Teine päev vist, aga keda üldse huvitab

Nonii, lõpuks sain siis ma arvuti taha oma muljeid jagama. Esiteks, pöördun veel korra tagasi eilse lennu juurde. Kokkuvõtteks tahan öelda, et kui ei teaks, mis ees ootab, siis vabatahtlikult 11 tunniks konservikarpi ei roniks, eriti arvestades, et see otsustab ookeani kohal tükk aega raputada end nagu rumm ja jää shakeris. Ühesõnaga, mulle lennata ei meeldi, aga kohale jõudmine oli seda mõnusam. Esimene uudis minu ja Merikese jaoks oli Antigual see, et kui sa tahad siit riigist lahkuda siis pead lennujaamas maksma 26 USD sulli, kui raha ära raiskame, siis minema ei saa.
Tagasi õhtusse, siis peale siit lahkumist jalutasime tagasi meie ööbimiskohta. Soe öö, palmid ja mõnus mereõhk, see on mida me ammu oleme igatsenud. Majja jõudes läksid tüdrukud magama, meie Taunziga jõime veel meile kingitud veini. Kella kahe ajal öösel tuli hea idee, et kuna Eestis on kell juba 8 hommikul, siis oleks hea idee helistada Toitsile ja muidugi mõeldud-mõeldud, Toitsi tuju sai rikutud. Anna andeks sõber! Igal juhul pärast seda läksime suht varsti magama. Hommik, nagu karta oli algas vara, minu jaoks juba kohaliku aja järgi 5.40. Hoolimata sellest, et eelmine öö oli ka pea vahele jäänud, jätkus und vaid 3 tunniks. Hoolimata katsetest uuesti magama jääda sain aru, et enam und ei tule ja kolisin teleka ette, kus sel kella ajal tuli A-Team. / 7-ajal ärkasid ka teised ja sättisime end Taunziga taas Jolly Harbori keskusesse, et lõpuks poodi saada ja söögi stuffi saada. Samuti kuna siin on vahemaad ikka suht pikad siis otsustasime rentida ka golfikäru. Lootsime peale poest tulekut kohe ka käru kätte saada, kuid kahjuks öeldi, et saame oma käru alles pärastlõunal. Seega pidime oma 18 kilekotiga hakkama jala kõndima. Õnneks saime kosutust värskelt ostetud Smirnoff Ice-dest ja ka ühel kohalikul hakkas meist kahju ja pakkus meile küüti. Peale väga rikkaliku ja head hommikusööki suundusime taas rannale, kus eelmine õhtu olime käinud. Päeval oli see tõeliselt kaunis rand. Ei hakka seda siin sõnadega kirjeldama, kuid lisame pildi. Olime seal rannas 1,5 tundi ja et mitte esimesel päeval ära põleda, läksime tagasi majja. Käisime pesus ja siis suundusime oma golfikäru järele. Peale rallika kättesaamist sõitsime Jolly beachile, mis on veel kaunim rand kui see ,kus siiani olime käinud. Saime seal kohaliku Shakaribaga (tüüp, kes orgunnib asju) jutule ja see orgunnis meile päikesevarju, sest seda läks vaja. Selleks ajaks hakkasid ilmnena juba esimesed märgid, et teatud osad kehast hakkavad ära põlema. Peale mõningast sealviibimist ja kokteilide tarbimist otsustasime, et aitab soolasest veest ja kärutasime basseini äärde. Üleüldse on siin, see golfikäru asendamatu riist ja praeguseks võib öelda, et otsus see rentida on juba praegu ära tasunud ja sellega siin suures resortis ringi kruiisida on lahe. „Loosiga“ leidsime endale kaine rooli ja selleks osutus Merike.

Peale basseini ääres vedelemist suundusime taas poodi ja siis koju tagasi. Poest käigust seda, et täna oleme ära kulutanud meie nelja kuu toidu eelarve, sest toit on siin isegi poes kuradi kallis, õnneks maksab rumm selle eest vaid sama palju kui eestis õlletaara. Kahjuks küll läheb seda rummi, raisk, kahtlaselt palju. Täna oleme joonud, ilma arvestamata kohalikest baaridest ostetud kokteile juba 1,75 l rummi. Peale poest kojujõudmist tegime grillil kanafileed, mida hommikul marineerisime, lisaks riisi juurviljadega ja salatit, toit tuli imehea ja õhtusöök verandal vee ääres oli super. Peale seda rõhusime suvemuusika kuulamisele ja rummikokside nautimisele ning peale 9-t jätkasime traditsiooni ja kärutasime oma käruga randa alasti ujuma.. Peale tagasijõudmist käisime pesus, tegime kokteilid kaasa, kütsime käru mootori kuumaks ja tulime taas peole. Siin siis sel ajal, kui kõik tantsivad kirjutan ma blogi, samas on kõrval kokteil, kohaliku rummi, kookospiima ja ananassimahlaga ja see on kuramuse hea. Kohalikud suitsetavad siin ümber ringi kogu aeg ja igal pool, aga kui te arvate, et tubaka firmadel on siin räige äri edu, siis te eksite, sest kõik kohalikud näevad nii päeval kui öösel välja samasugused nagu Märt Avandi - Mr. Sofa ja Õiekese videos ning igal pool pakutakse parimat stuffi. See, mis siia kirja sai pandud on ainult killuke sellest, mis täna toimunud on, kuid annab kerge ülevaate sellest, mis meil siin toimub ja loodetavasti sulatab teil seal Eestis natukenegi seda lund kiiremini. Melissa, Merle ja Ranto fännidele teadmiseks, et nemad jõudsid täna ilusti Barbadosele ja juba kurtsid, et seal on kuradi palav. Alati leiab põhjust virisemiseks.
Tervitades, Kristjan
Homse teksti toovad teieni tüdrukud...