Kolmeteistkymnes päev (18 august)

Tervitused siis Prahast. Istume praegu Mersedese keskuses ja ootame, kas neil 6nnestub me bussi parandada. See, et siia elusana j6udsime oli päris vedu. K6igil oli ikkagi kerge hirm nahas, sest see pole lihtne ilma pidurateta s6ita. Viinist olime sunnitud loobuma, et siia Praha teenindusse j6uda. Öö veetsime sloveenias parklas ja nyyd terve päeva s6itsime siia. Yritame 6htuks mingit hotelli leida ja vaadata mis saab me bussist. Osa meist tahavad lennukiga Prahast minema lennata, sest neil on kopp ees bussist, aga ma ei saa sellest lollist ideest aru ja kui keegi selle teoks teeb siis olen solvunud, sest kui yks asi on yhiselt ette v6etud koos, siis tuleks see koos ka l6puni viia, mitte poole pealt ise jalga lasta. Aga eks paistab mis saab, eks rasked nädalad on emotsioonid keema ajanud inimestel. Eks on ju arusaadav, et väsimus ja tydimus teevad oma töö. Loodetavasi ikkagi tuleb meil midagi välja ka meie tänaseks plaanitud l6pu 6htust Prahas. Paar tundi läheb veel aega asjade selgumiseni. Ilmselt teelt enam netti ei saa, nii et viimaste päevade ylevaate lisan siis kodus juba ja kirjeldan kuidas see t6eliselt kreisi trip l6ppes. Mina olen ise rahul ja r66msameelne ja optimistlik, k6ik l6ppeb veel 6nnelikult. Tsauka praeguseks