Marsuut, ehk siis mida näha saab ja mida mitte.

Ei hakka tegema saladust, sellest kuhu plaan on minna ja milleks ja et kôik kodused vôiksid umbes arvatagi, millal kuskil oleme, panen siia kokku väikese tutvustuse selle kohta, kuidas vähemalt praegu plaanime oma päevi sisutada ja kuhu mingiks ajaks välja jôuda. Eks on siililegi selge (kui ta üldse viitsib nii palju môelda) et täpselt me seda kava täitma ei hakka ja ootamatusi ja uusi idee välgatusi tuleb ette niikuinii. Aga pärast ongi hea näha kuidas plaanitud oli ja kuidas tegelikult läks, sest oleme ausad eks meie kôigi jaoks ole see reis pea ees vette hüppamine suhteliselt tundmatus kohas. Selline peaks ta siis igal juhul umbes olema ja selliseid kohti peaks kasvôi korrakski bussiaknast mööda vilksatamas nägema:

06. august, pühapäev. Päike on kindlasti erakordselt ere ja hommik Nôval ärgates (miks just paljude jaoks seal, jääb seekord saladuseks) ei reeda veel paljut, mis juhtuma hakkab, aga ôhus on tunda siiski juba, et kohe kohe on algamas midagi suurt, midagi mis peaks muutma kasvôi natukenegi osaliste maailmapilti. Igal juhul pärastlôunal see siis algab, kui kôigi kompsud on bussi tôstetud, poest palju head ja paremat kaasa ostetud, kôik muu vajalik stuff olemas ja bussinina Pärnu maanteele keeratud. Esimene ôhtu ei juhtu just paljut, läbime rôômsa vurinaga Eesti kuumima linna, meie pealinna Pärnu ja jôuame ka veel loodetavasti sellel päeval läbida enamus Lätist, sest nagu vanasôna ütleb, ei saa me läbi Lätita. Riias igal juhul peatuma ei hakka.

07.august, esmaspäev. Sellel ööl me ei maga, vôi vähemalt keegi meist on igal hetkel roolis ja loodetvasti ka üleval, kui öö jooksul läbime Leedu ja alustame ka plaanide kohaselt Poola läbimist, kui just Poola piirivalve onud ja tädid meid nii armastama ei hakka, et seal kinni hakkavad hoidma. Igal juhul vôib selle esmaspäeva kohta öelda, et see on tôsiselt sinine, kuna enamuse sellest ajast veedame oma armsas sinises bussis ja kihutame tuhat nelja läbi Varssawi ja Wroclavi, Praha poole. Kui just suuremaid tagasilööke ei tule peaksime juba pärastlôunal vôi siis varajasel ôhtutunnil jôudma Prahhasse. Prahas sirutaks hea meelega koibi, jooks kannu ôiget tšehhi ôlut ja pistaks midagi korralikku hamba alla ja uskuge vôi mitte ronimegi jälle bussi, et juba veel hilisemaks tunniks jôuda saksamaa jalgpalli pealinna Münchenisse. Selleks ajaks on juba läbitud tervelt ~1700km

08.august, teisipäev. Kurb vôi mitte, aga suure tôenäosusega jääb München meil päevavalguses nägemata, aga ma arvan, et sellest pole hullu, jalgpalli MM on niikuinii nüüdseks juba läbi. Igal juhul on reisi algus karm, sest juba teine öö järjest tuleb osalistel bussis veeta. Samas hakkavad sel ööl nii mônelgi ilmselt kôrvad lukku minema ja on tunda hapniku puudust sest, me buss tôuseb kôrgustesse, kus meist vähemalt pooled pole kunagi olnud. Igal juhul tervitavad meid esimesed päikesekiired juba kaunites Alpides. Hommiku poole jäävad teele kaunid linnad nagu Bern ja Lausanne, kus ka väiksemat sorti peatus plaanis. Olümpialiikumise pealinn Lausanne on kaunis oma maalilise järve ja lumiste mäetippudega. Seal vôib nii mônelgi külm hakata, sest augustis pole just lume nägemine väga tavaline, samas on eesmärk juba nii lähedal. Läbitud ~2200km hakkab juba ununema ja järgmised ~500 km saavad olema ootusärevad, koos Genfi ja Grenobliga. Igal juhul pimeda saabumiseks peaksime olema juba Prantsusmaal, vahemereäärses Toulonis.

09.august, kolmapäev – 13.august, pühapäev Pikk bussisôit seljataga, öösel kämpingus sellest välja magatud on Vahemere lôunapäike meie nägusi paitamas ja rôômsalt “Tere tulemast” ütlemas. (Muidugi vôibolla on tervitajaks ka vihm, mine seda vahemere kliimat tea ) hommikusöök Toulonis ja siis kuhugi randa vôi linna peale. Mis edasi juhtuma hakkab jääb iga ühe enda fantaasia viljaks. Järgnevate päevade jooksul läbime linnad nagu St. Tropez, Cannes, Nice, San Remo, Monaco, Genova. Päevakava näeb üldiselt ette, palju ujumist ja rannas peesitamist, linnadega tutvumist, korraliku und mônes odavamas kämpingus, ööklubide külastusi ja palju muid pööraseid seiklusi. Monacos lähme muidugi kasiinosse ka. Luban, et mône postkaardi saadame ka, need küll jôuavad ilmselt koju hiljem kui me ise, aga mis seal ikka.


14.august, esmaspäev Igal juhul esmaspäeva varahommikul ärkame kas Genova lähistel vôi Milanos, oleneb asjaoludest ja oleme 5 ööpäevaga edasi liikunud vaid ~400km ja aeg on jälle rohkem gaasipedaalile vajutada. Hommik itaalias on kindlasti uimane ja seda kasutame me ära. Igal juhul ootab meid ees varahommikune sôit risti läbi Pôhja-Itaalia (~300km) ja veel enne lôunat oleks soov jôuda Veneetsiasse. Päev Veneetsias saab olema juba niigi mitmelt poolt hoope saanud rahakotile päris valus ettevôtmine, aga selle maailmalinna külastamise vahele jätmine oleks ka loll tegu, eriti kui ta juba nii lähedal on. Ja pealegi edasi peaks juba jälle hinnad odavamaks hakkama minema. Igal juhul kuskil lubame endale ôige ja korraliku suure Itaalia pizza. Ööks sôidame Veneetsiast Triestesse ~200km

15.august, teisipäev. Sel päeval läbime siis need 40 km sloveeniast , mis jääb vahemere äärde ja külastame sealset suurimat kuurortlinna Koperi ja suundume Horvaatiasse. Seal sôidame mööda rannikut ôhtuks Pulasse. Jällegi plaan leida öömaja ja siis tutvuda sealse linna ja kultuuriga. Muidugi kui meist üldse enam elulooma on, sest selleks ajaks mingi väsimus peab olema hakanud juba tekkima. Kogu päeva distants jääb 200 km kanti nii, et aega on ringi vaadata. Peas kummitab juba laul: Kuuma päikese eest, merre sukeldun maa, liuglen lainetes, puhkan soolases vees…

16.august, kolmapäev Sel päeval vôtavad meist ilmselt enamus viimast korda päikest sel suvel, kui muidugi ilm annab selleks vôimaluse, aga miks ta ei peaks. Peamisteks päeva märksônadeks ütleks ikkagi rand, päike ja soe vahemeri, liiva seal vist väga pole, aga seda enam lahe on kaljude vahel natsa veealust maailma nautida. ôhtuks igal juhul sôidame ~50km Rijekasse, seal jätame ilmselt hüvasti, meile juba selleks ajaks kindlasti väga meeldima hakanud sooja vahemerega ja alustame teekonda sisemaale.

17.august, neljapäev Öö möödub Horvaatia maanteedel bussis, kui muidugi seal röövleid pole, nii et hommikuks tervitab meid juba 500km hiljem sinine ja kuum Balaton. Värsked viinamarjad, arbuusid, soe vesi, ungari vein ja nii möödub päev meie vennasrahva juures. ôhtuks sôidame veel nende pealinna ka ja üritaks siis veeta esimese öö tôelises linnamelus kuskil noorte hostelis ja tutvuda kuidas meie lôunas elavad vennad oma vaba aega veedavad vô?i jalutada niisama linna peal ja lasta mustlastel tulevikku ennustada.

18.august, reede Juba tekivad esimesed hirmumôtted, et issand varsti peab jälle tööle minema ja reisike hakkabki läbi saama, aga vara veel. Ei tule me otse koju midagi, keerame bussi hoopis jällegi lääne poole ja sôidame päevaga Budapestist Prahasse. Vôib juhtuda, et väga tôenäoliselt jääb me teele ette ka Viin. Seekord mitte alkohoolne jook, vaid hoopis Austria kaunis ja kultuurne pealinn. Kui mitte, siis lohutuseks vôib öelda, et Slovakkia pealinnast Bratislavast sôidame sel juhul läbi niikuinii. Igal juhul veel enne ôhtut tahaks jôuda Prahasse (~550km), otsida jälle ühe kena ja odava ööbimiskoha ja siis minna ühele korralikule möllule. Praha saab olema see koht, kus me siis viimase enda niigi piitsutatud kehadest välja pigistame ja peame maha ühe korraliku lôpupeo kohalikes parimates baarides ja klubides.

19.august, laupäev No nüüd on küll kôik. Ärgates ja pohmelli taludes, tuleb vaikselt asjad pakkida ja bussi poole jälle astuda. Viimane pilk kaunile Prahale, vôibolla môni suveniir ja siis bussi. Algab meie reisi kurvem osa, tagasi koju sôit. Teine pool päevast möödub Tšehhit ja Poolat läbides. Ilmselt sel päeval on kôigile meile selge, kumb on parem Kas Soome vôi Poola? Igal juhul kurbi meeleolusi me bussis ei ole ja käib elav muljetamine ja parima seikluse valimine, kuni saabub öö.

20. august, pühapäev Öö on jälle bussis veedetud ja märkamatult on ka koduke järjest lähemale saabunud ja millalgi ennelôunal, peaksime juba ületama Eesti piiri. Kôigile osalistele vôib siinkohal öelda Finnairi reklaamlause – ôhtuks koju. Viimased ~1300km läbitud. Igal juhul tuleb sel päeval tagasi argiellu pöörduda ja reis ajalukku kirjutada. Peaks olema mida meenutada.

Vot selline, siis saigi väike eelplaanike reisile, kuidas asjad tegelikult kujunevad, paistab juba siis augustis. Igal juhul ilmub siia hiljem ka pikem reisipäevik.

Päikest!