Prantsuse Rivierast, ehk siis mida keegi arvab

Ilusa elu nautlejate unelm – Prantsuse Riviera 10.03.2006 Postimees

La Côte d’Azur, Prantsuse Riviera – maagiline nimi, mis on pea poolteist sajandit seostunud läänemaailmas luksusliku puhkusega.
Kohaliku elulaadi juurde kuuluvad prantslaslik elegants, kôike nautiv elustiil, luksushotellid ja mängupôrgud, festivalid ja pidustused – kôik, mis vähegi luksuslik ja ilus. Côte d’Azur ja hea elu on saanud peaaegu sünonüümideks. Peamisteks magnetiteks on siin aga pehme vahemereline kliima, rand ja mäed. Maaliline Nizza Saabun talviselt külmast Lyonist kiirrongiga mereliste Alpide jalamil asuvasse Riviera pealinna ja Prantsusmaa suuruselt viiendasse linna Nizzasse. Mäekülgedel on viinamarjaistandused, otse raudtee ääres kasvavad oliivipuud. Nizzas v?tab mind vastu küll kerge vihm, kuid enne ôhtut pilved kaovad ja peagi säravad talvises lôunamaa öötaevas tähed ja kuu. On veel talv, kuid ometi sunnib soe päike järgnevatel päevadel jope seljast heitma ja pulloveri varrukad üles käärima. Kuna päeval näitab kraadiklaas kuni 15 soojakraadi, üritavad môned julgemad isegi ujuda! Nizza sümboliks on elegantne 5-kilomeetriline Promende des Anglais (Inglaste promenaad – toim). Nime on pikale kaldapealsele andnud jôukad inglased, kes avastasid Nizza ja selle piirkonna vôlud juba 18. sajandi lôpul, saabudes siia hordidena puhkust veetma. Tollased töösturid ja vabrikandid investeerisid ja ehitasid linna luksusvillasid, hotelle ja lôbustusasutusi ning andsid sel viisil tööd ja teenistust tollastele juhtivatele arhitektidele ja disaineritele. 19. sajand ongi linna ajaloos tuntud kui La Belle Epoque (ilus ajastu – toim). Brittidega ühinesid teised ettevôtlikud ja majanduslikult edukad pôhjaeurooplased – sakslased, hollandlased, skandinaavlased. Peagi leidis Rivierasse tee ka Venemaa aadel eesotsas tsaarinna Aleksandra Fjodo- rovnaga, tsaar Nikolai I lesega. Venelaste olemasolust annavad tunnistust linnas olevad vene ôigeusu kirikud, mis on ehitatud 20. sajandi algul, tsaaririigi lôpupäevil. Nizzas ja selle ümbruses on elanud-töötanud paljud nimekad kunstnikud: Renoir, Matisse, Cocteau ja Chagall. Kôigist neist on järele jäänud vôluvad majamuuseumid. Renoir’ majakese leiate Nizza satelliitlinna Cagnes’i servast. Maja on ehitatud sada aastat tagasi ja säilinud originaalkujul, selles on tunda tollase koloniaalse Prantsusmaa hôngu. Renoir’ juures kohtusid tollase moodsa kunstivoolu – impressionismi – olulisemad esindajad Bonnard, Matisse, Rodin, Modigliani. ?dus vanalinn Nizza teises servas, rohelises pargis kunagise kloostri lähedal, asub Matisse muuseum. Vahemerelisest kliimast ja loodusest inspireeritud impressionist asus pärast Pariisi aastaid Cote d’Azuri. Ruumikates näitusesaalides on ulatuslik väljapanek kunstniku skulptuure ja maale. Chagalli muuseum asub otse Nizza südames rohelises pargis. Poeedist kunstniku Jean Cocteau’ avastamiseks tuleb sôita Itaalia piiri äärde Mentonisse. Sealne kindlus on kunstniku tööde päralt, kus on eksponeeritud tuntuks saanud joonistuste seeria, milles Cocteau kujutab lihtsa kaluripoisi ja rannapiiga armastuslugu. ôhtuti uurin Nizza vanalinna. Vanalinna kitsad tänavad on palistatud kôikvôimalike pudi-padi-, suveniiri-, delikatessi-, maiustuste- ja käsitööpoodidega, kohvikute, veinibaaride, restoranide ja kunstimeistrite äridega. Vanale Nizzale on iseloomulikud kitsad tänavad ja kôrged, 6–7-korruselised üksteise külge ehitatud majad. Kôrgel pea kohal lehvib nööridele kuivama riputatud pesu. Sageli on rôdul v?i majakatusel väike aiake palmipuudega – suvel hea varjuline, talvel mugav keskpäeval päikese käes ennast soojendada ja värsket ôhku hingata. Prantslased on ju tuntud oma hommikuste sarvesaiade ja kange kohviga. Espresso ja sarvesai on kindlalt au sees ja kohti, kus neid nautida, on kogu linn täis tipitud. Peaaegu igal tänavanurgal on väike kohvik, mis on juba varakult avatud. Varaseks l?unatunniks on enamik hommikusi kohvibaare muutunud restoranideks, kus pakutakse enamasti kahe-kolmekäigulist turistimenüüd ja valida saab ka paari supi vôi salati vahel. Söögikohti on palju, suurem osa on ka rahvast tulvil ja jääb mulje, et keegi kodus süüa ei teegi. Kui raha tuleb sisse, siis on prantslased suurepärased teenindajad: peremees teeb kôik kliendi ligimeelitamiseks, et too ennast hästi ja mugavalt tunneks. Kogemus näitab, et Prantsusmaa restoranides pettuma ei pea. Itaalia piiri lähedusest ja kulinaarsest m?just annavad tunnistust pitsa- ja pastarestoranid. Ja otse loomulikult on vanalinn ja turud täis erilisi hôrgutisi – käsitsitehtud šokolaadi, küpsiseid, pähklikompvekke, suhkurdatud puuvilju, martsipani ja teab veel mida kôike on kümnetes eri variantides lugematutel müügilettidel ja poekestes. Maapealne paradiis – on ôhanud paljud Rivieras elu ja puhkust nautinud. Nad ei eksi.


Prantsuse Riviera - eestlaselegi taskukohane30.05.2004 Nelli

Silmapiiri taha ulatuva Baie des Anges’i (Inglite lahe) muudavad h?bedaseks tuhanded kuukiired. Nii paremal kui vasemal lebab tuledes linn, mille taga kerkivad majesteetlikult k?rgustesse sünged Alpid. Kaheksanda korruse r?dul, mis on sama suur kui paljude eestlaste elutuba, toetuvad käsipuule tumepunaselt sillerdavaid veiniklaase hoidvad kergeis r?ivais käed. Nende ja laisalt laineid veeretavava Vahemere vahele jääb vaid m?nikümmend meetrit ja kerges tuules ??tsuv palm. On ühe märtsikuise päeva l?pp.
See unenäona tunduv stseen ei ole uuest filmist, vaid ?htusöögilt tudengist s?branna juures. See on argipäev Nice’s (eestlastele tuntud enamasti itaaliapäraselt kui Nizza), Prantsuse Rivieral. Aeg voolab omasooduNice on suurim linn Prantsuse Rivieral, elanikke kokku poole miljoni ringis. See on linn, mis ei t?mba suurlinnamelu otsivat eestlast, kuid on ideaalne sellele, kes hindab kena loodust ja rahulikku elu. Aeg voolab omasoodu, keegi ei kiirusta. Alati on aega puuviljamüüjaga juttu teha v?i aastaringselt ?itsevaid aedu imetleda. K?ik kohalikud inimesed, keda kohtab, on lihtsad ja s?bralikud. Ümbruskonda on endale kodud rajanud ka mitmed kuulsused, näiteks Elton John. Meele teevad kurvaks vaid noorukesed (Ida-Euroopa) prostituudid, kes igal öösel massiliselt tänavate ääres seisavad. P?hjamaisele soojust otsivale hingele on k?ige ?igem aeg Vahemere äärde reisida talvel, kevadel v?i sügisel. Suvel (juulis, augustis) valitsevad kuurortlinnu turistid ja väljakannatamatu kuumus. Nice’i saabub igal aastal koguni miljon suvist külalist, kaks korda rohkem kui kohalikke elanikke. Südatalvel v?ib muidugi juhtuda, et nädalapäevad vaid sajab, kuid selle teeb tasa pärast vihma l?ppu k?ikjal valitsev värske-magus l?hn ning päikeses rohetavad puhtakspestud taimed. Soojal pingil paljaid jalgu päevitades ja kohvi limpsides tunduvad s?prade poolt mobiilile saadetud lühis?numid stiilis “lumi blokeeris aknad” ja “vannitoas on torude küljes jälle jääpurikad” lihtsalt hästi väljam?eldud naljadena. Roosades jooksutossudes mehedLinn ise sirutub päikse käes lebavana piki sinava Vahemere randa. Tervet linna läbib mereäärne Promenade des Anglais ehk Inglaste Promenaad, mis oma nime saanud selle rajanud inglaste järgi. Piki promenaadi v?ib pea igal kellaajal näha liikumas k?iksugu kasvu-sugu-värvi jne. tegelasi. Siin ei jäta keegi rulluisutamata, kuna peab end paksuks v?i kohmakaks, isegi meesterahvas ei jäta sörkima minemata, kui talle meeldib kanda vaid roosasid jooksutosse. Paljud eestlased tuleks v?ib-olla vägisi m?neks päevaks rannaäärde sallivust ning viisakust ?ppima importida. Viisakus on nimelt igale kohalikule sünnipäraselt loomuomane. Autokompleksis eestlasele jääb kindlasti m?istmatuks ka see, et ringis?itvatel autodel on m?lgid sees, kuid ühegi omaniku uhkust need ei riiva. Ja arvatavasti jääb paljusid vaevama ka küsimus: miks neil nii vanad ja nii väiksed autod on??Neidudel tasub minna vahuveini?htutelePeale selle idülli ja lüürilisuse on asjal loomulikult ka teine, maisem pool. Kui palju see k?ik siis ikkagi maksab? Esmapilgul ei hooma sisseoste tehes hindade erinevust, sest k?ik hinnad ju eurodes ning numbrina väljakirjutatuina tunduvad hirmus väikesed. Niisiis ei tohi end lasta haarata ostuhullusel, kuid samas ei ole m?tet iga asja eesti kroonidesse ümber arvestada, see viib lihtsalt meeleheitele. Näiteks eesti inimesele v?ib olla k?ige šokeerivam mitmesaja krooni küsimine lihakilo eest. Üldiselt on hinnad kaks kuni neli korda k?rgemad kui Eestis. Meeldivaks erandiks on aga k?iksugu veinid (k.a. loo alguse glamuurikas punavein), milledest odavamad, kuid sugugi mitte halvimad, saab kätte juba vähem kui 25 krooni eest. Kuldselt läbipaistva ja suurepäraselt l?hnava vahuveini eest tuleb välja käia vaid 80 eurosenti (u. 13 eek). (Vahu)veini pärast tasub neidudel aga spetsiaal?htutel baari minna, sest 2 euro eest saab seda nii palju kui ?htu jooksul sisse mahub!Nice on loomulikult vaid üks Riviera linnadest. Alati on m?tet istuda rongi ja mööda rannikut ringi s?ita: Vaid 20 minuti kaugusel on Monaco Vürstiriik, poole tunniga j?uab Euroopa filmipealinna Cannes’i. Suurte linnade vahele jäävad neist vähem tuntud, kuid veelgi kaunimad paigad. Eestist saab Nice’i mitmel moel. Lennureiside armastajaid kahjuks Tallinnast veel otse kohale ei lennutata. K?ige mugavama (kuid mitte alati odvama!) v?imaluse leiab arvatavasti reisikorraldaja abiga, kuid alati tasub ka ise ringi vaadata. Üks uuemaid v?imalusi on kasutada vastavatud odavlennuliini Tallinnast Milano’sse, kus ühe otsa pileti eest küsitakse umbes 50 eurot. Peale Itaalia suurlinnas ringivaatamist saab istuda rongile ning s?ita oma lemmikpaika Rivieral.

