Kuues päev 11.09.2008

Kuuenda päeva hommik algas samamoodi nagu eelminegi. Pakkisime asjad ja kell 10.30 olime juba autodes ja suund v6etud Alicante poole. Plaan oli esialgu super. S6ita m6ned tunnid ja siis veeta kuskil mereääres m6ned tunnid rannas a siis 6htul s6ita edasi Alicanteni ja otsida seal kämpingus koht. Algus läks täpselt plaanide kohaselt v6i isegi paremini. 100km Barcast on linn, nimega Tarragona ja seal oli yks väga kihvt 2000 aastat vana akvedukt kahe mäe vahel. Tegime selle juures peatuse ja imetlesime Vana Rooma Impeeriumi arhitektuuri. Sealt kihutasime probleemide vabalt veel 100km edasi ja siis tegime söögipausi. Kuna aeg oli kyps rannapeatuseks keerasime peale söögipausi kiirteelt maha ja p6him6tteliselt rand juba paistis kui tekisid probleemid, mis edasised plaanid totaalselt peapeale keeras. Nimelt meie suuremal autol läks rehv puruks. Kiirel uurimisel selgus, et autol tagavararatast polegi ja kaasa pandud paranduskomplekt on kasutu. Kuna Kataloonias oli nädalane Fiesta olid ka k6ik kohad kinni. Järgnes tundide pikkune telefonik6nede plejaad nii Prantsusmaa, kui Hispaania Sixt teninduspunktiga, et leida lahendus meie probleemile. Parim, mis nad l6puks välja suutsid orgunnida oli see, et nad saadaad puksiirauto meile Middle of nowere-i järgi, veavad selle minema ja yritavad meile Valenciasse uue auto sebida. Meil ei jäänud muud yle kui oodata. Et mitte k6igil päeva peki keerata viis tann ylejäänud rahva randa ja mina, Ranto ning Tann jäime siis ootesse. Yhel hetkel peatus meie lähedases bensukas yks puksiir ja läksin asja uurima. Käte ja jalgadega sain l6puks ära seletatud talle, meie mure ja tuli vaatas asja yle. Ytles, et no problemo, et käib linnas ära v6tab tööriistad ja tuleb tagasi ning paneb uue rehvi alla. Seda kas see oli siis rendifirma poolt saadetud puksiir v6i ei, me ei saanudki teada tol hetkel. Yhel hetkel lihtsalt keeras meie auto juurde järgmine puksiir ja välja hypanud Hispaanlane teatas selges inglise keeles, et tal on korraldus me auto minema vedada. 6nneks samal ajal tuli tagasi ka see esimene puksiir ja peale m6ningast läbirääkimist saime kokkuleppele, et autot ära ei veeta ja see esimene onkel teeb auto rehvi korda. Onkel keeras ratta alt 2ra ja teatas, et pean temaga kaasa s6itma. S6itsime siis lähimasse linna Michelini keskuse juurde, is muidugi oli kinni. Onkel tegi m6ned k6ned ja teatas, et sorry aga peame minema järgmisse linna 30km kaugusele, kuna seal pole Fiestat ja sealt saab ta rehvi kätte. No s6itsimegi siis sinna, kohale j6udes sai onkel k6ne ja keeras mulle midagi ytlemata otsa ringi. Ajas trve tee tagasis6ites hispaaniakeelset juttu ja seletas mulle oma elust. Imekombel sain isegi midagi aru. Igal juhul tee viis otse sama Michelini keskuse juurde, kuhu oli omanik kohale tulnud. See ahetas ise ylikonnas olles meil rehvi ära, pani alla täpselt samasuguse uhiuue Michelini. Arve kogu l6bu eest tuli päris soolane, kuid mul ei jäänud muud yle kui see ära maksta. Läksime tagasi auto juurde, pandi ratas alla, viimased viisakused ja v6isime oma s6itu jätkata. Seda kyll peaaegu 6 tundi hiljem. V6tsime ylejäänud rahva rannast peale ja andsime autodele säru. L6puks j6udsime sydaööks Benidorm-i. Koht kus asub suur suur veepark Agualandia ja kuhu plaanisime järgmisel päeval minna. Kaardipeal tundus asi väikse kylana, kuid kohale j6udes avastasime eest Hispaania Hong-Kongi v6i midagi sellist. Suhteliselt suur linn mägede vahel mere ääres, mis oli täis yksteise k6rval olevaid pilvel6hkujaid, kus oli meeletu ööelu ja linn, kus enamus nimesi olid purjus inglased. Pilt oli sedav6rd yllatav, et esimese hooga ei osanud kohe, midagi teha. Hakkasime kiirelt hotelle otsim kuid k6ik kohad olid täis öeldi meile ja nii ei jäänudki meil muud yle kui linnast uuesti välja s6ita. Kuna ka seal midagi ei leidnud suundusime l6puks yhte randa, kus julgemad ronisid rannaliivale magamiskottidesse magama ja teised mahutasid end autodesse. Magama saime l6puks kell pool neli öösel peale seda veel, kui politsei käis me tegevust jälgimas, kuid 6nneks ei ajanud meid minema.