Koh Tao 2, p6genemine Ao Nangist ja seikluste algus Koh Lantal.

Nii, minu eelmine postitus l6ppes päris suurte lubadustega, aga kuna pean ytlema, et internetiga Koh Taol yldiselt ja ka meie resordis oli kehvasti, siis p6hiline probleem, miks kirjutada ei saanud seisnes selles. Viimane päev kyll leidis meie iti mees Ranto yles ruuteri ja tegi sellele ise restardi, peale mida hakkas nett korralikult tööle, aga siis oli juba hilja.
Igaljuhul lähen siis tagasi sinna,kus eelminekord pooleli jäin. Ehk, mis iganes päeva pärastl6unasse. Peale kuuma eest peidust välja tulemist käisin ja suplesin koos kïgi teistega basseinis ja peale seda läksin me hotelli rannas asuvasse telki Tai massasse.Ytleme ni, et ragistati ikka kondid lahti ja lihased m6nusaks. Sealt välja tulles, oli ylejäänud rahvas otsustanud, et minnakse tänavatele shoppama ja et sel¨htul suunduvad ranna pidudele naised. Shoppamine Tais on yks suur ekslemine igasugu träni poodide vahel, kusjuures kui hind ei petaks siis k6igest isegi aru ei saaks et see vuffel on.Nagu tavaliselt jäi meil 6htusöök hilja peale ja alles 23 paiku saabusime linna pealt hotelli. Seekord, siis panid mehed lapsed magama ja naised tegid kerge lisa soojenduse ja suundusid randa peole. Nagu Facebooki pildilt olete näinud läks neil seal l6busalt ja tegid meestele ära, sest saabusid koju alles 3.30paiku. Nagu arvata oli ja meie meeste poolne soovitus oli, et ärge oma raha jookidele raisake, siis läks neil suht hästi ja lööki oli korralikult. Ainus jama oli selles, et hommikuks oli meil kokku lepitud paaditrip ymber Tao ja selleks oli vaja juba ärgata  8 ajal. Kïkolid tublid ja eelmine öö väga välja ei paistnudki.
 Järgmisel hommikul suundusime siis longboatiga ymber Tao saare tripile, kus p6nevaim seiklus, mida ootasime oli haidega ujumine. Tao on igast kyljest vaadates väga ilus ja m6nus saar, meenutas mulle mingil määral St.Johni, USA neitsisaartel. Esimene peatus oli siis freedom beach, mis tundus, et valiti välja mitte sellepärast, et see antud kandis k6ige ilusam oli, vais sellepärast, et seal asus paadimehe s6bra resto ja meid yritati vägisi juba sööma suunata. Samas tegelikult rand sobis, vesi polnud kyll vïbolla kïge sinisem, kui ranna riba ulatus mingite m6nusalt varju pakuvate p66saste alla ja väheke kaugemal olid väga lahedad kaljud , snorgeldamiseks. Veetsime seal mingi poolteist tundi ja suundusime siis edasi Shark baysse. Seal tuli siis päeva tipp hetk, paadimees pani lestad jalga, t6mbas snorgeldamis maski pähe ja ytles, et kes julgeb ronigu kaasa. Mehed hyppasid yksteise järel, kes vähem kes rohkem värisedes yle parda. Vana ujus ees ja otsis haisi ja kui märkas siis kutsus kiiresti ja viis ykshaaval käest kinni hoides kaasa, etikka näeksime. Pean ytlema, et jah nägime t6esti haisid ja ujusime nendega koos väga lähestiku ja neid oli rohkem kui yks, kuid kartust ei tekkinud, sest vees sygaval tundusid nad ikka väga väikesed ja ma arvan, et tegelikult nad olidki v6ibolla ainult maksimum meetri pikkused ja inimese varju nähes ikka ujusid eest ära. Peale poole tunnist hai jahti hakkasid naised lastega paadis kärsituks muutuma, sest pidev k6ikumine paadis tegi neid merehaigeks. Sel polnud kindlasti midagi pistmist magamata ööga :) Igal juhjulkytsime sealt edasi ja jüdsime mingi aja pärast meie elukohast v6ttes saare vastas kaldale mingisse suht kenasse randa. Seal tegime l6una, ujusime, v6tsime veits varjus päikest ja nii paari tunni pärast suundusime edasi. Meie l6pp peatuseks sai saare loode ranniku läåhedal asuv kaksik saar, mille nimi on liiga keerulin, et meelde jätta, aga, mison