Pühapäev, esmaspäev ja teisipäev - Goodbye Antigua, Welcome to Barbados

Oleme siis hetkel Barbadosel ja oma väga uhkes villas ning kuigi siin on internet vabalt saadaval, oleme blogi kirjutamise unarusse jätnud. Eks nüüd püüame siis järele tõmmata. Selleks, siis veel tagasi pühapäeva õhtusse. Peale blogi kirjutamist võtsime takso ja suundusime taas Shirleys Heightsi, kus siis toimus sel õhtul palju kiidetud BBQ pidu ja esinesid erinevad bändid. Nagu vist sai räägitud, siis Shirleys Heigts asub saare lõunakaldal English Harbori lähedal kõrgel mäe otsas ja siit avaneb kaunis vaade tervele saarele, eriti aga English harbourile. Tee sinna osutus äärmiselt piinarikkaks, sest teed on ikka jubedus kuubis siin ja taksojuht arvas, et ta on uus Loeb. Lisaks oli päevane paaditrip ja päike meid suht läbi käpsetanud. Ainult Taunzil oli energiat, et taksojuhi pidevaid seletusi ja näitamisi kuulata, kus tal järjekordne onupoeg elab. Kohale jõudsime täielikult läbi raputatutena lõpuks täpselt päikeseloojanguks ja rahvast oli väga palju. Seal saime ka eada, et siin kella ei keeratudki ning taipasime, et olime hommikul Hansu ukse taha sadanud tunnikese varem kokkulepitust, aga nagu näha polnud nad sellest suurt numbrit teinud. Meie aga võitsime järsku lisa tunni. Pidu oli väga kihvt, steel trummi bänd esines algul ja pärast mingi kohalik punt, kuid muusika oli kaasahaarav ja rahvas nautis kõik ümberringi kogu õhustiku. Natuke segas meid asjaolu, et olime päeval ikkagi nii ära põlenud, et keha oli igalt poolt tulikuum ja suht hell. Nautisime seal mõned tunnid kohalike sööke, jooke ja head mussi ja kella 21 ajal suundusime tagasi meie ööbimiskohta. Kohale jõudes postitasime veel valmis kirjutatud blogi postituse ja alustasime pakkimisega ning vajusime magusasse unne. Esmaspäev Hommik algas vara, juba 6 ajal. Kiire pakkimine, viimased koristused, golfikäru tagastus ja juba olimegi teel lennujaama. Seal läks kõik suht libedalt ja plaanipäraselt kell 9.35 olime juba õhus ja teel Barbadose poole. Antigua oli oma sügava jälje meisse suutnud jätta ja hoolimata oma olematutest teedest ning lagunenud majadest tahaks siia kindlasti tagasi tulla. Lennusõit läks väga kiirelt ja juba 30 minutit enne õiget aega olime Barbadosel. Juba õhust oli näha, et see saar on totaalselt teistsugune, kui see ksut olime startinud. Teed paistsid laiad ja korralikud ja majad uued ja hoolitsetud. Lennult maha astudes oli tunda ka seda, et õhk on Barbadosel veel kuumem. Kohustuslikud migratsiooni protseduurid said kiirelt läbitud ja olime peagi lennujaama ees. Tegime kõned oma Barbadose kaaslastele ja villa haldajale ja sõit taksoga villa poole võis alata. Ka see sõit kinnitas seda, mida oli põgus esmamulje õhust tekitanud, et see on ikka meile oluliselt tuttavama keskkonnaga saar, suured kaubakeskused, autopoed, lukskaubad, uhked majad jne. Peale 45 min. sõitu ja mõningast ekslemist villa otsingul jõudsime kohale ja suht kohe saabusid ka Merle, Ranto ja Melissa. Villa, kus me nüüd ööbime on väga kihvt, kaunid toad, mõnus väike aed ja loomulikult parim, oma väike bassein. Seadsime end vaikselt sisse, tegime juba esimesed ujumised basseinis ja otsustasime minna tsekkima siinseid randu ja tagasi tulles pood üles otsida, et söögi ja joogivarud soetada. Peale mõningast jalutuskäiku jõudsime randa. Peab ütlema, et see vesi ja rand oli väike pettumus. Kui Eestist oleks tulnud, siis ilmselt viskaks silda, aga Antigualt tulnuna tundus see vesi nagu Pirital ja rannariba oli äärmiselt kitsas ja