L?una-Prantsusmaa m?jub vabastavalt(09.03.2002) EPL


Reisimine ei tähenda üksnes uute ja huvitavate paikade külastamist, vaid ka enda emotsioonidega laadimist. Kui keegi kavatseb sel eesmärgil Prantsusmaale s?ita, siis v?iks Pariisi vahele jätta ja suunduda otse l?unasse, soovitab Ene Poll.“Seal on nii ilus,” ?hkasid mu tuttavad, kellele ütlesin, et mul seisab ees reis L?una –Prantsusmaale. Ise kahtlesin, sest ilus on ju suhteline m?iste ja ilu v?ib näha igas seni nägemata paigas. Tagantjärele m?istan, et muud s?na selle piirkonna kohta ei saagi kasutada. Seepärast soovitan kohe ja k?igil v?tta reisiplaanidesse just L?una-Prantsusmaa ehk näiteks linnad Avignon, Nizza, Cannes, Antibes ja soovi järgi muud Vahemere ranniku väikelinnad, millest igaüks on isesugune ja p?nev. Sealkandis olles ei pääse muidugi ka pisikese rikka riigi Monaco väisamisest. Päike, mäed ja meri ühekorraga. Kui hommikuti tervitab sind silmipimestav päike ja kui hotelliaknast näed korraga merd ning mägesid, mis üle kallatud ereda valgusega, hakkab enda pärast kurb. M?te kisub vägisi sinna, et miks meie siin peame kogu aeg kannatama pimeduse ja niiskuse käes. L?una-Prantsusmaa linnades on palju puid, majad ronivad aga k?rgetele mägedele, nii et kogu aeg tahaks vaadata ja ahmida endasse looduse ja inimkäte koostöö v?lu. Kohalikud elanikud ise ütlevad, et neil on aastas umbes kaks nädalat paha ilm. Keskmine temperatuur jaanuaris on 6-8 ja juulis 22-26 soojakraadi. Vahemere rannikul sajab harva.
Seal on lahe. Eks keskkond kujundagi inimese loomust. Prantslaste käitumine on eelk?ige loomulik, mis tähendab, et nad ei järgi jäigalt, kuidas peab v?i tohib. Kui giid kohtab v??ramaalasi juhatades oma tuttavat, vahetab ta tollega kindlasti m?ne s?na v?i jääb pikemakski ajaks juttu vestma. Igal sammul tahavad k?ik ka turistile kaunist päeva ja reisi soovida. Restoranides ei ole teenindajail jäik nägu ees, vaid vastupidi, nad on lahked ja s?bralikud. Rääkimata kohalikest endist, kes s?prade-tuttavatega ?htustama tulles kohe valjuhäälselt suhtlema hakkavad ja kogu olemasoluga kinnitavad, et naudivad head sööki ning veini. Ja mis viga neil väljas käia, kui kolmekäiguline ?htusöök maksab lihtsamas kohas k?igest 150 krooni. Söögist ja joogist v?ib aga iga prantslane l?pmatuseni vestelda. Kui restoranis pakutava kohta midagi küsida, siis kindlasti räägitakse sellest, kuidas nad sama toitu kodus valmistavad. Vaba aja sisustamine näib iga inimese jaoks väga tähtis olevat. P?hiline, mida Nizzas, Monacos ja Cannes’is kinnitati, oli see, kuidas nad v?ivad hommikul autoga tunni ajaga j?uda mägedesse suusatama ning pärastl?unal merre ujuma. Samuti pole nende jaoks probleem s?ita Itaaliasse l?unastama. Tundub, et selliseid asju ei planeerita ette, vaid tehakse hetkeemotsiooni najal. Vaatamist igale kultuuritasemele. Igas väikelinnas leiab m?ne maailmakuulsa kunstniku muuseumi. Antibes’is on pool aastat elanud Piccasso, Nizzas asub Mattisse’i muuseum, Aix-en-Provance’is v?ib külastada Cezanne’i kodu. Need on vaid m?ned näited. Armas on see, kuidas prantslased oma kuulsuste radu tähistavad. Nimelt ongi tänavatesse kinnitatud n-ö jalajäljed ehk väikesed plaadid, mis näitavad, kus kuulus kirjanik v?i kunstnik käis. Kes eriti kultuuri järele ei janune, vaid tahab lihtsalt kohalikku elu näha, v?ib minna turule. Linnaturgudel on saadaval k?ike alates vanakraamist kuni odavate tarbekaupadeni. Giidide kinnitusel on turul müüdav kaup odav, kuid kvaliteetne. (Meeste nahkkingad maksid umbes 500 krooni). Loomulikult müüakse mereäärsetes linnades kalu nii turul kui ka lihtsalt tänaval. Ja mitte ainult kalu, vaid austreid, tigusid, kaheksajalgu jne. Igas paigas on ka oma kindel kaubaartikkel, millest turist külmalt ei möödu. Näiteks Aix-en-Provance’ist v?ib osta lavendlimett ja erilisi präänikutaolisi maistusi calissone, mida ainult seal valmistatakse. Linnas paikneb ka j?ulukujukeste santoonide töökoda. Grasse on t?eline l?hnalinn, kus silma ja nina r??mustavad seebid, ?lid, küünlad, parfüümidest rääkimata. Erilised maitsesegud on omaette kaup, müüakse maitsestatud ?lisid, v?ideid, taimi. Vahemere rannikualale Prantsusmaa ja Itaalia piiril ehk Rivierasse j?udnu ei saa loomulikult käimata jätta ka rikkuse paradiisis Monacos, kuhu pääseb helikopteriga Nizzast seitsme minutiga. Seal on Monte Carlo kasiino, vormelirada, aga ka okeanograafiamuuseum tohutute akvaariumidega. Kirjusid kalu vaadates m?tlesin moekunstnikele – millised värvikombinatsioonid, sellist kleiti tahaks! Valgus ja soojus koos kauni loodusega ning kohtumised elu nautivate inimestega p?hjustavad erilise r??mutunde, mida kodumaal raske kogeda. See ongi p?hjus, miks seal käimata ei tohiks jätta.

P?nevamad väikelinnad:

Avignon. 90 000 elanikku. Avignon oli üks Euroopa üheksast kultuurilinnast 2000 aastal. Linn on täis unikaalseid mälestisi, mida ei ole kuskil mujal. 14. sajandil rajasid paavstid Avignoni endale kodu ja jäid sinna järgmiseks sajaks aastaks. Linnakesest sai kiiresti mitmesuguste kultuuriliikumiste keskus. Tänapäeval külastavad seda kuulsusrikka minevikuga imeilusat linnakest, kus toimub ka prestii?ne teatrifestival, igal aastal tuhanded turistid. UNESCO maailma kultuuripärandite nimekirja on kantud paavsti palee, mis ehitati paavstide Benoit XII ja Clement VI jaoks. See on siiani üks suurimatest keskaegsetest kindlustest ja hea näide 14. sajandi gooti arhitektuurist. Avignon asub Rhone’i j?e ääres ning k?ikjal seal lähedal laiuvad viinamarjaaiad meenutavad külastajale, miks Avignon on Cotes du Rhone’i veinipealinn.

Nizza. Nizza on 350 000 elanikuga Prantsusmaa suuruselt viies linn, kus on üle 7,5 km randu ja k?ige rohkem gaasiküttega busse. Nizzat peetakse Kagu-Prantsusmaa pealinnaks ning enamik prantslasi elaks hea meelega just siin. Kliima on väga pehme – keskmiselt 11 kraadi talvel ja mitte liiga kuum suvel. Nizza teevad v?luvaks värvid, promenaadid, arhitektuur ja inimesed. Linn on täis turiste, kes jalutavad p?hiliselt Vanas Nizzas Cours Saleya lille-, puuvilja ja köögiviljaturgudel. Nizza arhitektuur on enamjaolt eklektiline – Vana-Rooma asustustest ja uhketest barokklossidest tänapäevaseni välja. Enamasti on elumajad siiski pärit 19. sajandi l?pust ning peegeldavad nende ehitajate, rikaste nizzalaste ettekujutust heast elust. Nizza on autentne linn – m?jutatud Provence’i ja itaalia kulinaarsetest traditsioonidest, ümberringi valmivatest headest veinidest.
Cannes. Prantsuse Riviera tähtsamaid kuurorte. Aastast 1946 korraldatakse Cannes’is igal aastal rahvusvahelist filmifestivali, mille k?rgeim auhind on Kuldne palmioks. Festivalipalee ümber on kuulsuste käejäljed. Esimest korda on Cannes’i mainitud rooma kindlusena (Castrum Marcellinum). Aasta keskmine temperatuur Cannes’is on 16,5 kraadi Celsiust, talvine keskmine 10,5 kraadi. Erakordselt inims?bralikule temperatuurile lisanduvad pidev päikesepaiste ja m?ned harvad vihmasagarad, sest Cannes’i kaitsevad kontinentaalsete äkiliste tuulte eest mäeahelad.
Antibes. oli esimene kreeklaste asutatud linn Prantsuse Riviera alal. Nende rajatud on hiiglaslik amfiteater, templid ja monumendid, mis panid aluse Antibes’i kuulsusele kunsti- ja kultuurilinnana. Esimene pärl ootab Antibes’i külalisi kohe sadamas: Chantier Naval ooperiteater, mis on rajatud endisesse laevatehasesse. Samas sadamas randus oma Bel Ami’ga muide tihti kirjanik Guy de Maupassant. K?rvalasuval La Gravette rannal pakuvad maalilist vaatepilti arvukad kaluripaadid. Parim vaade linnale avaneb Amiral de Grasse promenaadilt, Rampe des Saleurs kaldteelt, kus kalurid omal ajal oma saaki soolasid. Samas elas kunagi maalikunstnik Nicolas de Sta?l. Linna suurimate vaatamisväärsuste hulgas on veel 17. sajandi militaarinsener Vaubani püstitatud kaitsevall ja Picasso muuseum. Picasso elas Antibes’is 1946. aastal, tema toonasesse koju rajatud muuseumis on väljas palju tema enda l?petatud töid, eskiise, joonistusi ja keraamilisi esemeid.

Edevuse laat (Eesti Ekspress)

Kui keegi püüaks ritta seada Euroopa glamuursemaid linnu, poleks m?tet mainida Pariisi ega Londonit. Prantsuse Riviera (väike)linnade k?rval tunduvad need nagu tolmused töölisasulad kuskil issandast unustatud pärap?rgus. Saint-Tropez! Nice! Cannes! Monte Carlo ja San Remo sealsamas k?rval, rääkimata loendamatutest vähem tuntud nimega, kuid sama efektsetest kohtadest. Ning ?hk on seal glamuurist ja edevusest paks igal aastaajal.

Koerad on Saint Tropez’s paarikümnesentimeetrised, jahid aga nii suured nagu elumaja.
Enamik prantsuse turismiraamatuid l?petab viimase peatükina eksklusiivse ja snobistliku paiga, Saint Tropez’ kirjeldamisega, mis peaks olema pärliks merekarbis taevasinisel rannikul. Kui snobistlik ja eksklusiivne ta on, see jäägu igaühe enda otsustada, kuid midagi erilist siiski, kui v?rrelda teiste turismilinnakestega. Endisesse kalurikülasse s?ita üheks päevaks Nizzast v?i Cannist pole üldsegi m?eldamatu.
Saint-Tropez’sse j?udmine polegi nii lihtne, kui tavaliselt enne reisi ette kujutatakse. Saab merd, maad ja ?hku mööda. Viimasel juhul on liiklusvahendiks helikopter. Peaks mainima, et koptereid on ranniku lähistel tiirlemas isegi rohkem kui jahte merel. Kui ei soovi tunde veeta 35kraadises suvekuumuses, on v?imalik ka laevaga kohale j?uda. Ausalt öeldes on üsna kaunis üks tunnike vanast kalurikülast Saint-Rafaelist üle mere Saint Tropez’ poole minna, mis polegi nii suur, kui ette kujutatakse.
Üllatus. kohale j?udes ei ootagi ees turistide hordid, kelle vahelt kuuma päikese käes läbi pugeda, vaid väike laevuke randub jahisadama k?rval olevasse peatuspaika. Just nimelt peatuspaika, sest prantslaste arvates on see enesestm?istetav, et selle kai äärest just s?idavad need laevad mis vaja ning sinna kuhu vaja. See on su enda väikene ?htune seiklus, kui oled vale paadikese peale istunud ja näiteks k?rvalkülakesse Saint-Maxime’i s?itnud.