paljude Tai reklaam piltide peal, sest seda yhendabpeenike valge liiva riba ja kahel pool on väga kaunis rand. Saarele pääs oli kyll keeruline, sest nad tahavad saada iga näo pealt 100bahti ja seet¨ttu peavad ka longboatid randuma kai ääres. Kuna kohti on vähe pargitakse åksteise k6rvale jaminnakse maale yle paatide. Kuna k6ik k6iguvad omas rytmis v6ite ette kujutada kui lihtne see oli koos syles olevate lastega. Igal juhul maale saime ja rand oli väga ilus, aga kuna j6udsime kohale juba suht hilja oli päike hakanud laskuma ja kaunist helesinist vette ei näinud. Lisaks oli aega nii vähe et l6una saare tipus olevale vaate kivi otsa ronimise v¨tsid ette ainult mina ja Tiit. Peale veits rohkem kui tunnikest lasime jalga ja suundusime tagasi oma randa. Tagasi j6udes käisime läbi basseinist ja suundusime tubadesse. Kuna päike laskus kiiresti ja otsustasime seekord varem sööma suunduda, siis tegime seekord kiiresti ja suundusime peatänavale sööma. Esimest korda hakkas rahval kergelt Tai maitsetest koppa ette viskama ja nii said tellitud, nii pitsad kui faijtad. Tagasi koju minnes olime j6udnud alles nyyd punkti, kus 6llest oli saanud siiber ja nii siis ostsimegi kohaliku rummi, jääd, cocat ja sprite  ja hakkasime korralikult kytma. Kuna Tiit oli väsinud ja läks vara magama,siis oli v6imalus jätta Robin temaga koos magama ja ise suunduda randa peole ja seda v6imalust me Merikesega ka kasutasime. Kuigi meile oli tundunud, et sel saarel pole nädalapäevadel vahet, siis rannas sain aru, et ikka on, v6rreldes esmaspäevase peoga, kui mehed väljas käisid oli, reede ikka teine muusika. Iga hotell ja baar oli ehitanud rannale oma klubi ja möll oli meeletu. Noored peo himulised. Koh Tao on teile, pole näinud elus lahedamais ranna pidusid, Nagu siin toimuvad. Nautisime pidu taas poole ööni ja see oli yle hulga aja väga m6nus pidu koos kahekesi.
  Viimane päev Taol olime otsustanud veeta taas meie hotelli rannas ja basseinis ja seda ka tegime.Lihtsalt puhkasim,e vedelesime, ujusime j6me 6lli ja käisime korda mööda massazis. Päeval, midagierilist ei juhtunud, kuid 6htuks oli meil kuri plaan, et seekord jätame k6ik oma lapsed Tiidu hoolde jalähme naudime täiega viimast öödTao rannal. M6te oli ju hea, aga tagasi löögid ei lasknud kaua ennast oodata. Esiteks soojenduseks rummi ostma minnes selgus, et kuna Tais on taas mingid kuradi segadused valitsusega v6i valimistega, siis on keelatud 24h kogu alko myyk. Peale juba peaaegu käega löömist siiski leidsid Tiit ja Merike linnast, mingi urka, kes ytlesid, et neid poliitika ei huvita ja valge inimese mure rummi, jää ja cocaca nad lahendavad ja nii saime korralikud varud, kui neil peaks siin Tais suuremaks mölluks minema. Linnast tagasi j6udes selgus aga uus tagasi löök. Merle ja Toits, kes olid juba varem kurtnud kergelt imeliku tunnet, olid alustanud v6idu toidu väljutamist  sealt, kus see sisenes. Kuna nad olid söönud 6htuks täpselt sama toitu mis mina, siis kartsin hullemat. Seet6ttu tegime Tiiduga profylaktiga m6ttes kiired rummid ja pean ette rutates ytlema, et vähemalt, see Pad Thai mind ei m6jutanud. Igal juhul tähendas see seda, et meie oorte 6htust asja ei saa. Siiski otsustasime Merikesega et siiski lähme uuesti kahekesiranda ämbrijooke nautima. Randa j6udes, aga saabus suurim tagasi löök, see kuramuse keeld m6jutas ka k6ike muud ja nii olid peaaegu k6ik kohad suletud. Julgemad n2itasid vaikuses jalgpalli ja myysid vett. No tere tulemast laupäeva 6htu. Nii ei olnudki pikka pidu ja suundusime magama, niikuinii oli vaja ärgata 5 ajal, sest hommikul kell 6 väljus meil juba laev.
 Pyhapäeva hommikul kell 5.30 tuli meile takso järele ja suundusime sadamasse. Algas me teekond Taolt Ao Nangi, Krabis. 3 tundi laevaga ja siis 3 tundi bussiga ja veits veel taksobusiiga ja olimegi veits enne 13-t Ao-Nangis, oma eelmisel 6htul bronnitud hotelli ees. Nagu kohapeal selgus, olime mingi jama korraldanud bookingus, nii et bronnitud päevad olid täitsa valed. 6nneks oli neil kohti ja kuna koht ise oli väga ok, siis tegime uue diili 3-ks ööks. Asjad sisse seades ja randa suundudes tabas meid shokk. Kurat m66n oli viinud vee mingi poole kilomeetri kaugusele, kui veeni j6udsid oli see täielik solk ja kogu ymbrus oli katastroof ¨6rreldes Tao harjumuspärase keskonnaga. Nii tegime välk koosoleku ja otsustasime, et kaome Ao Nangist nii kiiresti kui v6imalik. Rääkisime hotelli omanikuga asjad läbi, tyhistasime oma järgneva 2 öö broneeringu ja ostsime uued laevapiletid järgmiseks päevaks Koh Lantale.  Kuna Merle ja Toits ei tundnud ennast veel k6ige paremini ja Rantol oli ka suur väsimus siis 6htul Ao nagiga suundusid tutvuma ainult minu pere ja mr. Tiit. Kuigi linn isegi nägi pimedas parem välja, sest randa ei näinud, siis iga hetk selles linnas tähendas vaid yht. Siit tuleb kadud nii kiiresti kui v6imalik. Ilma naljata 90% vastu tulnud valgetest olid meie "kallid" idanaabrid, kes ajavad sydame pahaks, Lisaks oli hunnikutes koledaid meesnaisi, kes olid r6vedalt pealetykkivad. No andke andeks kui ma jalutan 2 aastasega, kes istub kärus, siis ma ei taha teie perversset showd vaadata eksole. Igal juhul ainus vist mis positiivne oli, et osad said meist veel ostetud igasugust träni. Tagasi hotelli j6udes selgus, et see kerge oksendamise probleem polnudki vist ainult pahas toidus, sest nyyd oli ka Ramune sellega nakatunud. Igal juhul uurisime 6htul 6llede seltsis maad Koh lanta kohta ja valisime välja åhe koha, mida soovisime yle vaadata. Broneeringuid otsustasime enam piltide p6hjal mitte teha.
 Hommik oli kuum, juba 9 ajal hommikusöögilauas näitas termomeeter 34 kraadi ja niiskus on kohutav, v6tad kuiva särgi ja paar minutit hiljem on tunne Nagu oleks sellega tulnud Viimsi SPA aurusaunast (v6rdlus on kohane sest see pole päris normaalne aurusaun). Igal juhul kella 10.30ks olime ilusti laevas ja s6it Lantale algas. Alles laevalt saime aimu, et kui päevad veeta paadiga Krabi lahes randades ringi s6ites, siis isegi on asi enam-vähem ilus, kui vee sogasus välja arvata, aga samas mingit kahetsust kyll ei tekkinud. olles kogenud Koh Taod ja vaadanud pilte ja kuulnud jutte Koh Phangnanist, siis see on ikka täiesti teine maailm kui Ao Nang, Krabis. Veits peale l6unat j6udsime siis Koh Lantale ja kuigi see tundus juba oluliselt parem kui Ao Nang, siis muidugi Taost jääb asi kaugele. Väga palju on prygi ja rämpsu ja lagunenud maju. Hakkasime alles hiljem m6tlema, et suure t6enäosusega on need meenutus 2005nda aasta tsynamist. Siin on igal sammul nyyd sildid mida teha kui maavärin tuleb ja viidad evakuatsiooni teedele. Igal juhul tagasi teemasse minnes, siis lasime sadamast leitud taksojuhtidel (siin ei mahtunud oma kambaga yhte taksosse ära, sest on rohekm jälle tava autosid) viia siis Lanta Palacisse, mille olime netist välja vaadanud. Teel muidugi takso juht hakkas oma brosyyre lehvitama ja rääkis kui k6vad kohad tal soovitada on. Igal juhul Lanta Palacisse kohale j6udes oli esimene mulje kuidagi trööstitu just ymbruse t6ttu ja peale tubade yle vaatamist olime siiski valmis vaatama taksojuhtide poolt soovitatut. Järgmises kohas sai ikkagi selgeks, et meile yritatakse normaalse asja eest oluliselt kallimalt peldikut pähe määrida ja nii lasime tagasi algsesse kohta end vedada. Siin v6tsime mereäärsed bungalowd ja saime kiiresti aru, et see oli 6ige valik. Ylejäänud päeva vedelesime rannas, käisime Toitsiga poes t6ime hunniku rummi ja ylejäänud 6htu oleme seda trimbanud. Nyyd k6ik ammu magavad ja ma v6tsin end kokku ja kirjutasin, siis valmis selle pika esse. Kahjuks Ranto arvutil ei ole k6iki eesti tähti, seega v6ib olla arusaamatusi. Siiski on siin k6vasti parem kirjutada kui tahvlil, mis mul kaasas on. Seal pika teksti kirjutamine on hullem kui gaasi maskiga lillede nuusutamine (kes saab aru see saab). Igal juhul ma nyyd lähen ka tuttu. Pilte yritan ka ykspäev panna, sest siin on meil internetiga k6ik hästi. Kui millestki eru ei saa, siis see on SangSomi syy, ma ei tea asjast midagi.

