pühapäev, aprill 12, 2009

10.aprill- St John

Sõitsime 9.30 laevale, mis väljus küll 15 minutit hiljem suunaga St Thomaselt naabersaarele St Johnile. Laevaleminek ja laevalesõit oli täpselt nagu sõidaks Hiiumaale või mõnele teisele Eesti saarele. Peale 30 minutilist praamisõitu puutusid meie karavani rattad juba uue sihtkoha teid, mis olid veelgi mägisemad, kui meie viimase nädala elukoha saarel. Kuigi meie Jeepi kütusepaak oli tühjenemas, keerasime nina saare kõige ilusama ranna Trunk Bay poole. Otsustasime, et jätame tankimise hilisemaks. Maksime randa sissepääsu eest ja jõudsimegi randa, kus oli veelgi sinisem vesi kui meie eelmistel külastatud randades. Rand oli ka täiesti vaikne, ilma mingi muusika ja kärata- täielik paradiisirand, kuhu rätik maha visata, päikest nautida ja sinises vees ujuda. Trunk Bay on koht, kus on snorgeldajate jaoks tehtud vee alla rada, kuhu on lisatud infot korallide ja kalade kohta. Kahjuks oli sel päeval tuul seal nagu tavaliselt tuuline ning vesi ei paistnud väga hästi läbi ja lainetus oli snorgeldamiseks päris tugev.
Veealune maailm oli ilusam kui siiani St Thomasel näinud olime- kalad olid suuremad ja seal oli koralle ja taimi, mida siin saarestikus varem näinud ei olnud. Kõik oli küll väga ilus, aga rand oli ikkagi veidi ülerahvastatud ja kahjuks või õnneks nägime seal rannas ka sama suurt eestlaste kampa. Aga ka see ei morjenda eriti, sest see rand jääb kõigile eluks ajaks meelde.
Kuna meie Jeep oli oma paagi suhteliselt tühjaks joonud, sõitsime uuesti St Johni "pealinna" Cruz Bay poole, kus pidi olema saare ainuke bensukas. Kuigi saar oli väiksem kui St Thomas, suutsime me ikkagi tanklat tükk aega otsida. Saime paagi täis, kuid kõhud olid tühjad ning leidsime ranna ääres vaikse ja väikese söögikoha High Tide, kus saime kõik normaalse raha eest normaalsed söögid ja teeninduse. Kui teenindusest rääkida, siis ega peale Ameerikat ei taha enam Eestis kuskile restosse minna, sest see teenindus ei kannata lihtsalt kriitikat...
Sõime kõhud täis, saime meie teenindajalt soovituse, et järgmine rand, kuhu minna on Cinnamon Bay. Seal me ka umbes 15 minuti pärast maandusime. See oli veelgi vaiksem ja inimtühjem rand kui eelmine rand. Imeline. Suure tuule tõttu olid kalda ääres ka väga suured lained, mis pakkusid kõigile meile suurt rõõmu. Pidevalt silmad ja nina soolast vett täis, kuid see kõik oli seda väärt.
Peale seda tuli aeg sõita jälle Cruz Bay'sse meie laevale. Käisime veel St Thomasel poes, sõime, jõime ja mängisime Yahtzee'd ja Jengat. Sel õhtul me ei käinudki öösel basseinis ujumas.

Tekst: Taunz

Kommentaare ei ole: