pühapäev, august 13, 2006

Kolmas ja neljas päev (8-9 august)

Kolmas päev jätkub…
Eelmine jutt jäi pooleli kui j6udsime Genfi, hetkel jätkan jutustust paari kilomeetri k6rguselt Mont Blanci jalamilt. Genf tekitas meis tunded, et Sveits on koht, kuhu tuleb tagasi tulla. Esiteks Genf ise, järve kaldal, kaunis ja elav linn. Varjus oli 28 kraadi sooja päikse käes enamgi veel. Kaunis loodus, mäed ja kaunid inimesed. Tänava festivalid ja turvalisus. Turvalisus sellepärast siin välja toodud, et meie silme all lihtsalt v6eti kinni ja lykati autosse mingi narkoärikas ja seda k?ike vaid poole minuti jooksul. Kuna Karl tahtis haarangut pildistada, tuli tal ka endal pärast politseionudele seletada, et ta siiski ei saanud pilti sellest, aga k6ik lahenes 6nnelikult. Genfi ei jäänud me siiski kauaks, vaid kihutasime edasi 80km kagusse, kus asub Euroopa katus 4807m k6rgune Mount Blanc. Mäed, mis teele jäid v6tsid oma suuruse ja iluga hingetuks. Vaatad aknas välja ja lihtsalt ahhetad-ohhetad. Kaugelt hakkas juba silma lumine ja pilvedesse mattunud MB, mida 6nneks 6nnestus näha korraks ka pilvedeta. Kuna Chamonix-st käib köis raudtee MB k6rval asuva 3842meetrise keerulise nimega mäe tippu lumisesse suvesse, oli see meie eesmärk. Aga nagu tavaliselt juhtub, läksid ka siin asjad nati nihu ja j6udsime liiga hilja kohale. Nimelt selgus, et raudtee suletakse kell 5 ja me jäime 5 minutit hiljaks. Nii säästsime kyll pileti raha 36 €, aga tuju oli rikutud. Tore oleks olnud kui keegi oleks tuju kinni maksnud Oleks tahtnud hingata seda h6redt mäestiku 6hku ja katsuda lund. Lumi jääb kyll Chamonixst vaid paarsada meetrit k6rgemale, aga jala sinna ikkagi ei k6nni. Hetkel ära s6ites s6idame teel, kus yhel pool on paar sada meetrit kaljuseina ja teisel pool paarsada metrit kuristikku ja bussis on nii m6nedki kergelt hirmunud. Ees ootab järgmine olympialinn Albertville ja tee ei ole normaalne, kitsas, kaljune,….
… Nyydseks on käes neljas päev ja oleme hetkel St. Tropezis. Linnas, mis rohkem meenutab maapealset paradiisi kui reaalset kohta. Just tulime ujumast helesinisest, väga soojast ja soolasest vahemerest. Rannad on siin SUPER ja yldse k6ik tundub ideaalne. Hetkel petsime oma k6htu snackiga ja nyyd liigume kohe linnapeale korraliku toitu otsima ja linnaga tutvuma. Hiljem plaan kuhugi möllama minna, aga sellest k6igest juba homme, parem räägin meie eilsete seikluste p6hisyndmused ära. Eile v6ttis siis Mount Blancilt Albertvilli s6t kokkuv6ttes aega veits yle 3 tunni, kuigi tee iseenesest oli 42 km pikk ainult, aga kaljudel ylikitsa tee s6itmine kiiremini polnud v6imalik. Öösel 1 ajal j6udsime seega l6puks vahemere äärde. Algselt oli plaan enne Touloni leida mingi kämping ja seal öö veeta, aga kuna yhtki sobivat kohta ei leidnud, otsustasime v6tta suuna juba St. Tropezile. Ööbimiskoha leidsime l6puks mägedes, yhe väikse veinitehase vastas metsa all olevas puhkekohas. Palmid on juba looduses tavaline nähtus . Järgmine hommik algas t6demusega, et öösel on P6der kaduma läinud, aga kiirelt selgus, et ta oli läinud veini tehasega tutvuma ja veini degusteerima. Pakkisime asjad ja v6tsime suuna St. Tropezile. Korraks kolasime linnas, leidsime ideaalse ööbimiskoha yhes linna pargis ja suundusime randa. Helesinine vesi, rand, jahid, väga soolane vesi ja lahedad inimesed. Ja nyyd siis shoppama ja linnamelu nautima, mis on siin väga elav. Loodan linnas ka selle tektsi netti panna. Päikest k6igile!

Kommentaare ei ole: