Seltskond, ehk siis kes on kes

Nüüd, siis veel üks pôhiline tutvustamist vajav punkt meie Tripi juures, ehk siis kes üldse on meie.

Ants, ehk siis päris nimega Kristjan, ennast on väga raske iseloomustada, aga ma arvan, et enamus tunneb/teab mind ilma tutvustamatagi. Üldiselt rôômsameelne, vahel ka kurvameelne Eesti mees, kes on just kôike parajalt. Selle reisi puhul pean ütlema, et olen üks kogu idee generaatoritest ja siiani ka selle reisi ônnestumisse ilmselt kôige rohkem oma vaba aega pühendanud, aga kôik ikka ülla eesmärgi nimel et tuleks lôbus ettevôtmine.

Rayray, ehk siis Reijo, mees kes on olnud ajakirjas Just leheküljel 51, see peaks kôik ütlema. Pikemalt kirjeldades, mees nagu otse Fashion TV-st tulnud, popp ja noortepärane. Armastab kôike mis on ilus ja kallis. On valmis peaaegu alati küsimusi esitamata pöörastest seiklustest osa vôtma. Mees kelle ideed on aeg ajalt eespool ajast ja reaalsusest, aga kes ei näe selles takistust.

Rasta vôi Reff, ehk siis Revo, legendaarne kassisabalane. Vôiks isegi öelda, et Elav Legend sealsetel kitsastel tänavatel. Mees, kes väsib harva ja jôuab alati kôige rohkem. Tôeline energiapomm ja inimene, kel alati naeratus näol. Tema naljad vôivad küll vôôrale imelikud tunduda, aga kui ära harjud avastad ise ka ennast tema seltskonnas vähemalt poole rohkem naermas kui tavaliselt.

Pôder, ehk siis kôigi sôber Pôder. Vôibolla keegi tunneb teda ka Vahuri nime all, aga see on kahtlane. Pôder on tôeline spordi fanaatik ja ka ise päris aktiivne sportlane, olgu tegu ralli, hoki, saalibändi, tennise, jalgpalli vôi ôlleorienteerumisega, teda leiab alati nii platsiäärelt kui ka platsilt. Olnud asendamatu tuju hoidja ja tôstja meie Soome ralli reisidel oma uskumatu positivismiga ja vôimega säilitada igas olukorras rahu ja külm pea.

Immu, ehk siis Imre. Mees, keda kunagi tuli jôuga tassida, et ta trenni tegemise juurest eemale saada ja toast välja meelitada, aga kes nüüdseks on kasvanud hästi lôbusaks ja mônusaks kaaslaseks erinevatel üritustel ja kes on alati nôus kaasa lööma. Mees, kelle pärast nii mônigi trip Pôlvasse on ette vôetud.

Karl, ehk siis Karl. Uskumatult aktiivne ja sôbralik. Kui miski on vaja teoks teha, siis tema selle ka teoks teeb ükskôik mis raskused tee peal ees seisaks vôi ükskôik kui lootusetu seis näib. Mees, kelle sihikindlust ja kindlat meelt kadestavad enamus, kes teda tunnevad, talle on peaaegu vôimatu ei öelda.

Kivi, ehk siis Argo, mees kelle suurimaks hobiks vôiks öelda ongi uute paikade avastamine ja reisimine. Kui midagi ette vôtab teeb seda ülima pôhjalikkusega, sest tulemus peab olema alati ideaalne. Muidu lihtne ja sôbralik tôeline eestlane.

Anneli, ehk siis ei oskagi teda teisiti kutsuda. Vaikne tütruk kaugelt eestimaa nurgast setumaalt. Nii et kuningriiklane. Vahel vaikne, vahel tormine, oleneb kui hästi te teda tunnete. Ei keela ega jonni ja lööb ise alati rôômuga seiklustes kaasa, vahel isegi imestan, et kuidas ta suudab, sest meie kannatamine pole just kerge.

Armanda, ehk siis Annika. Inimene keda mul on kôige raskem kirjeldada, sest temaga on kokkupuuted olnud suht pôgusad. Nii palju kui on ônnestunud suhelda olen kogenud, et Annika on hästi lôbus ja kogu aeg naeratav Pärnu neiuke, kes ka nüüd Tallinnasse on röövitud.

Sellised need 9 päkapikku on kes siis selle reisikese ette vôtavad.