merepõhi kivine. Vedelesime mõned tunnid vees ja rannas ja suundusime poodi otsima. Leidsime lõpuks selle mõne kilomeetri kauguselt. Kuna kõhud olid tühjad käisime kõigepealt kõrval asuvas KFC-s ja suundusime, siis shoppama. Jalutuskäik tagasi suurte kompsudega oli suht piinarikas, aga tublid nagu me oleme saime hakkama. Tagasi teel hakkas kujutage ette vihma sadama, õnneks siiski ainult tibutas ja pigem sooja dussi kui vihma. Majja tagasi jõudnuna, ujusime, tegime süüa, muljetasime oma eelmisest nädalast ja mängisisme taas oma lemmik täringumängu. Vaikselt vajusid kõik magama. Alustades muidugi kõigi silmaterast Melissast. Teisipäev Lõpuks sai jälle rahulikult välja magada, esimene meist otsustas siiski ärgata juba kell 4.45 aga õnneks tudis varsti edasi, nii et ta vanemad said veel mõned tunnid magada. Kuskil 10 ajal olid lõpuks kõik üleval ja tiksusid vaikselt basseini äärde. Peale mõningast vedelemist tegime hommikusöögi ja siis otsustasime, et kuna vahemaad on siin suured ja meie lähimad rannad meie jaoks ikka suht jamad siis rendime auto või noh mini bussi. Loosi tahtel said autojuhtideks seekord nais Adamsonid, ehk Merike ja Merle, mõne on loosiõnn kohe täitsa maha jätnud, aga see eest veab tal täringumängus. Kuna auto saamisega läks aega ja pidime ootama nii telefonikõnet kodusele telefonile ja hiljem ka auto kohale jõudmist, siis veetsime oma päeva basseini ääres, internetis Kalevi- Rocki mängu online ülekannet jälgides ja mõnusaid kokse juues. Isegi Melissale hakkas pärast mõningast harjumist bassu vesi meeldima. Lõpuks peale kõiki toiminguid ja netist ETV-st Eesti-Serbia esimese poolaja otseülekande vaatamist, suundusime paremaid randu otsima siit lähedalt, kuna kell oli kohaliku aja järgi juba üle kolme. Kahjuks peame tõdema, et randade leidmine osutus loodetust raskemaks ja põhjapool asi eilsest olukorrast paremaks ei lähe. Lõpuks olime natuke üle tunnikese ühes suht geto rannas ja ausalt öeldes hakkab tekkima juba kerge kahtlus, et kas Barbadosel normaalseid randu polegi. Merle ja Ranto küll kinnitavad, et see, kus nad esimene nädal olid, ehk lõuna kaldal on ilusaid kohti küll, aga meil hakkab usk kaduma. Homme siiski suundume juba varakult randade otsingule. Siiski aususe huvides olgu öeldud ega need on tegelikult siiski palmide ja kena liivaga rannad, aga ei anna lihtsalt eelmise nädala randadega võrrelda. Rannas saime hea uudise jalka kohta ja taaskord õnnitlused kõikidele fännidele, olime väga rõõmsad siin koos Teiega, särgi kandmine tasus taas ära. Peale rannaskäiku suundusime taas poodi. Tee peal tegime peatuse väiksel kala turul ja ostsime õhtuks 28 kohaliku doltsi eest (10€) 6 filee tükki mõõkkala fileed, kuigi pakuti ka mahi-mahit ja isegi hai liha. Peale poes käiku ja majja tagasi jõudmist on taas tavaline õhtu lauamängu bassu ujumise ja hea söögiga. Peab ütlema, et mõõkkala on kuramuse hea, eriti grillituna, sidrunimahla, valge pipra ja soola marinaadis. Homme plaanime juba minna Bridgetowni kalaturule midagi veel põnevamat hankima. Sellised me päevad siin on ja ausalt öeldes oli täna telekast ujukate väel jalgpalli vaadates, raske uskuda, et kuskil on selline ilm nagu telepilt näitas. Kuidagi ei tahaks enam lund näha. Nahk on ka nüüd kõigil pruun ja põlemise oht ilmselt möödas, seega homsest hakkame grillima. Kõigile tervitused ja uute kohtumisteni veel esialgu blogi vahendusel. P.S. Teie rõõmustamiseks on mõned rummid juba kotti pandud ja tagasi jõudes saame koos neid nautida, pidage niikaua vastu. Text by Kristjan