Tervitused Koh Taolt.

Nagu karta oli, siis meie vaikus on trkitanud pahameelt. Samas olen aus, võtsin arvuti kotist välja alles täna hommikul. Kuidagi jõle mõnus on olnud puhkus ja pole viitsinud end maailma asjadega kursis hoida jakahjuks ka olen oma lugejad jätnud info sulgu. Nagu pealkirjast lugeda, siis peesitame 4ndat päeva Koh Taol. Kuigi peale Bangkoki ja killukese Koh Samui pole jõudnud muud näha, siis Koh Tao tundub igal juhul külastamist väärt. Saarise ei ole kuigisuur, kuid möllu on selle eest korralikult. Igaõhtused rannapeod tuleshowdega, ämbri jookide ja koraliku mussoniga tähendavad et see saar on mõeldud noortele ja kui nüüd päris aus olla, siis ega väga vanemaid inimesi siin näinud ei olegi, vähemalt turistide osas, seega Tiit saab siin end suht nooruslikus seltskonnas tunda. Esimene õhtu, ehk esmaspäev, kui mehed võtsidette tutvumise ranna baaride eluga sai neljakesi end korralikult käima tõmmatud. 2l ämber rumm kolat maksis200bahti ehk u. 5 eurtsi ja 3 ämbrisse läks umbes 1 pudel 0,7st rummi. Ma tõesti ei mäleta palju me neid ämbreid 4 peale jõime aga kuskil 10 juures läks lugemine sassi. Asi igal juhul päädis sellega, et kõvemad mehed otsustasid osaleda taikate koraldatud tuleshowl ja hüppasid läbi põleva rõnga nagu tiigrid tsirkuses. Mõni isegi saltoga :). Teine hommik, ehk esimene pikk päev Taol oli küll eelnenud peo tõttu veits uimane, aga seda parandas juba hommikul kõrvale võetud külmad õlled. Chang on siin 6 kradi, kuigivarasemalt olen nagu 5st näinud, aga ega ma päris kindel ka pole. Igal juhul esimene täis pikk päev möödus me hotelli rannas, bassu ääres ja baaris. Võtsime asja väga rahulikult ja oli mõnus. Õhtuks küll said nii mõnedki aru, et tõesti siin võtab päike ka läbi varju, sest enda arvates keha väga päiksele ei näidanud, kuid õlad ja käed suutsid kõik ära põletada. Eile siis võtsime longboati ja läksime kogu kambaga sare põhja ossa randa, kuhu saab ainult paadiga. Kui alguses kohale jõudes tundus väga mõtetu koht ja mis kõige hullem ilma võimaluseta varjus olla, siis selle probleemi lahenedes tegelikult hakkas koht täitsa meeldima. Snorgeldamise jaoks oli igal juhul ideaalne ja kalu oli ümber ringi ikka hullu moodi, nii väikeseid kui suuri. Nii saigi päev seal veedetud. Mul isiklikult tuli poole päeva pealt sellest meeletust kuumusest nihuke väss peale, et sai seal isegi mõnitund und tehtud. Eks siiani oli selle meeletu trippimise ja ööeluga tutvumise tõttu ka seda unekest päris palju võlgu oldud. Ja see päevane kuumus on siin ikka jube, see küpsetab su nii ära, et täna olengi targem ja päevased kuumatunnid istun siin konditsioneritud toas. Muidugi, ega öö pole parem, siiani kõige väiksem temp mida olen näinud on öösel olnud 28 kraadi ja ma võin öelda, et see koos selle niiskusega tähendab seda, et riided sulavad ikka selga ära. Igal juhul eile siis hotelli tagasi jõudes otsustasime, et oleme oma praeguse hotelliga piisavalt rahul ja kuhugi mujale minema ei hakka, pole siin ri gi jalutades