Kymnes päev 15.09.2008

Ärkasime Tarifal suhteliselt hilja ja suundusime siis väikeste paaride v6i gruppide kaupa vastavalt äratuse ajale linna peale shoppama ja hommikust sööma. Meie Merikesega viskasime korraks pilgud peale m6nele lahedale poekesele( siin on k6ik poed surfivarustuse ja sellise elustiili suunitlusega ning myyvad sellist kraami) vaatasime hinnad yle, veendusime, et odavat siin midagi pol ening liikusime edasi Tarifa vanalinna. S6ime seal yhed maitsvad Baguettid ja jalutasime veel natuke linnas ringi ning k6ndisime siis juba randa. Olime esimesed, kes randa j6udsid, sest teised panid suuremat r6hku ostude sooritamisele jakuna valik selles linnakeses on meeletu v6ttis see looulikult k6vasti aega. L6puks kui k6ik rannas olid, siis vedelesime seal kohe korralikult ja lasime kuumal ja k6rvetaval Hispaania päikesel ennast pruunistada. Kuigi päike v6ttis hullusti, siis tegelikult temperatuur nii väga k6rge ei tundunudki, sest vee temperatuur on ookeanis ikkagi palju palju kylmem kui Vahemeres ja kannatab v6rdluse Eesti kehva suve veetemperatuuriga välja kyll. Lisaks lennutasime veel Martini Barcelonast ostetud lohet, käisime vees ja j6ime kohalikust rannabaarist ostetud kokteile ja 6lut. Neid kuulsaid surfilaineid mis siin pidid olema me kahjuks ei näinud, sets ilm oli selle koha kota tuulevaikne. Alles 6htul kuueks j6udime tagasi hostelisse, pesime soola oma kehadelt ja v6tsime suuna Tarifa vanalinna uuesti. Seal tegime väikse lyhituuri ja suundusime kohaliku restorani 6htust sööma. Telliti erinevaid sööke, kuid 6htu naelaks oli selles kohas kindlasti 6ige hispaania paella. See serveeriti suurel pannil värskete mareandide v6i lihaga ja oli t6eline maitseelamus. K6rvale sobis hästi ka kohalik roosa vein ja nii sai mööda veedetud kohe päris hea tykk aega. Sealt restoranist suundusime edasi otsima öölokaale, kuid sellist Eesti m6istes ööklubi ei leidnudki, kuid see eest leidsime kingapoe, mis oli 6htuks muudetud m6nusaks lounge-ks. Läksime sisse ja v6tsime kokteilid. Koht oli t6esti väga kihvt ja hubane. Palju inimesi polnud ja p6him6tteliselt oli see poeke meie päralt. Vahepeal käis rahvas ainult sees baarmani pildistamas. Meie teda ei tundnud, aga eks ta järelikult siis mingi kuulsus oli. Peale m6nda moijtot otsustasime edasi minna v6i siinkohal v6iks sobivam olla öelda, et tagasi minna, ehk siis läksime tagasi sinna restorani kus 6htust olime söönud. Päris k6ik sinna ei tulnud ja seega istusime sinna 5kesi l6puks lauda maha (Immu, mina, Merike, Toits ja Ramune) Rääkisime sama teenindajaga juttu, kes meid enne oli teenindanud ja kiitsime kohta ja sööki, ning tema rääkis, et see restoran on nende peres edasi käinud isalt pojale juba 116 aastat ja praegu kuulub see ta isale. Kuna enne olime seal vaatamata m6ningasele vastuseisule me lauas, jätnud Toitsiga ikkagi talle ka suhteliselt korraliku tipi, siis tyyp oli väga s6bralik. Tellisime uuesti paar veini. Meie yllatuseks t6i ta lisaks veinidele lauda ka k6igile yhe tequila shoti ja ytles, et see on kingituseks tema poolt meile. Olime v2ga tänulikud ning lasime sellel hea maitsta. Et asja veel lahedamaks teha, siis meie k6rvallauas istus mingi inglise naiste seltskond kellel yhel oli kaasas kontrabass ning yhel hetkel v6ttis ta selle välja ja hakkas muusikat mängima. Sel hetkel tundus k6ik vägasuper ja lahe olevat ja eks ta oli ka. L6puks enne kolme kui koht kinni pandi suundusime vaikselt hosteli poole, k6ik väga 6nnelikud ja r66msad ning natukene napsised. See eest tuli hostelis magus uni kohe.