Hommik algas üle pika aja väga vara- äratuskellad helisesid 7.00, aga rahvas hakkas majas liikuma 25 mintsa hiljem. Vara tõusime, et jõuda varasele laevale, mis viiks meid naabersaarele St John'ile (kolleegide ja sõprade põhjal veelgi paradiisisaarem kui St Thomas). Kahjuks otsustas kõige kõrgem või siis ühe mehe kõht ja tervis, et sel päeaval meie plaanid päris nii ei lähe. Tõustes tuli välja, et Antsul oli ikka väga paha olla. Nähud olid samad nagu Toitsil mõni päev tagasi- külmavärinad, kehavärinad, halb olek ja lihtsalt vetsus valest otsast välja tulev kraam.
Otsustasime, et lükkame oma reisi naabersaarele järgmisse päeva, läheme täna shoppama ja oma saare randadega tutvuma ja jätame haige koju ravima. Tegime kiire hommikusöögi ja istusime kõik jälle autosse. Isegi haige Ants võttis ennast kokku ja asus kaarti lugema. Esimene peatus oli saare nö. pealinn Charlotte Amalie, kus oli hunnik poode. Enamus neist juveelide ja igasuguste väärismetallide poed, turistipoed pudi-padiga ja sekka ka hunnik turistikraamiga poode. Veetsime seal tunnikese aega ning enamus jättis oma raha Tommy Hilfigeri poodi. Mina ostsin endale 9.99 eest FootLockeri poest Jordani plätud, see oli ka ainuke väga odav ost siin saarel. Kuigi ma lugesin, et siin on kõik maksuvaba ja veelgi odavam kui mandriameerikas, osutus reaalsus veidi kurvemaks. Enamus asju oli ikka karmima hinnaga kui meie külastatud SawGrass Millsis, aga ikkagi soodsamad kui kodumaal Eestis. Ipod-Touch, mida olen tahtnud osta ja mis kahjuks jäi Miamis ostamata maksis siin 279 USD, Miami 229 kõrval. Igatahes, peale esimest shoppamist saime 45 minuti pärast kokku ning Ants avastas, et tal ei ole ikka nii hea olla ja lasi Rantol ennast koju tagasi sõidutada. Samal ajal saime ülejäänud rahvaga minna shoppingul kruiisilaevade dokkimiskohta Havensight Mall'i, kus olid jälle enamus hullud kulla- ja juveelipoed. Saime tunni pärast Rantoga kokku ja seadsime suuna uue ranna, Secret Harbour'i poole.
Seda otsisime ka ikka päris pikalt, kuid viimaks leidsime ka selle ning esimesed huvilised läksid snorgeldama ja ülejäänud päevitama. Kuigi minu kuskil infos kirjutas, et see on idakülje üks parimaid snorgeldamiskohti, ei olnud see üldse nii. Mõttetu liivane ja mingi muruline, kus olid üksikud kalad, mida me eelmisel päeval Coki Beachil ei näinud. Mingl hetkel läksime rannast umbes 100 meetri kaugusel olevale pontoonsillale, et saada rohkem päikest, aga sinna jõudes saime teada, et selle silla all peidab ennast selline vägev kala nagu barrakuuda (võite guugilist vaadata). See oli ikka vägev, mina ei olnud seda elukat enne näinud ja ei olnud ka teised näinud. Barrakuuda seisis lihtsalt pontoonsilla all päikesevarjus ja nautis oma päevast uinakut. Järsku siputas Toits vees käega ning barrakuuda ujus ehmudes minema ja tuli mõne hetke pärast tagasi- ju ta ikka nautis seda varjusolekut. Kuid üks mees ja naine, kes olid meiega samal ajal seal pontoonsillal rääkisid, et nad olid näinud umbes 100m kaugusel riffide ääres merikilpkonna. Ega me kaua ei mõelnud ning mina, Merle, Ranto ja Toits hakkasime sinna suunas ujuma. Kohale jõudes ei näinud me kahjuks eriti midagi erilist. Läksime randa tagasi ning auto lendas hetkega järgmisele rannale- Sapphire Beach'ile. Rand, kus ööbis minu hea töökaaslane, Monika, ning kus ta oli näinud erinevaid huvitavaid elukaid. Meie ei näinud seal midagi erilist. Kui aus olla, siis Secret Harbour Beach oli jama aga Sapphire Beach oli sitt :) Seal ei olnud peale põhjas kasvava muru mitte midagi vaadata. Rand ise oli väga ilus sinine nagu piltidelt nähtud, kuid seal me väga kaua olla ei saanud, sest mõnele oli JÄLLE päike oma jälje jätnud ning sõistsime kodu poole. Kõht oli kõigili tühi ja kuna eelmisest päevast oli meil hunnik pasta-Bolgonese'i alles, siis ei pidanud me ka kuskilt poest läbi minema.
Kodus oli kõik vägagi OK- Ants oli ka hommikuga võrreldes tervemaks saanud ning kirjutas Teile kõigile mitu eelmise päeva blogi sissekannet valmis. Sellel vennal on fenomenaalne mälu. Enamus meist ei mäletagi isegi, et mis eelmisel päeval tehtud sai, aga Ants teab nädalataguseid sündmusi minutilise täpsusega. Kui ma oleks gümnasiumis tema pinginaaber olnud, siis oleks mul ajalugu kindasti 5 olnud :)
Tegelikult nägime vahepeal ikka hullult palju kohalikke loomasid- iguaane ja tegime nendega ka hunniku pilte.
Hetkel istume oma villa suures toas. Esimene õhtu, mil õhtume toas, sest vahepeal viskas mingi vihmapilv ennast meie kohal tühjaks. See on esimene õhtu kui sõime enda õhtusöögi toas. Õnneks on siin vihm ikka kordades erinev meie vihmast. Siin kestis vihmasadu 15 mintsa ning taevas oli jälle korras. Sellist mitmetunnilist vihma siin ei tuntagi. Istume siin toas, kirjutame blogi ja mängime lauamänge ja naudime rummikokse.
Üle pika aja saate nüüd blogi lugeda enamvähem reaalelus. Seda kõike täna Antsule, et ta võttis end kokku ja kirjutas mitme päeva eest lood järgi. Varsti paneme ka kaamera üles, et näeksite kui kurb meil siin bassseini ääres on.
Sorry, et pilte ei ole. Meil siin nett ajab jama ja ei ole saanud siiani eelmiste päevade kohta pilte lisada. Tegelikult teie jaoks vist ongi parem kui te neid pilte ei näe.
Raporteeris: Taunz
1 kommentaar:
Ma siiski kommenteerin natuke seda Sapphire Beachi ;), kui ujuda paremale tykk maad, kus on korallid pohjas, siis seal oli ikka vaga palju erinevaid kalu ja seal nagin nii raisid, barracudat kui ka kilpasid. Ranna aares on toesti ainult rohi ja moned üksikud kalad. Coki Beachil aga tuleb vasakule nurga taha minna, kus on palju kalu. Secret Harbour on minu arust ka suht mottetu ja pealegi tyytavad iguaanid, kes Rene grillkana himustasid. Tanud blogikirjutajatele ja mõnusat reisi jatku! Monika
Postita kommentaar