Nonii, kuna Prahas ei olnud aega enam kirjutada, me sealsetest seiklustest, siis viimaste päevade pikema kirjelduse lisan siis praegu. Praha lähistelt Mersu keskusest (seal olime oma Volkswageni bussiga sest seal töötas eestlane) suundusime pärast bussi parandust Prahasse. Siinkohal suur tänu Allarile, kes meie bussi tasuta ära parandas ja kes andis meile ülimalt väärtusliku infot Praha kohta ja kinkis meile oma isikliku kaardi. Tänu eelinfole leidsime tunniga endale sobiva Hosteli kesklinnas, mille hind oli 100 eeku nägu umbes. Seal seadsime end sisse, pesime puhtaks endid ja avasin teistele viimase üllatus kaardi, nimelt olin hoidnud viimaseks 6htuks üht kodumaa viina pudelit. Tegime kerge soojenduse ja suundusime linnapeale. Juba hosteli ees nägi Karl oma tuttavat ja pärast linnas nägime veel üht eestlaste grupi kus minul, P6dral ja Rastal tuttavaid leidus. Linnas otsisime meeleheitlikult head söögikohta kuni enam ei leidnudki, sest köögid pandi kinni ja nii olime sunnitud sööma McDonaldsis. Sealt suundusime juba otse Kesk-Euroopa suurimasse ööklubisse, kus korraga toimub 5-l korrusel 5 erinevat pidu. Klubi oli paksult rahvast täis, aga enamus neist olid briti poissmehed. Käisid ka sahinad, et Mike Tyson pidi samas klubis sel 6htul olema, meil igal juhul ei 6nnestunud teda näha. Kella hommiku poole liikudes hakkas ka meie seltskonna rahvast ära liikuma jupi haaval. Viimastena jäid klubisse Rasta ja Reijo. Nende öistest seiklustest Praha linnas ma kahjuks ei oska täpsemalt rääkida, seda tuleb neil endil rääkida, aga peale 2 tunnist jooksimist varahommikuses Prahas j?udsid ka nemad l6puks 7 ajal hommikul hostelisse.
Hommik algas juba enne kymmet sest kymneks pidime välja kolima. Viisime bussi kesklinna ja leppisime kokku, et kell 14.00 hakkame s?itma kodu poole. Kuna rahvas jagunes erinevatesse gruppidesse, paarid omaette ja poisid omaette, siis vajus ka rahvas linna peale väga laiali. Kuna poiste seltskonnal polnud enam mingit tahtmist linna peal k?ndida palavaga, siis leidsime endale väga laheda ja odava keldripubi. Seal yliodavat 6lut juues (11eeku kann) tuli meile elu jälle sisse. Nii oligi, et mida aeg edasi seda l6busamaks läks tuju ja seda rohkem sai väljas?itu edasi lykatud. L6puks 6 ajal 6htul lahkusime Praha kesklinnast ja peale supermarketi külastust kell 20.00 hakkasime kodu poole s6itma.
Koduteest ei oskagi nagu enam midagi kirjutada, oma arvamuse Poolast, Leedust ja Lätist ma olen korra juba kirjutanud ja see teistkordne läbimine ainult kinnitas seda. Ahjaa Varsavis kadusid uuesti meil pidurid ja viimased 1000km s6itsime jälle ilma nendeta, aga see juba täiesti harjumuspärane asi. Kuigi vahepeal oli seltskonnas taas näha t6siseid väsimuse ja t6dimuse märke j6udsime tallinnasse juba väga l6busas ja ülemeelikus tujus. Pärnust, v?tsime lihtsalt kergelt einet ja tujuparandajat kaasa. Nii l?ppeski me reisike eile 6htul 11 ajal Peale 7575km läbimist ja 14,5 päeva. Muljed on nii head, et kel vähegi julgust sellist asja ettev6tta soovitan kindlasti. See oli yks t6eline ja korralik seiklus, nagu nimi ütleb t6eline KREISI TRIP
esmaspäev, august 21, 2006
15 Päev (Tagasi kodus)
Nii l6puks siis tagasi kodus, kuna j6udsime alles kell 23.00 Tallinnasse ja täna enam ei viitsi kokkuv?teid lisada, siis need tulevad siia koos piltidega paari päeva jooksul. Yldiselt venis me Prahast välja s6it 4 tundi hilisemaks, sest leidsime nii odava Pubi et oli kahju lahkuda lihtsalt ?lts maksis seal 11 eeku ja supp oli 14 eeku. Ja m?lemad olid väga head. Nii oligi et väsinud ja k?igest tüdinenud seltskond endale kiirelt taas hea tuju sisse sai. S?it ise tagasi oli yks t6sine piin. ?nneks Poola suutsime seekord läbida 3,5 tundi kiiremini (seda p?hiliselt linnade läbimise pealt) aga see eest kadusid seal jälle pidurid. Igal juhul meie viimase 2 päeva seiklused ilmuvad siia loodetvasti homme. Pildid hakkavad lisanduma ka ja eks püüan me paari tuhandesest pildipangast teha mingi lyhikokkuv?tte ja need ka kuhugi yles panna, sest kogu piltide maht on hetkel üle 4 GB. Nüüd tuleb tgasi argipäeva sukelduda, tänks meile kaasaelamast, kes seda tegid ja nüüd juba vahetu muljetamiseni!
laupäev, august 19, 2006
Pildid
Neljateistkymnes päev (19 august)
Tsauki jälle!
Nagu eile arvasin l6ppeski k6ik 6nnelikult. Saime bussi korda, leidsime yliodava öömaja(100eeku nägu) ja pidasime Prahas maha yhe korraliku l6pupeo. Nalja sai k6vasti ja seiklusi oli rohkem kui hetkel kirjutada j6uan, sest istun siin prahas pargis ja kirjutan seda teksti otse lives. Veel paar tundi ja alustame oma reisi l6pliku tagasiteed. Ees ootab veelkord Poola ja 24 tundi s6itu vähemalt. Elu tundub taas lill. K6ik on nyyd väsinud aga r66msad ja viimaseks pingutuseks valmis. Kodused varsti näeme. Praha on l6puks linn kus net on igal pool tasuta kätte saadav wifina. Praha on yldse super koht, hinnad on odavad ja rahvast palju. Eile kohtusime teiste eestlastega ja nii m6nedki meist kohtusid kogemata oma tuttavatega siin linnas. Olge m6nusad. Proovin ka m6ned pildid eelmistele blogidele juurde lisada aga ei tea kuidas see 6nnestub. Enamus pilte ja kokkuv6te saabuvad kodus. Varsti näeme.
Nagu eile arvasin l6ppeski k6ik 6nnelikult. Saime bussi korda, leidsime yliodava öömaja(100eeku nägu) ja pidasime Prahas maha yhe korraliku l6pupeo. Nalja sai k6vasti ja seiklusi oli rohkem kui hetkel kirjutada j6uan, sest istun siin prahas pargis ja kirjutan seda teksti otse lives. Veel paar tundi ja alustame oma reisi l6pliku tagasiteed. Ees ootab veelkord Poola ja 24 tundi s6itu vähemalt. Elu tundub taas lill. K6ik on nyyd väsinud aga r66msad ja viimaseks pingutuseks valmis. Kodused varsti näeme. Praha on l6puks linn kus net on igal pool tasuta kätte saadav wifina. Praha on yldse super koht, hinnad on odavad ja rahvast palju. Eile kohtusime teiste eestlastega ja nii m6nedki meist kohtusid kogemata oma tuttavatega siin linnas. Olge m6nusad. Proovin ka m6ned pildid eelmistele blogidele juurde lisada aga ei tea kuidas see 6nnestub. Enamus pilte ja kokkuv6te saabuvad kodus. Varsti näeme.
P6dra kommentaar vol.4
Viimane päev on möödunud k6va joomaga. Aint veini, viina ja muud staffi. Tahaks juba inimesks hahata. Toanaaber,jobu reff, kaotas oma pangakaardi ära. Peab talle vist välja tegema. Oleme prahas muideks. Lähme varsti linna laiama. Pappi on nagu putru. Sind tervitan
Kolmeteistkymnes päev (18 august)
Tervitused siis Prahast. Istume praegu Mersedese keskuses ja ootame, kas neil 6nnestub me bussi parandada. See, et siia elusana j6udsime oli päris vedu. K6igil oli ikkagi kerge hirm nahas, sest see pole lihtne ilma pidurateta s6ita. Viinist olime sunnitud loobuma, et siia Praha teenindusse j6uda. Öö veetsime sloveenias parklas ja nyyd terve päeva s6itsime siia. Yritame 6htuks mingit hotelli leida ja vaadata mis saab me bussist. Osa meist tahavad lennukiga Prahast minema lennata, sest neil on kopp ees bussist, aga ma ei saa sellest lollist ideest aru ja kui keegi selle teoks teeb siis olen solvunud, sest kui yks asi on yhiselt ette v6etud koos, siis tuleks see koos ka l6puni viia, mitte poole pealt ise jalga lasta. Aga eks paistab mis saab, eks rasked nädalad on emotsioonid keema ajanud inimestel. Eks on ju arusaadav, et väsimus ja tydimus teevad oma töö. Loodetavasi ikkagi tuleb meil midagi välja ka meie tänaseks plaanitud l6pu 6htust Prahas. Paar tundi läheb veel aega asjade selgumiseni. Ilmselt teelt enam netti ei saa, nii et viimaste päevade ylevaate lisan siis kodus juba ja kirjeldan kuidas see t6eliselt kreisi trip l6ppes. Mina olen ise rahul ja r66msameelne ja optimistlik, k6ik l6ppeb veel 6nnelikult. Tsauka praeguseks
Kaheteistkymnes päev.
Hommik oli jälle päikseline ja soe. Hommikul varakult oli vaja juba me korterist välja kolida. Selgus, et bussiga polud veel miskit ette v6etud. Nii suundusime randa snorgeldama ja päikest v6tma. Kuna päikesev6tmisest niikuinii midagi eriti kirjutada pole, siis vahepalaks räägiks A-Teami (P6der, Rasta, Reff ja Ants) öisest ööklubi kylastusest. Kuna öösel enam hääletamisest tolku polnud jalutasime oma tunnikese Krk-I keskusesse. Seal leidsime kohaliku kuumima ööklubi Jungel ja suundusime sinna. Ööklubi oli t6eliselt kihvt ja seal toimus vahupidu ja mitte n6rk. Kohati oli nabani vahtu teve p6rand täis. Möll oli k6va ja tydrukud suht ilusad, aga nad ei tahtnud eriti meiega tantsida. Peale 4 korvi 6nnestus mul vähemalt yks tants Horvaatia tydukuga, aga siis ta lasi ka jalga. Vähemalt sel hetkel tudus, et k6ik oli ilgelt super ja lahe. Tagasi jalutamine koju läbimärjana ja kylmas suveöös polnud just k6ige l6busam. Nyyd hommikul ongikurk veits kähe jälle. Aga veealune maailm mis siit läbi maski snorgeldamisel avaneb on v6rratu, kalaparved, korallid, meresiilid ja palju muud värvilist ja ilusat…
… Hetkel siis s6idme juba tagasi kodu poole. Bussiga ei tehtud ikkagi midagi ja nii kulgemegi ilma piduriteta bussiga Viini ja Praha poole. Saime aint teada milles viga on, homme hakkame probleemiga t6sisemalt tegelema, sest nii pole v6imalik edasi enam s6ita. Me väljas6it ka viibis veitsa ja kogu seltskond sai kurjaks mu peale, sest mul oli tahtmine käia enne tagasitulekut korraks läbi ka Punatist ja vaadata sealseid vaatamisväärsusi. Igal jhul 8 ajal l6puks lahkusime Krkist. Rahvas on nii väsinud, et magavad k6ik juba. Karl on roolis ja ma loen jällegi kaarti. Ei ole see kaardilugeja töö ka kerge. Kuigi tahaks hommikuks Viini j6uda, tundub see kahtlane. Kuna väsimus ikka nii piinab, siis ilmselt jääme puhkama kuhugi tee äärsesse parklasse.
… Hetkel siis s6idme juba tagasi kodu poole. Bussiga ei tehtud ikkagi midagi ja nii kulgemegi ilma piduriteta bussiga Viini ja Praha poole. Saime aint teada milles viga on, homme hakkame probleemiga t6sisemalt tegelema, sest nii pole v6imalik edasi enam s6ita. Me väljas6it ka viibis veitsa ja kogu seltskond sai kurjaks mu peale, sest mul oli tahtmine käia enne tagasitulekut korraks läbi ka Punatist ja vaadata sealseid vaatamisväärsusi. Igal jhul 8 ajal l6puks lahkusime Krkist. Rahvas on nii väsinud, et magavad k6ik juba. Karl on roolis ja ma loen jällegi kaarti. Ei ole see kaardilugeja töö ka kerge. Kuigi tahaks hommikuks Viini j6uda, tundub see kahtlane. Kuna väsimus ikka nii piinab, siis ilmselt jääme puhkama kuhugi tee äärsesse parklasse.
Yheteistkymnes päev (16 august)
Oleme Krkis korteris kus on kolm vannituba, kolm magamistuba, elutuba, suur köök ja avar r6du. Vaade on otse vahemerele. Täna jääme siia juba teiseks ööks järjest. Horvaatia kylalislahkus on saanud ainult kinnitust. Nii s6bralike ja abivalmeid inimesi mujal väga pole kohanud. Eile juhtus veel see, et kuna keegi polnud v6imeline milleksiki peale sellist ööd. S6itsime kiirelt. Pulast Krki. Kiirelt see muidugi polnud. Aga 6htuks olime siin. Koha leidmine oli rakse aga l6puks saime k6ige retsima koha vist yldse.See korter ja korteri omanik on ikka t6line s6bralikkuse näide. Tervituseks tehti meile mingi Horvaatia rahvusliku joogi pits ja paar 6lut. K6ik tundub lihtsalt yli kihvt. Eile yritasime ka bussi parandada, aga see väga ei 6nnestunud, täna hommikul viisime bussi kohaliku remondi töökotta a seal selgub mis saama hakkab. Päeva veetsid osad shopates ja osad (mina ja P6der) rannas. P6der tahab oma särgist lahti saada. Nyyd tegin juba teist 6htut järjest ome firmarooga Pasta bologneset, k6ht on täis, joome veini r6dul, t6mbame sigarit ja elu tundub täielik lill. Kohe on osadel meist plaan minna linna kohaliku ööklubi kultuuriga tutvuma. Kuna ei viitsi pikemalt kirjutada, siis see jääb nii. Tsauki.
neljapäev, august 17, 2006
Pödra komm vol. 3
Pöder nyyd räägib:
Armastan sind ja kogu moos!
Täitsa perses lahe rahvas on siin horvaatias. Lähen lihtsalt servisessse mingi kohalikuga ja kukutakse kohe välja tegema. Kohe kukutakse ölut välja tegema. Tahan maksta aga ei lasta sest kes ees see mees.
Ja tundub et autoga on meil täiesti pucis. Ma ei viitsi enam piduriteta söita aga mis teha kyui muud varianti ei ole.
Kui me oleme juba tohujaaa kilte ilma piduriteta söitnud siis enam neid ka vaja pole
Armastan sind ja kogu moos!