ka väga paremaid kohti näinud ja seega pikendasime oma ööbimist siin veel 3 päeva võrra. Ehk siis nüüd 30ndal peaksime hetkeseisuga välja kolima, aga eks vaatame kas mis ja kuhu. Esialgne plaan on minna edasi paariks päevaks Krabile ja siis Koh Lantale, aga siin erinevaid lugusid kuulates tundub juba Krabi vahele jätmine hea plaan. Lisaks on selline ühes kohas hängimine ja asjade rahulikult võtmine väga chill ja lastega reisides parim variant. Üldse mis lastesse puutub, siis kõik on väga tublid olnud ja tegelikult pole see nendega reisimine nii hull kui sai kardetud. Loomulikult tähendab see võibolla veits teistsugust päevaplaani ja seda et kogu kambaga õhtul rannapidudel ei hängi, aga tegelikult on asi väga ok. Homme plaanime minna laevatripile ümber saare ja saame külastada ka shark bayd, kus pidi saama snorgeldada kuni 3m haidega. Eks paistab kes meist vette julgeb minna. Et teid mitte päris ära hirmutada, siis ned pidid olema sellised haid, kes liha ei söö, no eks näis. Seega siis lühidalt hetkel kõik ja kui õhtul viitsimist on siis saadan ära ka teksti sellest, et kuidas me kohale jõudsime ja mis reisil põnevat juhtus. Ilusat kevadet teile.

Avasõnad

Üle pika aja siis taas uus trip. Kuigi ka kreisi, siis selle sõna tähendus on ilmselgelt muutunud. Seltskond on eelnevatest tripidest peaaegu tuttav, lisandunud on Mr. Tiit ja jah muidugi palju pisikesi tegelasi, aga las nad jäävad. Kuna lisaks igasugustele muudele nüüd juba ajalooks saanud asjadele ja faktile, et paljud reisisellidest on juba jõudnud vahepeal 30+ klubisse ja mõned lähenevad sellele kiiresti, on tõsiasi see, et ei püüa seekord nagu varasemalt päris kõike kirjeldada ja seepärast ei võta eesmärgiks iga päev midagi kirja panna, samas kui peaks pööraseid seikluseid tekkima siis ikka operatiivselt info edastame. Lisaks on blogi juba ju täitsa eilne päev, nagu sõber Reijo mõni nädal meile Intsuga seletas on tänapäev Instagram ja muud popimad asjad, mille nime ma isegi ei mäleta.
Aga loodetavasti on see vanusega andeks antav, eriti arvestades, et 30 + klubisse kuulujad ei tohiks oma nägu üldse koduseinte vahelt välja pista http://naistekas.delfi.ee/persoon/lugejakiri/mida-teevad-ooklubides-inimesed-kellel-on-kodus-pere-ja-lapsed.d?id=68230569.
 Reisist ka. Minek siis Taisse, eestlaste suurde lemmikpaika, lõpuks. Lähme ja vaatame selle asja üle ja eks siis lõpuks on omal kogemus olemas kui odav või kui ilus seal on. Samas suurtest tõmbekeskustest püüame eemale hoida ja külastada väiksemaid ja hubasemaid saari, nii ida kui lääne raanikul. Kuidas kõik täpsemalt, siis seekord jooksvalt, sest tegelikult pole meil endalgi üle poole reisist veel paigas ja ometi juba 4 tunni pärast väljub D- terminalist laev.
Seega kel huvi on hoidke lehel silm peal. Sellist tulevärki nagu Taunz korraldas, muidugi ei suuda korrata, ei tegude aga veel vähem kirjutamise rohkuse poolest. Mul on tunne, et mees suutis 3 nädalaga raamatu valmis kirjutada.
Igal juhul päikselist kevadet kõigile!