Saint-Tropez’s on jaapani turistide puudumine t?enäoliselt tingitud sellest, et Saint-Tropez’s tuleb arvestada üsna suure väljaminekuga. Isegi toidud on tunduvalt kallimad kui ranniku teises osas Cannes’i ja Nizza vahelisel alal. Lisaks on väikeses endises kalurilinnakeses ka majutuskohtade puudus ja need, mis on, kuuluvad juba mitmete tärnikeste hulka, v?i tuleks otsus langetada apartemendi ehk suvekorteri kasuks, kui just ei ole luksusjahti, kus 24 h ööbida. Ühepäevase reisi oskab aga iga nutikaimgi külastaja üsna taskukohaselt välja vedada ja meeldivaks teha.
Üks reisikaaslane, kellega olin Nizza lähistel kohtunud ühel hommikusöögil, kirjeldas Saint-Tropez’s käiku üheselt. “Naine tahtis minna, mingi seriaal pidi olema, nii me s?itsime 4 tundi sinna ja 5 tundi tagasi, aga ega seal muud polnud kui elumajade suurused jahid.” Enamasti nii ongi, k?igil seostub Saint Tropez’ga eelk?ige nii Kanal 2 kui soome kanalite vahendusel kuulsust v?itnud prantsuse seriaal “Saint Tropez” ning paljud ka külastavad seda, et äkki t?esti ?nnestub m?nda kuulsust trehvata tänaval v?i rannas peesitamas.
T?si, Birgitte Bardot oma villast välja ei tule, ja kes trehvab Vanessa Paradis’iga kokku, v?ib ennast lugeda ?nnelikuks. Kuigi glamuuri jätkub selles paigas ometi. Näiteks, v?ib jalutada jahtide bulvaritel, imetledes, kuidas kenad t?mmud paaditöölised luksusjahte valgemaks ja puhtamaks lihvivad veel valgema lapikesega kui jaht ise. V?i siis saab head espressot juues imetleda mööduvaid turiste, kes, nagu näha, on ka oma parimate ja mugavaimate garderoobide p?hjast reisile kaasanud viimased moodsad päikeseprillid ja suvituskübarad.
Saint Tropez’ puhta vanalinna k?rval on ka seal kaunid liivarannad, mida mujal Côte d’Azuris ei leidu, kui ei ole just liiv kohale toodud nagu Cannes’i. Enamik randasid on tasulised, kuid leidub ka tasuta, ilma varjude ja lamamistoolideta randu, kus v?ib vabalt päikest v?tta, muusikat kuulata ja suhtlema asuda. Peab mainima, et rannad asuvad Saint Tropez’s veidi linnast eemal, nii et k?ige mugavam viis liiklemiseks terves piirkonnas on motoroller. Enamasti käivad ka Saint Tropez’s puhkamas just prantslased ise. Suhtlemine ongi nende meelistegevus veinide rüüpamise k?rval. Meile, p?hja poolt tulnuile, on see esmapilgul v??ras, et kuskil avalikus kohas räägitakse ja arutatakse maailma asju, vahel isegi vaieldakse ning tülitsetakse. Kogu selle vestluse vältel on tavaliselt prantslastel kaaslaseks rosé vein. Äärmisel juhul valge.
Prantslased armastavad loomi, eriti on moes koerakesed. Viimaste puhul tuleb Saint Tropez’s eriti ettevaatlik olla, mitte selle t?ttu, et v?id m?ne hammaste ohvriks langeda, vaid et jalutavate koerte suurus varieerub p?uetaskusuurusest m?nekümne sentimeetrini ja on oht neile lihtsalt peale astuda. Kujutasin ette olukorda, kui see peaks juhtuma, et millise temperamentse prantslasliku pahameelepurske osaliseks ma v?in saada, kuigi kindlasti, nagu ikka tavaks, l?puks lahkutakse s?pradena käeviipe saatel.
?htu saabudes tervitab aga kuulus väikelinn oma värvigammadega, mida mitte kusagil mujal Taevasinisel rannikul ei kohta. ?htupäikene segatud veepeegelduse ja mägede varjudega – see muudab liivakarva terve linnapanoraami. Pole siis ime, et kunstnikud promenaadile tulevad väikseid linnavaateid maalima ja samas ka müüma. Korduvalt neist mööda jalutades tekkis tunne, et oleks vaid l?uend, värvid ja pintsel, siis visandaks kohe ühe pildikese mälestuseks, kuid see mälestus jäi selle-eest südamesse.