Täitsa perses lahe rahvas on siin horvaatias. Lähen lihtsalt servisessse mingi kohalikuga ja kukutakse kohe välja tegema. Kohe kukutakse ölut välja tegema. Tahan maksta aga ei lasta sest kes ees see mees.
Ja tundub et autoga on meil täiesti pucis. Ma ei viitsi enam piduriteta söita aga mis teha kyui muud varianti ei ole.
Kui me oleme juba tohujaaa kilte ilma piduriteta söitnud siis enam neid ka vaja pole
P6dra kommentaar vol.2
Voll p6hjas, Reff on ilus, perse on tal valge nagu jääkarul, ise laseb veini r66msalt ja väga r66msalt. Lähme ööklubisse nyyd lantima Krk-I bitche. Mina olen korralik, ei joo, ei suitseta, aint valget veini ja sigarit.
Musi musi kalli-kalli. K
Jutul l6pp, diskoteeki minek.
Musi musi kalli-kalli. K
Jutul l6pp, diskoteeki minek.
Kymnes päev
Oleme j6udnud taas vahemere äärde Horvaatiasse. Krk pole kyll päris see mis oli Päikeserannik Prantsusmaal, aga inimesed on siin erakordselt s6bralikud. Viimane kord rääkisisn Teiega. Veneetsiasse s6ites. Nyyd oleme Krkis. Veneetsia oli lahe, s6itsime kondliga, jalutasime 6 tundi linnas, s6ime restoranis ja oli lahe. Ei oska kuidagi Veneetsiat kirjaldada. Linn nagu oodata oli. Yli palju turiste, kitsad tänavad ja palju kanaleid. Igal juhul pärast veneetsiat hakkasime 9 ajal 6htul s6itma Horvaatia poole. Vahelduseks jäi veel väga imelik maa Sloveenia, kus eksisime 3 korda ära aga ikkagi j6udsime läbida selle riigi kiiremini kui tunniga. Kella poole kahe ajal j6udsime Horvaatiasse. J6udsime s6ita 5km ja siis oli bensu tankimis peatus. Bensukas hakkasime rääkima mingite kohalikega, kes hakaksid meile juba seal välja tegema. Peale paari 6lut kutsusid nad meid kaasa enda juurde edasi pidutsema ja me kaine autojuht P6der ytles et me lähme ja nii suundusimegi Buzetis kohalike juurde. See mi seal toimus ei kannata kriitikat, ega kirjeldamist. Bussi jäid magama Anneli, Immu, Annika, hiljem ka Karl ylejäänud sisenesid m6nusasse maakividest keldri kaminasaali, kus pakuti meile hulgim 6lut ja kodu veini. Koha omanik tegi meile öösel lihakroketeid ja vabandas, et tal meile nii vähe pakkuda on. Selgus et ta 6pib veinimeistriks ja tal on oma veinikelder. Sealt toodi lauda liitrite kaupa veini ja jutt jooksis. Ainult kaine p6der vaatas ylejäänute juttu kurva ja kohati kadeda näoga pealt. Horvaatlased teavad yllatavalt palju eestist ja oskavad k6ik inglise keelt. Leppisime kokku et kui Eesti – Horvaatia järgmine aasta jalgpallis kohtuvad sis me v66rustame yksteist. Ei saa jätta mainimata ka seda, et juba teistkordselt reisi jooksul pakuti meile ka midagi muud kui vein, 6itsenud kraam oli päris hea. Yritus l6ppes mingi 6 ajal hommikul, pärast seda kui meile anti veel maitsta veinist tehtud brändit ja peale tykki aega selgitamist et me ei saa kahjuks tema lossis ööbida, pidime edasi s6itma. Muideks selle koha naaber kus me olime on Ralf Schumaher. Igal juhul keegi peale P6dra ja Argo ei tea kuidas me hommikuks Pulasse j6udsime. Nyyd vaatame siin Kolosseumi pisemat koopiat ja vaatame mis edasi saab. Yritaks bussi parandada, aga krt siin jälle mingi pyha ja k6ik kohad on kinni.Suundume Krk-I
Yheksas päev. (14.august)
Kreistrip kulgeb praegu Verona lähistelt Veneetsiasse. Kell on juba pärastl6una yletanud aga keegi ei kiirusta. Me ei saagi kiirustada, sest meie bussil on tehnilised probleemid, mis ei ole lahendust hetkel veel leidnud ja ausalt öeldes ei teagi kuidas neid lahendada, aga k6igest siis järgemööda jälle. Pole juba ammu korraliku ylevaadet kirjutanud ja sellepärast tuleb meil ajas minna päris palju tagasi. Viimane kord kirjutasin meie seiklustest pikemalt Nice r6dult ja sealt siis ka jätkan. Pärast hotellist linnapeale suundumist jalutasime mööda palmidega ääristatud vahemere äärset Inglite avenyyd. P6der väsis seal korraks raskest päevast ja pidime ka veits puhkama aga l6puks j6udsime kesklinna, tegime kiired burgerid McDonaldsis ja suundusime ööellu. Karl ja Annika kyll suundusid tagasi hotelli ellu. Ööklubisi otseselt ei näinudki, olid pubid/baarid nagu eestiski. Käisime m6nes ka sees, aga midagi erilist seal polnud. Rasta sai kyll jutule ka mingite tumedanahaliste tydrukutega, aga me vedasime ta sealt suht kiirelt minema, mille peale ta natsa kurjaks sai. L6puks käisimegi lihtsalt mööda linna ringi kuni 2 ajal enamus kohti kinni pandi. Tagasiteed koju ääristasid väga palju erinevaid tasulisi tydrukuid, kes avenyyl avalikult oma teenust pakkusid. Kuigi hind langes 100€lt 50-le, jäid nad meie edasi liikumist kurvalt järgi vaatama.
Laupäeva hommikul pakkisime asjad ja suundusime Monacosse. Need 20km Nicest Monacosse on mu elu k6ige retsim tee mida ma näinud olen. Kohati s6idad hinnanguliselt 600-700 meetri k6rgusel merekohal ja sealt avanev vaade v6tab hingetuks. See oli lihtsalt t6eliselt kaunis. Monaco ise enam niisugust muljet päris ei jätnudki, kuidagi väike ja liiga m6tetu näis, raha on vaja palju, et seal elada. Remontisime oma tervist k6vasti, käisime vormeliraja läbi ja osad meist läksid siis Monte-Carlo kasiinosse sisse. Sissepääs maksis 10 € Väljatulles oli yks väga 6nnelik ja yks väga vihane inimene me seltskonnas. Nimelt P6dral 6nnestus v6ita 15€ ja Rastal kaotada 45€. Ahjaa ja Ferrari pole Monacos midagi millega esineda. See autopark mis seisis Monte Carlo Casino ees ja tänavatel liikus teeb lihtsalt kadedaks, Lamborghinid, igat sorti Ferrarid , Porsched, ja veel igast autosi mille margi yle käivad meil siiani vaidlused. Hiljem suundusime Prantsuse liiga AS Monaco ja St. Etienne meeskondade vahelisele jalka mängule. Saime 8€ piletid ja nii otsustasid k6ik tulla staadionile. Relvastusime fännideks, ostsime särgid ja sallid ja kaasaelamine v6is alata. Monaco fännid meenutasid kyll eestlasi kes istuvad vaikselt tribyynil, aga me vähemalt P6dra ja Rastaga olime t6elised fännid. Vastasmeeskonna fänne ei 6nnestunud siiski yle karjuda sest need olid ikka t6eliselt hullud. Kaotasime ka mängu 2-1 Igal juhul nägin mis tähendab täisstaadion 17 000 inimesega. Pärast mängu kell 22.00 v6tsime suuna Milanosse. Öösel j6udsime Milanosse ja parkisime bussi tänava äärde ja magasime k6ik bussis. Päev möödus kergelt pilvede vineses Milanos ostoksil. K6ik peale Reijo said, mis tahtsid, ainult tema oli totaalselt närvis. Sest selgus et neil siin Itaalias on mingi rahvus fiesta ja kuni 15 augustini on enamus poode kinni, eriti kallid brändipoed. Milano ei jätnud vähemalt mulle erilist muljet ja v6rreldes Nice, Canne v6I St. Tropeziga pole nagu midagi v6rrelda. Milanos käisime veel vaatamas San Siro jalgpalli staadionit ja 6htuks v6tsime suuna Verona lähedale Lago di Garda lähedale kämpingusse. Tee peal ytles aga buss yles ja pidurid peaaegu kadusid. Kämpingu koht oli kyll t6eline Itaalia fiesta. Kämpingu ööklubis sai isegi karaoket lauldud (laulmiseks seda nimetada ei saa, see oli katastroof) Hiljem j6ime Eesti viina, pakkusime seda Itaalastelegi ja lihtsalt hängisime, kuni algas räige äike koos padu vihmaga. Oli selge, et telkides magamisest midagi välja ei tule jälle ja magada tuleb k6igil bussis. Rastaga tegime kohalikus mängusaalis tagasi osa tema Monte Carlo kasiino kaotusest (7€) ja yldiselt oli super lahe 6htu ja koht ise on t6eliselt ilus taaskord. Kaunis järv k6rgete mägede vahel. Hommikul magasime kaua, pesime ennast ja pesu ja poole 1 ajal hakkasime liikuma Veneetsia poole. Öösel imet ei juhtunud ja bussi pidurid ei taastunud. Nii tegime bensukas peatuse, otsisime leket aga mida pole seda pole. Nyyd otsustasime et kuna kiirteel pidureid niikuinii vaja ei ole käime ikkagi Veneetsias ära ja hiljem v6tame ette bussi paranduse otsimise. Et te seal kodus ei muretseks väga, siis pidurid ikka tegelikult on olemas aga mitte päris sellised nagu peaks ja mägedesse, me selle bussiga enne ei suundu kui asi on korras.. Meid ootab nyyd siis ees päikseline ja 31 kraadi kuum Veneetsia. Pyyan ka seal internetti kuskilt varastada, sest see on ainus v6imalus neti saamiseks. Kreisitripi seltskond saadab k6igile tervitused ja loodab, et kodus k6ik korras on. Veelkord päikest Teile!
Laupäeva hommikul pakkisime asjad ja suundusime Monacosse. Need 20km Nicest Monacosse on mu elu k6ige retsim tee mida ma näinud olen. Kohati s6idad hinnanguliselt 600-700 meetri k6rgusel merekohal ja sealt avanev vaade v6tab hingetuks. See oli lihtsalt t6eliselt kaunis. Monaco ise enam niisugust muljet päris ei jätnudki, kuidagi väike ja liiga m6tetu näis, raha on vaja palju, et seal elada. Remontisime oma tervist k6vasti, käisime vormeliraja läbi ja osad meist läksid siis Monte-Carlo kasiinosse sisse. Sissepääs maksis 10 € Väljatulles oli yks väga 6nnelik ja yks väga vihane inimene me seltskonnas. Nimelt P6dral 6nnestus v6ita 15€ ja Rastal kaotada 45€. Ahjaa ja Ferrari pole Monacos midagi millega esineda. See autopark mis seisis Monte Carlo Casino ees ja tänavatel liikus teeb lihtsalt kadedaks, Lamborghinid, igat sorti Ferrarid , Porsched, ja veel igast autosi mille margi yle käivad meil siiani vaidlused. Hiljem suundusime Prantsuse liiga AS Monaco ja St. Etienne meeskondade vahelisele jalka mängule. Saime 8€ piletid ja nii otsustasid k6ik tulla staadionile. Relvastusime fännideks, ostsime särgid ja sallid ja kaasaelamine v6is alata. Monaco fännid meenutasid kyll eestlasi kes istuvad vaikselt tribyynil, aga me vähemalt P6dra ja Rastaga olime t6elised fännid. Vastasmeeskonna fänne ei 6nnestunud siiski yle karjuda sest need olid ikka t6eliselt hullud. Kaotasime ka mängu 2-1 Igal juhul nägin mis tähendab täisstaadion 17 000 inimesega. Pärast mängu kell 22.00 v6tsime suuna Milanosse. Öösel j6udsime Milanosse ja parkisime bussi tänava äärde ja magasime k6ik bussis. Päev möödus kergelt pilvede vineses Milanos ostoksil. K6ik peale Reijo said, mis tahtsid, ainult tema oli totaalselt närvis. Sest selgus et neil siin Itaalias on mingi rahvus fiesta ja kuni 15 augustini on enamus poode kinni, eriti kallid brändipoed. Milano ei jätnud vähemalt mulle erilist muljet ja v6rreldes Nice, Canne v6I St. Tropeziga pole nagu midagi v6rrelda. Milanos käisime veel vaatamas San Siro jalgpalli staadionit ja 6htuks v6tsime suuna Verona lähedale Lago di Garda lähedale kämpingusse. Tee peal ytles aga buss yles ja pidurid peaaegu kadusid. Kämpingu koht oli kyll t6eline Itaalia fiesta. Kämpingu ööklubis sai isegi karaoket lauldud (laulmiseks seda nimetada ei saa, see oli katastroof) Hiljem j6ime Eesti viina, pakkusime seda Itaalastelegi ja lihtsalt hängisime, kuni algas räige äike koos padu vihmaga. Oli selge, et telkides magamisest midagi välja ei tule jälle ja magada tuleb k6igil bussis. Rastaga tegime kohalikus mängusaalis tagasi osa tema Monte Carlo kasiino kaotusest (7€) ja yldiselt oli super lahe 6htu ja koht ise on t6eliselt ilus taaskord. Kaunis järv k6rgete mägede vahel. Hommikul magasime kaua, pesime ennast ja pesu ja poole 1 ajal hakkasime liikuma Veneetsia poole. Öösel imet ei juhtunud ja bussi pidurid ei taastunud. Nii tegime bensukas peatuse, otsisime leket aga mida pole seda pole. Nyyd otsustasime et kuna kiirteel pidureid niikuinii vaja ei ole käime ikkagi Veneetsias ära ja hiljem v6tame ette bussi paranduse otsimise. Et te seal kodus ei muretseks väga, siis pidurid ikka tegelikult on olemas aga mitte päris sellised nagu peaks ja mägedesse, me selle bussiga enne ei suundu kui asi on korras.. Meid ootab nyyd siis ees päikseline ja 31 kraadi kuum Veneetsia. Pyyan ka seal internetti kuskilt varastada, sest see on ainus v6imalus neti saamiseks. Kreisitripi seltskond saadab k6igile tervitused ja loodab, et kodus k6ik korras on. Veelkord päikest Teile!
pühapäev, august 13, 2006
Seitsmes ja kaheksas päev (12ja 13 august)
Tervitused, hetkel sain siis l6puks Milanos internetti taaskord ja panin me tegemiste ylevaated netti yles. Internetiga on jätkuvalt olnud raskusi. Eile hommikul lahkusime Nizzast ja suundusime Monacosse. Päeva veetsime selles suurlinnas, kus Ferrari on iga teine auto. Osad käisid meist Monte Carlo kasiinos, kus oli nii v6itjaid kui kaotajaid. 6htul käisime k6ik vaatamas jalgpalli AS Monaco ja St. Etienne vahel. Monaco kaotas 2-1. P6der ja mina olime yhed suuremad Monaco fännid, aga meie karjumisest jäi seekord väheks. Vähemalt leidsime endale uusi s6pru. Öösel s6itsime Milanosse ja kohe algab me shopping tuur. Pikemalt meie Monaco ja Milano tegemistest juba järgmine kord, Nii kaua aga nautige suve, meie igatahes naudime täiega.
P6dra kommentaari nurk vol.1
P6der lisab vahepalaks omalt poolt nyyd m6ned read k6igest, mis tema arvates siiani juhtunud on:
Jou-jou
Mina kui viimase 30 tunni busdriver vöin teile öelda seda et nizza on mul juba niivörd peas et vöin turismireise korraldama hakata. Kaarti igatahes enam vaja ei ole. Ja see on super sest nyyd kus ma enam roolis pole siis ma tean täpselt kus on parimad klubid ja kus käib möll. Vein,sigar ja vaade mis lummab. See on asi mille nimel tasub t tähega asja teha.
Ja, musi! Sind ma tervitan ka. Loodan ikka ellu jääda. Kalli-kalli ka!
Ja seda tahtsin ka veel öelda et vein-vein de dogi konks on pidevalt pysti. Kurat seda teab miks?
Jou-jou
Mina kui viimase 30 tunni busdriver vöin teile öelda seda et nizza on mul juba niivörd peas et vöin turismireise korraldama hakata. Kaarti igatahes enam vaja ei ole. Ja see on super sest nyyd kus ma enam roolis pole siis ma tean täpselt kus on parimad klubid ja kus käib möll. Vein,sigar ja vaade mis lummab. See on asi mille nimel tasub t tähega asja teha.
Ja, musi! Sind ma tervitan ka. Loodan ikka ellu jääda. Kalli-kalli ka!
Ja seda tahtsin ka veel öelda et vein-vein de dogi konks on pidevalt pysti. Kurat seda teab miks?
Kuues päev (11.august)
Kuues päev
Tere Nicest. Oi kui te meid praegu näeksite, oleme Inglite alleel, 50 meetri kaugusel meist on Vahemeri.Oleme hotelli r6dul, s6ime just pizzat, nyyd joome oma lemmikut -roosat veini, t6mbame kuuba sigarit- ELU ON LILL. Eile saime 6htul poole 8 ajal l6puks Cannes`st minema, sest Rasta otsustas, et ta läheb yksi seiklema, kuigi teab, et pole just parim kaardilugeja ja orienteeruja (Loe: topograafiline idioot) Muidu oli Cannes oma kuulsuste alleega, pika ja imekauni liivaranna ja helesinise veega superluks koht. Kui l6puks 10 ajal Nicesse j6udsime, sai meile kiirelt selgeks, et see on Riviera peopealinn, rahvamass, mis siin liigub, naised, autod ja möll on yletamatud. Samas sai kiirelt ka selgeks, et mingit kämpigut me linna lähedale ei leia, nii otsisime lihtsalt parkimiskohta ja l6puks 6nnestus viimasel katsel leida kella kahe ajal öösel parkimine kiirtee all mingis suvalises parklas kahe mäe vahel. Kiirtee ise oli meist umbes 100 meetrit k6rgemal. Sellist silda pole ma enne oma elus näinud. Igal juhul magasime seal oma öö ja hommikul oli kindel otsus, et täna ööseks v6tame hotelli Nice`s. Peale tunni ajast otsimist saime jackpoti. Hotell Inglite promenaadil, miljonilise vaatega ja u. kilomeetri kaugusel linna tsentrist. Saime teada, et kuuba sigarid maksavad siin ylivähe (1.5€), veini pood on kohe k6rval (vein maksab 1.15€) ja peale ujumist, rulluiskudega s6itmist ja pesu, on 6htu möödunud lihtsalt me r6dul. Hetkel siin 29-kraadist Vahemere 6hku hingates ja päikeseloojangu järgselt istudes tundub, et seda tunnet, mis sees pulbitseb, tuleks kellegagi jagada. Tahaks jagada neid emotsioone k6igiga. Enamuse jaoks on nagunii juba selge, et see kord siin Rivieral ei jää viimaseks, sest see on t6esti maapealne paradiis. Kuna kohe hakkab me klubituur, l6petan selleks korraks me tegemiste ylevaate. Sorry, et te neid ylevaateid korraga lugeda ei saa, aga lihtsalt pole aega enam isegi netti otsida. Tervitused ja kallid k6igile!
Olge m6nusad!
Tere Nicest. Oi kui te meid praegu näeksite, oleme Inglite alleel, 50 meetri kaugusel meist on Vahemeri.Oleme hotelli r6dul, s6ime just pizzat, nyyd joome oma lemmikut -roosat veini, t6mbame kuuba sigarit- ELU ON LILL. Eile saime 6htul poole 8 ajal l6puks Cannes`st minema, sest Rasta otsustas, et ta läheb yksi seiklema, kuigi teab, et pole just parim kaardilugeja ja orienteeruja (Loe: topograafiline idioot) Muidu oli Cannes oma kuulsuste alleega, pika ja imekauni liivaranna ja helesinise veega superluks koht. Kui l6puks 10 ajal Nicesse j6udsime, sai meile kiirelt selgeks, et see on Riviera peopealinn, rahvamass, mis siin liigub, naised, autod ja möll on yletamatud. Samas sai kiirelt ka selgeks, et mingit kämpigut me linna lähedale ei leia, nii otsisime lihtsalt parkimiskohta ja l6puks 6nnestus viimasel katsel leida kella kahe ajal öösel parkimine kiirtee all mingis suvalises parklas kahe mäe vahel. Kiirtee ise oli meist umbes 100 meetrit k6rgemal. Sellist silda pole ma enne oma elus näinud. Igal juhul magasime seal oma öö ja hommikul oli kindel otsus, et täna ööseks v6tame hotelli Nice`s. Peale tunni ajast otsimist saime jackpoti. Hotell Inglite promenaadil, miljonilise vaatega ja u. kilomeetri kaugusel linna tsentrist. Saime teada, et kuuba sigarid maksavad siin ylivähe (1.5€), veini pood on kohe k6rval (vein maksab 1.15€) ja peale ujumist, rulluiskudega s6itmist ja pesu, on 6htu möödunud lihtsalt me r6dul. Hetkel siin 29-kraadist Vahemere 6hku hingates ja päikeseloojangu järgselt istudes tundub, et seda tunnet, mis sees pulbitseb, tuleks kellegagi jagada. Tahaks jagada neid emotsioone k6igiga. Enamuse jaoks on nagunii juba selge, et see kord siin Rivieral ei jää viimaseks, sest see on t6esti maapealne paradiis. Kuna kohe hakkab me klubituur, l6petan selleks korraks me tegemiste ylevaate. Sorry, et te neid ylevaateid korraga lugeda ei saa, aga lihtsalt pole aega enam isegi netti otsida. Tervitused ja kallid k6igile!
Olge m6nusad!
Viies Päev
Hommikut, hetkel kulgeme juba St.Tropezizt Cannes poole, aga eilne 6htu ja ka hommikune äratus jätsid kustumatud muljed. Eile 6htust siis nii palju, et nagu näha on ei saanud ma ikkagi netti. Sellega on siin probleeme yldse. Samas Ferraridega neid pole, 6htul oli yhel väiksel tänaval korraga 3 Ferrarit ja sekka ka Lamborghini,Bentleyjne. Jahid on sellised, et Eesti rikkurite majad kahvatuvad nende k6rval, terve mereäär on täis pikitud hubaseid ja head toidul6hna levitavaid restorane. Aga nyyd siis meie tegemistest. Eile enne linna minekut kinkisime oma prantslannadest naabritele yhe A.Le Coqi ja nad otsustasid teha meile vastukingituse ja kinkisid natuke “tykki läinud staffi”. Sealt algas m6nede jaoks korralik peo6htu. Linnas lihtsalt hulkusime poodides ja istusime jahisadamas jahtide vahel, j6ime veini, veinid on siin yldse kohutavalt head ja odavad, eriti popp on kohalik roosa vein, la 20 krooni pudel ja yritasime kohalikega tutvusi luua, aga ilma prantsuse keele oskuseta on see siin suht v6imatu. Koos meiega pidutses oma laeval sadamas ja kohalikus klubis nimega VIP Room ka P Diddy ja Pussycat Dolls ning teisi prantslastest kuulsusi, keda me ei teadnud. 1 ajal läksime tagasi ööbimiskohta ja läksime magama. Hommik algas aga vilega. Ei me pole s6javäes aga politseitädid tegid meile haarangu. Nagu selgus olime oma kompsud lahti pakkinud, mitte kesklinnasiseses tasuta kämpingus, vaid mingi 14. sajandist pärit kabeli aias. 6nneks oli peale meie veel seal kari itaallasi.Ainus, millega see meile l6ppes oli see, et pidime oma asjad kokku korjama ja sealt lahkuma. Korraks peatusime veel kesklinnas ostsime veidi suveniire ja nyyd siis Cannes`i poole. Hetkel oleme jälle kitsal mägiteel ja just oli pildistamispeatus kauni vaatega mäe tipus. Piltidega on nyyd nii, et need on läpakas sees ja yritan neid ka blogisse laadida. Cannes lihtsalt otsin wifi ala yles ja siis saab selle asja ära teha. Kirjutan tegemistest ikka iga päev, aga Teieni j6uavad need lihtsalt hiljem. Täna oleme Cannes, homme Nices ja ylehomme Monacos, seal lähme ka AS Monaco ja St Etienne jalkamängu vaatama v6I tegelt see osa meist, kes jalka fännid on. Teile Päikest!
Kolmas ja neljas päev (8-9 august)
Kolmas päev jätkub…
Eelmine jutt jäi pooleli kui j6udsime Genfi, hetkel jätkan jutustust paari kilomeetri k6rguselt Mont Blanci jalamilt. Genf tekitas meis tunded, et Sveits on koht, kuhu tuleb tagasi tulla. Esiteks Genf ise, järve kaldal, kaunis ja elav linn. Varjus oli 28 kraadi sooja päikse käes enamgi veel. Kaunis loodus, mäed ja kaunid inimesed. Tänava festivalid ja turvalisus. Turvalisus sellepärast siin välja toodud, et meie silme all lihtsalt v6eti kinni ja lykati autosse mingi narkoärikas ja seda k?ike vaid poole minuti jooksul. Kuna Karl tahtis haarangut pildistada, tuli tal ka endal pärast politseionudele seletada, et ta siiski ei saanud pilti sellest, aga k6ik lahenes 6nnelikult. Genfi ei jäänud me siiski kauaks, vaid kihutasime edasi 80km kagusse, kus asub Euroopa katus 4807m k6rgune Mount Blanc. Mäed, mis teele jäid v6tsid oma suuruse ja iluga hingetuks. Vaatad aknas välja ja lihtsalt ahhetad-ohhetad. Kaugelt hakkas juba silma lumine ja pilvedesse mattunud MB, mida 6nneks 6nnestus näha korraks ka pilvedeta. Kuna Chamonix-st käib köis raudtee MB k6rval asuva 3842meetrise keerulise nimega mäe tippu lumisesse suvesse, oli see meie eesmärk. Aga nagu tavaliselt juhtub, läksid ka siin asjad nati nihu ja j6udsime liiga hilja kohale. Nimelt selgus, et raudtee suletakse kell 5 ja me jäime 5 minutit hiljaks. Nii säästsime kyll pileti raha 36 €, aga tuju oli rikutud. Tore oleks olnud kui keegi oleks tuju kinni maksnud Oleks tahtnud hingata seda h6redt mäestiku 6hku ja katsuda lund. Lumi jääb kyll Chamonixst vaid paarsada meetrit k6rgemale, aga jala sinna ikkagi ei k6nni. Hetkel ära s6ites s6idame teel, kus yhel pool on paar sada meetrit kaljuseina ja teisel pool paarsada metrit kuristikku ja bussis on nii m6nedki kergelt hirmunud. Ees ootab järgmine olympialinn Albertville ja tee ei ole normaalne, kitsas, kaljune,….
… Nyydseks on käes neljas päev ja oleme hetkel St. Tropezis. Linnas, mis rohkem meenutab maapealset paradiisi kui reaalset kohta. Just tulime ujumast helesinisest, väga soojast ja soolasest vahemerest. Rannad on siin SUPER ja yldse k6ik tundub ideaalne. Hetkel petsime oma k6htu snackiga ja nyyd liigume kohe linnapeale korraliku toitu otsima ja linnaga tutvuma. Hiljem plaan kuhugi möllama minna, aga sellest k6igest juba homme, parem räägin meie eilsete seikluste p6hisyndmused ära. Eile v6ttis siis Mount Blancilt Albertvilli s6t kokkuv6ttes aega veits yle 3 tunni, kuigi tee iseenesest oli 42 km pikk ainult, aga kaljudel ylikitsa tee s6itmine kiiremini polnud v6imalik. Öösel 1 ajal j6udsime seega l6puks vahemere äärde. Algselt oli plaan enne Touloni leida mingi kämping ja seal öö veeta, aga kuna yhtki sobivat kohta ei leidnud, otsustasime v6tta suuna juba St. Tropezile. Ööbimiskoha leidsime l6puks mägedes, yhe väikse veinitehase vastas metsa all olevas puhkekohas. Palmid on juba looduses tavaline nähtus . Järgmine hommik algas t6demusega, et öösel on P6der kaduma läinud, aga kiirelt selgus, et ta oli läinud veini tehasega tutvuma ja veini degusteerima. Pakkisime asjad ja v6tsime suuna St. Tropezile. Korraks kolasime linnas, leidsime ideaalse ööbimiskoha yhes linna pargis ja suundusime randa. Helesinine vesi, rand, jahid, väga soolane vesi ja lahedad inimesed. Ja nyyd siis shoppama ja linnamelu nautima, mis on siin väga elav. Loodan linnas ka selle tektsi netti panna. Päikest k6igile!
Eelmine jutt jäi pooleli kui j6udsime Genfi, hetkel jätkan jutustust paari kilomeetri k6rguselt Mont Blanci jalamilt. Genf tekitas meis tunded, et Sveits on koht, kuhu tuleb tagasi tulla. Esiteks Genf ise, järve kaldal, kaunis ja elav linn. Varjus oli 28 kraadi sooja päikse käes enamgi veel. Kaunis loodus, mäed ja kaunid inimesed. Tänava festivalid ja turvalisus. Turvalisus sellepärast siin välja toodud, et meie silme all lihtsalt v6eti kinni ja lykati autosse mingi narkoärikas ja seda k?ike vaid poole minuti jooksul. Kuna Karl tahtis haarangut pildistada, tuli tal ka endal pärast politseionudele seletada, et ta siiski ei saanud pilti sellest, aga k6ik lahenes 6nnelikult. Genfi ei jäänud me siiski kauaks, vaid kihutasime edasi 80km kagusse, kus asub Euroopa katus 4807m k6rgune Mount Blanc. Mäed, mis teele jäid v6tsid oma suuruse ja iluga hingetuks. Vaatad aknas välja ja lihtsalt ahhetad-ohhetad. Kaugelt hakkas juba silma lumine ja pilvedesse mattunud MB, mida 6nneks 6nnestus näha korraks ka pilvedeta. Kuna Chamonix-st käib köis raudtee MB k6rval asuva 3842meetrise keerulise nimega mäe tippu lumisesse suvesse, oli see meie eesmärk. Aga nagu tavaliselt juhtub, läksid ka siin asjad nati nihu ja j6udsime liiga hilja kohale. Nimelt selgus, et raudtee suletakse kell 5 ja me jäime 5 minutit hiljaks. Nii säästsime kyll pileti raha 36 €, aga tuju oli rikutud. Tore oleks olnud kui keegi oleks tuju kinni maksnud Oleks tahtnud hingata seda h6redt mäestiku 6hku ja katsuda lund. Lumi jääb kyll Chamonixst vaid paarsada meetrit k6rgemale, aga jala sinna ikkagi ei k6nni. Hetkel ära s6ites s6idame teel, kus yhel pool on paar sada meetrit kaljuseina ja teisel pool paarsada metrit kuristikku ja bussis on nii m6nedki kergelt hirmunud. Ees ootab järgmine olympialinn Albertville ja tee ei ole normaalne, kitsas, kaljune,….
… Nyydseks on käes neljas päev ja oleme hetkel St. Tropezis. Linnas, mis rohkem meenutab maapealset paradiisi kui reaalset kohta. Just tulime ujumast helesinisest, väga soojast ja soolasest vahemerest. Rannad on siin SUPER ja yldse k6ik tundub ideaalne. Hetkel petsime oma k6htu snackiga ja nyyd liigume kohe linnapeale korraliku toitu otsima ja linnaga tutvuma. Hiljem plaan kuhugi möllama minna, aga sellest k6igest juba homme, parem räägin meie eilsete seikluste p6hisyndmused ära. Eile v6ttis siis Mount Blancilt Albertvilli s6t kokkuv6ttes aega veits yle 3 tunni, kuigi tee iseenesest oli 42 km pikk ainult, aga kaljudel ylikitsa tee s6itmine kiiremini polnud v6imalik. Öösel 1 ajal j6udsime seega l6puks vahemere äärde. Algselt oli plaan enne Touloni leida mingi kämping ja seal öö veeta, aga kuna yhtki sobivat kohta ei leidnud, otsustasime v6tta suuna juba St. Tropezile. Ööbimiskoha leidsime l6puks mägedes, yhe väikse veinitehase vastas metsa all olevas puhkekohas. Palmid on juba looduses tavaline nähtus . Järgmine hommik algas t6demusega, et öösel on P6der kaduma läinud, aga kiirelt selgus, et ta oli läinud veini tehasega tutvuma ja veini degusteerima. Pakkisime asjad ja v6tsime suuna St. Tropezile. Korraks kolasime linnas, leidsime ideaalse ööbimiskoha yhes linna pargis ja suundusime randa. Helesinine vesi, rand, jahid, väga soolane vesi ja lahedad inimesed. Ja nyyd siis shoppama ja linnamelu nautima, mis on siin väga elav. Loodan linnas ka selle tektsi netti panna. Päikest k6igile!
teisipäev, august 08, 2006
Teine ja kolms päev
Tervitused kaunist Lausannest. Meie tripike on kestnud nyydseks juba 48 tundi ja siiani on olnud see suhteliselt l6putu s6itmine, samas oleme juba nii m6ndagi kaunist näinud hoolimata et enamus läbitud 2800-st kilomeetrist on nähtud ainult bussi aknast, aga k6igest siis järjekorras. Seiklused algasid korralikult siis Pärnus, kus kogu tiim l6puks kokku sai, k6ik asjad bussi sai t6stetud, joogid,söögid kaasa ostetud ja s6it v6is alata. Enne väljumist oli juba m6ningaid sekeldusi aga sellest siinkohal ei räägiks. Igal juhul kella 5 ajal s6itsime Pärnust välja ja nati enne kella 6t olime juba Lätis.
Esimene riik Läti.
Ei oskagi selle riigi kohta kohe midagi positiivset välja tuua. Se oli yks l6putu liiklusummikute maa, kus enamus teid, mida mööda s6ita oli meil vaja olid kas remondis v6I yldse suletud. Asi l6ppes sellega, et meil 6nnestus s6ita leedu piiri poole suure ringiga ja vahepel isegi korraks ära eksida. L6puks päästis meid hädast mingi täiesti maha jäetud kruusatee, mida mööda l6puks j6udsime 6igele teele tagasi ja varsti peale seda ka juba Leedusse. Igal juhul v6tsid me seiklused Lätis, meilt päris palju aega ja alles 10 ajal 6htul sisenesime Leedusse.
Teine riik Leedu.
Kui Läti kohta ei oska midagi positiivset öelda, siis Leedu kohta jälle ei oska midagi negatiivset öelda. Kuigi oli ka teetöid ja ootamist ja enamus Leedust tuli s6ita juba pimedas, on sealsed teed väga hästi planeeritud, yldiselt super heas korras ja ka aknast välja vaadates tundub asi ikka olevat euroopalik. Leeduga läks meil tänu sellele suhteliselt kiirsti ja koos tankimis peatusega j6udsime me kella poole kaheks öösel Poola.
Kolmas riik Poola.
Hea meelega jätaks selle riigi yldse kirjeldamata sest juba m6te Poolast ajab meid k6iki väga väga närvi ja rikub tuju. Ei teagi kust alustada. Piiriyletust v6ib vist ainsaks positiivseks asjaks lugeda selle riigi puhul. Maanteed kui sellist ei eksisteeri, terve 850km Poola läbimist on yks terve suur kyla, puuduvad igasugused tee märgistused, s6ita ei saa sest öö läbi käib mingi rekkameeste ralli ja nii oledki lihtsalt sunnitud kulgema mööda seda igavat ja väga koledat maad umbes 70 km tunnis. Meil v6ttis 5,5 h aega, et 300km piirist Varssavini j6uda, aga sellega alles kannatused algasid. Varssavist läbi s6it v6ttis aega veel 2,5h ja 2 tundi kulus ka Wroclawi läbimisele, sest Poola ei tunnista selliseid asju nagu linnast ymbers6idud. Kogu kurb saldo Poola kohta oli 850km ja 16,5h. Jama on selles, et ykskord tuleb meil see hullumaja veelkord läbi elada.
Neljas riik Saksamaa.
Plaanide kohaselt pidi neljandaks riigiks olema Tsehhi aga tänu Poolas kulunud ajale otsustasime, et selleks et mitte kaotada rohkem aega kitsastel ja kurvilistel teedel s6itmisega lähme otse Saksamaale, kus on piirist Munchenini ja ka edasi laiad korralikud kiirteed. Nii juhtuski, et 570km Saksamaa kiirteedel sai läbitud koos peatustega alla 6 tunni ja veits enne sydaööd leidsime end öisest kuid kaunist Munchenist. Seal sai jalutatud veits linnas, m6ned, nimesi nimetamata käisid purskaevus Dussi all ja lihtsalt kruiisisime mööda öist linna. 3 tunni pärast olime jälle kiirteel ja suund oli v6etud Sveitsile ja Lausannile.
Viies riik Austria.
Selleks, et Sveitsi j6uda tuli meil läbida ka umbes 10km l6ik Austriast, enamus siiski sellest midagi ei tea kuna magasid bussis.
Kuues riik Sveits.
Hommik algas enamuste jaoks 20km Lausannest eemal Shelli bensukas, kus sai ennast korda tehtud, veits einestatud ja vaim Lausanneks valmis pandud. 9ajal j6udsime Lausanne. See on t6eliselt kaunis linn Genfi järve ääres. Käisime Olympia komitee kontori juures, muuseumi juures ja jalutasime järve ääres. Päike kyttis orus asuva linnakese juba hommikul suhteliselt kuumaks ja väiksed palmid tekitasid juba t6eliselt m6nusa tunde. Puhkus on lahe ja ka Sveits on super. Kahjuks ei hakanud minema yle järve Eviani kylakesse, kus ammutatakse maa seest Teile k6igile tuntud vett, sest aeg ei oota ju ja meil on veel täna ees s6it Touloni. Samas sai siiski käidud kesklinnas ja natuke keha kinnitatud. Yhe tyrklase tegime kyll ilmselt väga 6nnelikuks, sest ostsime talt peaaegu k6ik yhe väga maitsva ja suure kebabi (6 €) Nyyd seda teksti kirjutades oleme j6udnud juba märkamatult Lausannest Genfi (70km) ja seiklused jätkuvad. Niikui leian neti laen ka selle teksti yles. P6hjus miks tekstid pole blogi tulnud kiiremini on selles, et paistab et siiani peale Eesti väga mujal ei olda tuttavad sellise teenusega nagu wifi ja ka interneti kohvikutest pole väga kuulda kuskil veel olnud, aga anname endast parima seikluste Teieni toomisega. Esimene ylevaade tuli suht puine ja emotsioonitu, aga siin annab syydistada kerget väsimust ja kogemuste rohkust. Peatse kuulmiseni! K6ik tervitavad k6iki.
Esimene riik Läti.
Ei oskagi selle riigi kohta kohe midagi positiivset välja tuua. Se oli yks l6putu liiklusummikute maa, kus enamus teid, mida mööda s6ita oli meil vaja olid kas remondis v6I yldse suletud. Asi l6ppes sellega, et meil 6nnestus s6ita leedu piiri poole suure ringiga ja vahepel isegi korraks ära eksida. L6puks päästis meid hädast mingi täiesti maha jäetud kruusatee, mida mööda l6puks j6udsime 6igele teele tagasi ja varsti peale seda ka juba Leedusse. Igal juhul v6tsid me seiklused Lätis, meilt päris palju aega ja alles 10 ajal 6htul sisenesime Leedusse.
Teine riik Leedu.
Kui Läti kohta ei oska midagi positiivset öelda, siis Leedu kohta jälle ei oska midagi negatiivset öelda. Kuigi oli ka teetöid ja ootamist ja enamus Leedust tuli s6ita juba pimedas, on sealsed teed väga hästi planeeritud, yldiselt super heas korras ja ka aknast välja vaadates tundub asi ikka olevat euroopalik. Leeduga läks meil tänu sellele suhteliselt kiirsti ja koos tankimis peatusega j6udsime me kella poole kaheks öösel Poola.
Kolmas riik Poola.
Hea meelega jätaks selle riigi yldse kirjeldamata sest juba m6te Poolast ajab meid k6iki väga väga närvi ja rikub tuju. Ei teagi kust alustada. Piiriyletust v6ib vist ainsaks positiivseks asjaks lugeda selle riigi puhul. Maanteed kui sellist ei eksisteeri, terve 850km Poola läbimist on yks terve suur kyla, puuduvad igasugused tee märgistused, s6ita ei saa sest öö läbi käib mingi rekkameeste ralli ja nii oledki lihtsalt sunnitud kulgema mööda seda igavat ja väga koledat maad umbes 70 km tunnis. Meil v6ttis 5,5 h aega, et 300km piirist Varssavini j6uda, aga sellega alles kannatused algasid. Varssavist läbi s6it v6ttis aega veel 2,5h ja 2 tundi kulus ka Wroclawi läbimisele, sest Poola ei tunnista selliseid asju nagu linnast ymbers6idud. Kogu kurb saldo Poola kohta oli 850km ja 16,5h. Jama on selles, et ykskord tuleb meil see hullumaja veelkord läbi elada.
Neljas riik Saksamaa.
Plaanide kohaselt pidi neljandaks riigiks olema Tsehhi aga tänu Poolas kulunud ajale otsustasime, et selleks et mitte kaotada rohkem aega kitsastel ja kurvilistel teedel s6itmisega lähme otse Saksamaale, kus on piirist Munchenini ja ka edasi laiad korralikud kiirteed. Nii juhtuski, et 570km Saksamaa kiirteedel sai läbitud koos peatustega alla 6 tunni ja veits enne sydaööd leidsime end öisest kuid kaunist Munchenist. Seal sai jalutatud veits linnas, m6ned, nimesi nimetamata käisid purskaevus Dussi all ja lihtsalt kruiisisime mööda öist linna. 3 tunni pärast olime jälle kiirteel ja suund oli v6etud Sveitsile ja Lausannile.
Viies riik Austria.
Selleks, et Sveitsi j6uda tuli meil läbida ka umbes 10km l6ik Austriast, enamus siiski sellest midagi ei tea kuna magasid bussis.
Kuues riik Sveits.
Hommik algas enamuste jaoks 20km Lausannest eemal Shelli bensukas, kus sai ennast korda tehtud, veits einestatud ja vaim Lausanneks valmis pandud. 9ajal j6udsime Lausanne. See on t6eliselt kaunis linn Genfi järve ääres. Käisime Olympia komitee kontori juures, muuseumi juures ja jalutasime järve ääres. Päike kyttis orus asuva linnakese juba hommikul suhteliselt kuumaks ja väiksed palmid tekitasid juba t6eliselt m6nusa tunde. Puhkus on lahe ja ka Sveits on super. Kahjuks ei hakanud minema yle järve Eviani kylakesse, kus ammutatakse maa seest Teile k6igile tuntud vett, sest aeg ei oota ju ja meil on veel täna ees s6it Touloni. Samas sai siiski käidud kesklinnas ja natuke keha kinnitatud. Yhe tyrklase tegime kyll ilmselt väga 6nnelikuks, sest ostsime talt peaaegu k6ik yhe väga maitsva ja suure kebabi (6 €) Nyyd seda teksti kirjutades oleme j6udnud juba märkamatult Lausannest Genfi (70km) ja seiklused jätkuvad. Niikui leian neti laen ka selle teksti yles. P6hjus miks tekstid pole blogi tulnud kiiremini on selles, et paistab et siiani peale Eesti väga mujal ei olda tuttavad sellise teenusega nagu wifi ja ka interneti kohvikutest pole väga kuulda kuskil veel olnud, aga anname endast parima seikluste Teieni toomisega. Esimene ylevaade tuli suht puine ja emotsioonitu, aga siin annab syydistada kerget väsimust ja kogemuste rohkust. Peatse kuulmiseni! K6ik tervitavad k6iki.
pühapäev, august 06, 2006
Esimene päev, ehk siis 6 august
Nonii, l6puks on see päev kätte j6udnud ja istun kodus viimast korda oma arvuti taga. Buss seisab maja ees asjad on peale t6stetud ja k6ik on alustamiseks valmis. Ärevus on sees juba päris suur ja varsti olemegi teel. Bussi kohta v6in esialgu öelda ainult kiidus6nu sest see on t6esti ruumikas ja avar. Hea tunne on teele asuda, loodan et ka Nendel kes eestisse jäävad saavad l6busad nädalad olema. Leff-leff ja ülevaate esimestest seiklustest leiate siit loodetavasti juba homme.
Päikest
Kristjan
Päikest
Kristjan
kolmapäev, august 02, 2006
Läheb lahti, ehk siis palju pole enam jäänud
Iga hetkega läheb ootusärevus järjest suuremaks, tekib juba kerge reisipalavik ja järjest rohkem päeva tegevustest on seotud pühapäeval algava reisiga. on jäänud veel pisiasjad ajada, asjad pakkida, raha vahetada ja muid selliseid toimetusi teha ja siis pühapäeval kella 12 ajal peaks meie bussike Tallinnast vôtma suuna Pärnu poole. Kôigile kes siia esimest korda on sattunud olgu teadmiseks, et alates 5. augustist püüaks nii tihti kui see osutub vôimalikuks, siia hakata lisama väikest kokkuvôtet meie päeva tegevustest, et endal oleks pärast hea meenutada ja et kes oma sôprade, sugulaste pärast muretsevad saaksid jälgida kus ja millega me just tegeleme ja kas meiega ikka on kôik korras. Niikauaks veel viimased 3 päeva kannatust ja peatse kohtumiseni!
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)