suurim jalgpallistaadion mahutab 100 000 inimest. Kuna ka sinna mineku eesttaheti raha, olid n6us 8,5€ väljaminekut tegema ainult mina, Toits ja Martin. Selle raha eest saime tutvuda staadioni yhe tribyyniga ja sealt avaneva vaatega ja FC Barcelona kuulsusrikka ajalooga nende muuseumis. N2gime oma silmaga ka ära Meistrite liiga vana karika, mis jäi selle viimasele v6itjale ja on leidnud auväärse koha selles muuseumis. Pärast seda s6itsime bussiga edasi Olympia parki. Seal juhtusime kokku teiste eestlastega, kellest yks oli meile Merlega tuttav isegi. Vahetasime paar s6na ja tann hoiatas neid lollusi teemast. Selleks jaks oli k6rvetav päike meid totaalselt ära väsitanud ja jalad ainult lohisesid meil järgi. Meie suureks 6nneks oli järgmine peatus rand. Enne tegime veel söömispausi ja siis ootas liivarand. Lained mis selles rannaseestleidsime v6ttis meie paljunäinud silmad suureks. Kuna see oli t6eliselt v6imas loodusj6ud läksid vette vaid osad. Igal jhuhul kogemus oli omapärane. Kui ikka järsku tuli laine ja paiskas su kymneid meetreid vahuvoos niimoodi edasi, et endal polnud 6rnaaimugi kus on p6hi ja kus on päästev 6hk. See,et asi oli naljast kaugel näitab see, et Immu leidis merep6hjast yles kivi mlle vastu ta lainega oma jala l6i ja see pärast seda verd jooksma hakkas. Kuna haav oli piisavalt suur ja sygav tuli tal suunduda tramapunkti rannas. &nneks liimiti haav kokku ja pidu v6is jätkuda. Rannast suundusime juba 6htusel ajal La Rambla-le, Barcelona p6hi kaubandustänavale ja otsisime suveniire ja muud tarviliku. Leidsime, mingite imeodavate hindaega spordipoe ja sealt tulid k6ik suurte ostudega välja. Peale seda oli kell juba nii palju, et ees ootas hiline 6htusöök tänavaäärses restoranis ja sealt tagasi jalutuskik hotelli. Täiendasime oma 6llevarusi ka veel tee peal ja j6udsime l6puks väga väsinutena 23 ajal hotelli. Kuna päev oli rahvaga omatöö teinud jäid k6ik väga vara magama ja midagi sel 6htul ei tehtudki ainult mina kirjutasin veits blogi, kuid kuna olin is eka väga väsinud ei j6udnud kaugele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar