Hola Amigos!
Rääkides veel eilsest, siis karaoke-õhtu jäi ära. Jäi ära vaid meiepoolselt, kuna osad meist olid peale õhtusööki päris väsinud ja läksid puhkama ning praktiliselt saigi sellest puhkamisest hommikuni magamine. Meie Kadyga chillisime siiski peale õhtusööki terrassil rummikokse nautides ning peale seda kärutasime oma käruga ka igaõhtusele ujumiskäigule ning läksime magama umbes 1 ajal.
Hommikul tavapärane peekon ja munad (ausalt, homme teeme putru) ning rendi-Corollaga suund lõunarannikule, et sealt siis vaikselt tagasi tulla ja erinevaid randasid avastada. Jälle loosiga roolis Merike :)
Autoga on siin huvitav sõita- esiteks vales suunas sõitmine ning teiseks ülikitsad ning väga auklikud teed. SaviEdgar viskaks neid teid nähes hundirattaid ja ütleks, et kas te tõesti arvate, et Tallinnas on halvad teed :) Lisaks aukudele on teeääres jalutavad kitsed, lehmad, hobused, kanad ning eeslid täiesti tavapärane vaatepilt. Teeäärsed majad on seinast seina. Enamus on väikesed huberikud, kuid samas on kõrval täiesti normaalne maja. Teel sõites lasevad tagumised autod pidevalt signaali. Eks põhiliselt sellepärast, et turistidele omaselt sõidame me tunduvalt aeglasemalt kui kohalikud. Ja suunatuled lähevad kojameestega samuti aeg-ajalt segamini.
Aga tagasi asja juurde. Esimene rand, kus oma rätikud maha seadsime oli Carlisle Beach. Selle saare mõistes täiesti tavaline mitte nii väga sinise merega kui meie enda elukoha lähedal olev põhjapoolne Jolly Beach. Peale seda liikusime jälle kodupoole ning olime tunnikese Turners Beachil ja sama kaua Darkwood Beachil. Nende kahe ranna vahepeal tekkis isu kohaliku söögi „roti“ järele. Tee ääres on paljudel omad grillid üleval ning müüvad sööki mööduvatele, kuid rotit pidime paarist kohast otsima. Kohas, kust oma rotid kätte saime, ütles tädi, et tal täna ei ole, aga kui me viitsime 20 mintsa oodata, siis ta teeb meile need. Aega meil oli ning grillitädi oligi lubatud aja toas ning tuli tagasi meiesoovitud kaubaga. Rannas suutsin mina meie roti otse liiva sisse kukutada ning umbes pool jäi tänu sellele söömata. Muidu on tegemist pannkoogilaadsesse asjandusse keeratud täidisega, mis koosneb kartulitest, karrist, sibulast ning meie rotide puhul krevettidest, kuid nende asemel saab ka muud täidist valida. Mina ostaksin seda veel, kuid kõigile see eine ei meeldinud.
Kuna täna pidi toimuma meie aja järgi umbes 15.00 ajal Eesti-Uruguai jalkamäng, siis otsustas herr Kristjan rannast leitud palliga poseerida. Ühel hetkel võttis ta särgi seljast ning ütles, et tal on tunne, et Eesti lõi värava. Kodus oli Merikese telefoni tulnud tublilt Kairelt sõnum, et Eesti juhib 2:0 ning hiljem ka SMS, et Eesti võitiski sama seisuga. Kuigi oleme kaugel, kuid siiski aitas meie toetus lõpptulemusele kaasa. Heia Eesti!
Koju jõudes käisime pesemas, kreemitamas ning siis saime kõik aru, et tänane rannapäev on asja ette läinud- kõik on roosa, valge ja pruunilaigulised :) Kohad, kus oli pandud 30-faktoriga kreemi olid täiesti valged ning need, kus väiksema faktoriga või siis üldse mitte kreemi, olid päikesepuudutust väga korralikult tunda saanud. Päike on siin umbestäpselt täitsa laes ja peegli ees vaadates on näha nagu timukamaskiga oleks päikest võetud, sest lõua alla pole päike üldse jõudnud.
