Kreistrip kulgeb praegu Verona lähistelt Veneetsiasse. Kell on juba pärastl6una yletanud aga keegi ei kiirusta. Me ei saagi kiirustada, sest meie bussil on tehnilised probleemid, mis ei ole lahendust hetkel veel leidnud ja ausalt öeldes ei teagi kuidas neid lahendada, aga k6igest siis järgemööda jälle. Pole juba ammu korraliku ylevaadet kirjutanud ja sellepärast tuleb meil ajas minna päris palju tagasi. Viimane kord kirjutasin meie seiklustest pikemalt Nice r6dult ja sealt siis ka jätkan. Pärast hotellist linnapeale suundumist jalutasime mööda palmidega ääristatud vahemere äärset Inglite avenyyd. P6der väsis seal korraks raskest päevast ja pidime ka veits puhkama aga l6puks j6udsime kesklinna, tegime kiired burgerid McDonaldsis ja suundusime ööellu. Karl ja Annika kyll suundusid tagasi hotelli ellu. Ööklubisi otseselt ei näinudki, olid pubid/baarid nagu eestiski. Käisime m6nes ka sees, aga midagi erilist seal polnud. Rasta sai kyll jutule ka mingite tumedanahaliste tydrukutega, aga me vedasime ta sealt suht kiirelt minema, mille peale ta natsa kurjaks sai. L6puks käisimegi lihtsalt mööda linna ringi kuni 2 ajal enamus kohti kinni pandi. Tagasiteed koju ääristasid väga palju erinevaid tasulisi tydrukuid, kes avenyyl avalikult oma teenust pakkusid. Kuigi hind langes 100€lt 50-le, jäid nad meie edasi liikumist kurvalt järgi vaatama.
Laupäeva hommikul pakkisime asjad ja suundusime Monacosse. Need 20km Nicest Monacosse on mu elu k6ige retsim tee mida ma näinud olen. Kohati s6idad hinnanguliselt 600-700 meetri k6rgusel merekohal ja sealt avanev vaade v6tab hingetuks. See oli lihtsalt t6eliselt kaunis. Monaco ise enam niisugust muljet päris ei jätnudki, kuidagi väike ja liiga m6tetu näis, raha on vaja palju, et seal elada. Remontisime oma tervist k6vasti, käisime vormeliraja läbi ja osad meist läksid siis Monte-Carlo kasiinosse sisse. Sissepääs maksis 10 € Väljatulles oli yks väga 6nnelik ja yks väga vihane inimene me seltskonnas. Nimelt P6dral 6nnestus v6ita 15€ ja Rastal kaotada 45€. Ahjaa ja Ferrari pole Monacos midagi millega esineda. See autopark mis seisis Monte Carlo Casino ees ja tänavatel liikus teeb lihtsalt kadedaks, Lamborghinid, igat sorti Ferrarid , Porsched, ja veel igast autosi mille margi yle käivad meil siiani vaidlused. Hiljem suundusime Prantsuse liiga AS Monaco ja St. Etienne meeskondade vahelisele jalka mängule. Saime 8€ piletid ja nii otsustasid k6ik tulla staadionile. Relvastusime fännideks, ostsime särgid ja sallid ja kaasaelamine v6is alata. Monaco fännid meenutasid kyll eestlasi kes istuvad vaikselt tribyynil, aga me vähemalt P6dra ja Rastaga olime t6elised fännid. Vastasmeeskonna fänne ei 6nnestunud siiski yle karjuda sest need olid ikka t6eliselt hullud. Kaotasime ka mängu 2-1 Igal juhul nägin mis tähendab täisstaadion 17 000 inimesega. Pärast mängu kell 22.00 v6tsime suuna Milanosse. Öösel j6udsime Milanosse ja parkisime bussi tänava äärde ja magasime k6ik bussis. Päev möödus kergelt pilvede vineses Milanos ostoksil. K6ik peale Reijo said, mis tahtsid, ainult tema oli totaalselt närvis. Sest selgus et neil siin Itaalias on mingi rahvus fiesta ja kuni 15 augustini on enamus poode kinni, eriti kallid brändipoed. Milano ei jätnud vähemalt mulle erilist muljet ja v6rreldes Nice, Canne v6I St. Tropeziga pole nagu midagi v6rrelda. Milanos käisime veel vaatamas San Siro jalgpalli staadionit ja 6htuks v6tsime suuna Verona lähedale Lago di Garda lähedale kämpingusse. Tee peal ytles aga buss yles ja pidurid peaaegu kadusid. Kämpingu koht oli kyll t6eline Itaalia fiesta. Kämpingu ööklubis sai isegi karaoket lauldud (laulmiseks seda nimetada ei saa, see oli katastroof) Hiljem j6ime Eesti viina, pakkusime seda Itaalastelegi ja lihtsalt hängisime, kuni algas räige äike koos padu vihmaga. Oli selge, et telkides magamisest midagi välja ei tule jälle ja magada tuleb k6igil bussis. Rastaga tegime kohalikus mängusaalis tagasi osa tema Monte Carlo kasiino kaotusest (7€) ja yldiselt oli super lahe 6htu ja koht ise on t6eliselt ilus taaskord. Kaunis järv k6rgete mägede vahel. Hommikul magasime kaua, pesime ennast ja pesu ja poole 1 ajal hakkasime liikuma Veneetsia poole. Öösel imet ei juhtunud ja bussi pidurid ei taastunud. Nii tegime bensukas peatuse, otsisime leket aga mida pole seda pole. Nyyd otsustasime et kuna kiirteel pidureid niikuinii vaja ei ole käime ikkagi Veneetsias ära ja hiljem v6tame ette bussi paranduse otsimise. Et te seal kodus ei muretseks väga, siis pidurid ikka tegelikult on olemas aga mitte päris sellised nagu peaks ja mägedesse, me selle bussiga enne ei suundu kui asi on korras.. Meid ootab nyyd siis ees päikseline ja 31 kraadi kuum Veneetsia. Pyyan ka seal internetti kuskilt varastada, sest see on ainus v6imalus neti saamiseks. Kreisitripi seltskond saadab k6igile tervitused ja loodab, et kodus k6ik korras on. Veelkord päikest Teile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar