Neljas p2ev

... Hommik ei olnud esimest korda me reisi jooksul v2ga varajane ja 2rkasime alles 8 ajal. 1enne 11 saime motellist minema ja v6tsime suuna washingtonile. Sinna j6udmiseks l2bisime t6sist Ameerikat. Nagu oleks filmi vaadanud, k6ik oli nii tuttav.Higschoolid, sooklad, poed k6ik nagu filmidest n2inud. Wasjingtoni j6udes polnud raskusi sinna vaatamisv22rsuste juurde j6uda kuid parkimist otsismie 2 tundi. Vahepeal keeratio kogu liiklus ka veel pea peale sest h2rra Bush otsustas et ta peab valgest majast Senatisse s6itma. L6puks saime kuskil nurgataguses kohas parkimiskohad kus kauplesime 2 auto parkimise 40 taala pealt p2ev alla 30 peale ja maksime lihtsalt mingile suvakale mustale selle pappi saamata vastu mingit kviitungit v6i parkimis piletit. Aga olime t6siselt desperate ka juba selleks ajaks. Tekkisid kyll kahtlused, et maksime suvakale lihtsalt pappi kuid 6nneks ette rutates oli asi l6puks korras. Lihtsalt thomase jutu j2rgi oli tegemist Washingtoni getoga. K2isime l2bi k6ik need suuremad ja v2iksemad kivid mida Washingtonis vaadata kaas aarvatud siis Valge maja ja peale ylipikka jalutusk2iku suundusime chinatowni sooma. See oli ka p2ris hea kogemus mis sealt saime. Arvasime et sellega on washington n2htud ja olime valmis lahkuma kuid oli veel planeeritud kohtumine Thomasega. Tema n2itas meile ka teistsugust linna ja viis meid kohtuma oma toreda abikaasaga ja koos nad n2itasid meile georgtowni. Siis saime aru, et alati ei ole parimad kohad need mis on turisti kaartidel vaid need mida teavad kohalikud. Siinkohal tervitused Sarale ja Thomasele ja suured t2nud meie vastv6tmise eest. Samas vabandan tekitatud liiklusohtlike olukordade eest. (Kes teavad need teavad)Peale Georgtownist lahkumist v6tsime edasi suuna Richmondi ja j6udsime hilis6htuks juba Washingtonist 150 miili kaugusele. Seal v6tsime taaskord motelli veel hullema ameerikaliku koha kui eelmine 6htu ja seal vajusime ka unne. Oleks 6igem oelda et mina argo martin ja tydrukud tegime taaskord v2ikse yhise joomingu (mitte k6ik) ja niisama naeru ja chillimise show kuid meie kaks peamist peolooma toits ja reijo magasid taaskord. Siinkohal oleks paslik oelda, et kuigi see oli juba meie neljas 6htu ameerikas, polnud me veel j6udnud yhelegi peole ja ei olnud ka kuskil toimunud mingite kohalikega suhtlemist. Ajavahe annab ikka veel tunda. Asi on nii hull, et reijo on k6ik 6htud vajunud unne enne kui isegi riided on j6udnud seljast v6tta...