Peale kreemitamist läksime oma kohalikku randa romantikat tegema ning päikeseloojangut vaatame, kuid magasime selle maha, sest ma leidsin kivide vahel sibliva krabi ning seda oli ju vaja pulgaga välja ajada, et saaksime seda pildistada. Aga pole viga, päikeseloojanguid on meil ka Eestis kogu aeg. Lumekrabisid seal nii tihti ei näe :)
Hetk tagasi grillisime kana ja sõime seda loomulikult meie terrassil värske õhu käes. Kirjutan siin teile esseed ning mängime samal ajal jälle Yatzyt nagu ka üleeile. Täna plaanime 100% minna tuttavasse baari. Kohalikud juba poes täna küsisid, et kas oleme ikka tulijad. Hullud sõbrad on siin kõikjal.
Tulles tagasi veel üleeilsesse, siis sealt samast baarist oma golfikäruga tulles jäime me hullu vihmasaju kätte. Õnneks on siinne vihm maksimaalselt 15-mintsa pikk, kuid samas kui tuleb, siis ikka ämbriga.
Kui üks päev käisime tee ääres banaaniraksus (mis hiljem siiski söödamatuks osutusid), siis täna sai Kady kuskilt puu otsast väga magusa ja mahlase mango.
Nüüd on teie koht rõõmustamiseks- üks on kindel, enamus meist viidab homse päeva rannas palmide alt varju otsides. On küll meie viies rannapäev, kuid päike on siin kuradi tugev ja salakaval. Aga vahet pole, järgmisel nädalal saame Barbadosel end juba mõnusalt grillida :)
Aga raske on uskuda, et on juba reede- aeg on lennanud pelikanitiivul. Vahepeal saime meie Barbadose reisikaaslastelt SMSi, et neil on seal helesinine meri ja külm õlu- neist me tunneme tõesti puudust. Teile mõnusat kevadeootust koos lendavate katuste ja uute lumesadudega- olgu need 5. aprilliks Eesti laiuskraadilt kadunud :)
Hommikul tavapärane peekon ja munad (ausalt, homme teeme putru) ning rendi-Corollaga suund lõunarannikule, et sealt siis vaikselt tagasi tulla ja erinevaid randasid avastada. Jälle loosiga roolis Merike :)
Autoga on siin huvitav sõita- esiteks vales suunas sõitmine ning teiseks ülikitsad ning väga auklikud teed. SaviEdgar viskaks neid teid nähes hundirattaid ja ütleks, et kas te tõesti arvate, et Tallinnas on halvad teed :) Lisaks aukudele on teeääres jalutavad kitsed, lehmad, hobused, kanad ning eeslid täiesti tavapärane vaatepilt. Teeäärsed majad on seinast seina. Enamus on väikesed huberikud, kuid samas on kõrval täiesti normaalne maja. Teel sõites lasevad tagumised autod pidevalt signaali. Eks põhiliselt sellepärast, et turistidele omaselt sõidame me tunduvalt aeglasemalt kui kohalikud. Ja suunatuled lähevad kojameestega samuti aeg-ajalt segamini.
Aga tagasi asja juurde. Esimene rand, kus oma rätikud maha seadsime oli Carlisle Beach. Selle saare mõistes täiesti tavaline mitte nii väga sinise merega kui meie enda elukoha lähedal olev põhjapoolne Jolly Beach. Peale seda liikusime jälle kodupoole ning olime tunnikese Turners Beachil ja sama kaua Darkwood Beachil. Nende kahe ranna vahepeal tekkis isu kohaliku söögi „roti“ järele. Tee ääres on paljudel omad grillid üleval ning müüvad sööki mööduvatele, kuid rotit pidime paarist kohast otsima. Kohas, kust oma rotid kätte saime, ütles tädi, et tal täna ei ole, aga kui me viitsime 20 mintsa oodata, siis ta teeb meile need. Aega meil oli ning grillitädi oligi lubatud aja toas ning tuli tagasi meiesoovitud kaubaga. Rannas suutsin mina meie roti otse liiva sisse kukutada ning umbes pool jäi tänu sellele söömata. Muidu on tegemist pannkoogilaadsesse asjandusse keeratud täidisega, mis koosneb kartulitest, karrist, sibulast ning meie rotide puhul krevettidest, kuid nende asemel saab ka muud täidist valida. Mina ostaksin seda veel, kuid kõigile see eine ei meeldinud.
Kuna täna pidi toimuma meie aja järgi umbes 15.00 ajal Eesti-Uruguai jalkamäng, siis otsustas herr Kristjan rannast leitud palliga poseerida. Ühel hetkel võttis ta särgi seljast ning ütles, et tal on tunne, et Eesti lõi värava. Kodus oli Merikese telefoni tulnud tublilt Kairelt sõnum, et Eesti juhib 2:0 ning hiljem ka SMS, et Eesti võitiski sama seisuga. Kuigi oleme kaugel, kuid siiski aitas meie toetus lõpptulemusele kaasa. Heia Eesti!Koju jõudes käisime pesemas, kreemitamas ning siis saime kõik aru, et tänane rannapäev on asja ette läinud- kõik on roosa, valge ja pruunilaigulised :) Kohad, kus oli pandud 30-faktoriga kreemi olid täiesti valged ning need, kus väiksema faktoriga või siis üldse mitte kreemi, olid päikesepuudutust väga korralikult tunda saanud. Päike on siin umbestäpselt täitsa laes ja peegli ees vaadates on näha nagu timukamaskiga oleks päikest võetud, sest lõua alla pole päike üldse jõudnud.
Peale kreemitamist läksime oma kohalikku randa romantikat tegema ning päikeseloojangut vaatame, kuid magasime selle maha, sest ma leidsin kivide vahel sibliva krabi ning seda oli ju vaja pulgaga välja ajada, et saaksime seda pildistada. Aga pole viga, päikeseloojanguid on meil ka Eestis kogu aeg. Lumekrabisid seal nii tihti ei näe :)
Hetk tagasi grillisime kana ja sõime seda loomulikult meie terrassil värske õhu käes. Kirjutan siin teile esseed ning mängime samal ajal jälle Yatzyt nagu ka üleeile. Täna plaanime 100% minna tuttavasse baari. Kohalikud juba poes täna küsisid, et kas oleme ikka tulijad. Hullud sõbrad on siin kõikjal.
Tulles tagasi veel üleeilsesse, siis sealt samast baarist oma golfikäruga tulles jäime me hullu vihmasaju kätte. Õnneks on siinne vihm maksimaalselt 15-mintsa pikk, kuid samas kui tuleb, siis ikka ämbriga.
Kui üks päev käisime tee ääres banaaniraksus (mis hiljem siiski söödamatuks osutusid), siis täna sai Kady kuskilt puu otsast väga magusa ja mahlase mango.
Nüüd on teie koht rõõmustamiseks- üks on kindel, enamus meist viidab homse päeva rannas palmide alt varju otsides. On küll meie viies rannapäev, kuid päike on siin kuradi tugev ja salakaval. Aga vahet pole, järgmisel nädalal saame Barbadosel end juba mõnusalt grillida :)
Aga raske on uskuda, et on juba reede- aeg on lennanud pelikanitiivul. Vahepeal saime meie Barbadose reisikaaslastelt SMSi, et neil on seal helesinine meri ja külm õlu- neist me tunneme tõesti puudust. Teile mõnusat kevadeootust koos lendavate katuste ja uute lumesadudega- olgu need 5. aprilliks Eesti laiuskraadilt kadunud :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar